Obsah (5)

§ 37§ 152§ 43§ 121§ 4

TAR T U H AL D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-101 Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 16. veebruar 2017 Karin Jõks ********i kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvi

) § 17 lg 3 alusel on vastustajaks Justiitsministeerium. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

4. Kohus lõpetab menetluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

§ 152

lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja esitas kohtuasjas 3-13-1899 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju tekitas kaebajale Viru Maakohus muuhulgas sellega, et menetlus tsiviilasjas nr 2-06-9959 venis, kaebajale määrati alusetult psühhiaatriaekspertiis, kohus ei menetlenud kaebaja 20.11.2007.a ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, ei arvestanud kaebaja tõendeid ning lõpetas ebaseaduslikult asja arutamise, mille ringkonnakohus tühistas (tl 61-63). Tartu Halduskohus võttis kaebuse tervikuna menetlusse (tl 64-65). 08.05.2014.a kinnitas kohus kaebaja ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud kompromissi, milles Justiitsministeerium kohustus maksma kaebajale ebamõistlikult pika kohtumenetluse eest Viru Maakohtu tsiviilasjas 2-06-9959 hüvitise 3 000 eurot, pooled leppisid kokku kohtuasja 3-13-1899 menetluse lõpetamises ja loobusid edasikaebeõigusest (tl 66). Kaebajat esindas kompromissi sõlmimise ajal advokaat. Kohtumäärus jõustus koheselt. Kaebaja esitas ilma advokaadi vahenduseta määruskaebuse, milles vaidles vastu menetluse tervikuna lõpetamisele, kuid määruskaebus tagastati, kuna kaebaja oli kaebeõigusest loobunud. Praeguses kohtuasjas on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, milles ta tugineb samadele asjaoludele nagu kohtuasjas 3-13-1899. Tegemist on sama nõudega, mis on esitatud samal alusel. Varasem menetlus on lõpetatud ja sellekohane kohtumäärus on jõustunud. Kuna kaebus on korduv, siis tuleb menetlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes lõpetada.

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei saa kaebaja pärast käesoleva määruse jõustumist esitada kohtule samal alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. 5. Kohus tagastab kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes

§ 121lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 2 2 Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 15 lg 1 ja 3 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist kahel juhul: - kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või - kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases kohtumenetluses, tingimusel et rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 15 lg 1 või lg 3 1 nõuded ei ole täidetud. Üldiselt teadaolevalt ei ole tsiviilasja 2-06-9959 maakohtus menetlenud kohtunik Tamara Šabarova või seda tsiviilasja ringkonnakohtus ja Riigikohtus menetlenud kohtunike suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Kaebaja ei tugine sellele, et tema suhtes on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend. Seega ei ole kaebaja eesmärk - kohtumenetluse käigus või kohtulahendiga tekitatud kahju väljamõistmine - saavutatav. Kohus märgib, et kui kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei oleks saanud jätta läbi vaatamata korduvuse tõttu, siis oleks ka see nõue tulnud tagastada eeltoodud põhjendustel

§ 121lg 2 p 2 alusel.

6.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Seda saab kaebaja siiski teha eeldusel, et kaebajal on tekkinud õigus nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 15 lg 1 või lg 3 1 alusel. Kui kaebaja leiab, et kohtunik on toime pannud kuriteo, siis on tal õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Selgitused Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevuse ja sinna pöördumise võimaluste kohta on kättesaadavad Välisministeeriumi kodulehe www.vm.ee alajaotuses „Tegevused, eesmärgid“. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et kuna maakohtu vaidlusalused menetlustoimingud on tehtud aastatel 2006 - 2012 ja menetlus asjas 2-06-9959 lõppes kohtuotsuse jõustumisega 20.09.2014.a, siis võib olla möödas nii väidetava kuriteo aegumistähtaeg kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise tähtaeg. 7. Kaebus kuuluks tagastamisele ka siis, kui möönda võimalust, et kohtumenetluse käigus või kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine on võimalik ka ilma kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse või vastava kohtuasja suhtes tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendita.

§ 4

kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtupraktikas on üldiselt tunnustamist leidnud seisukoht, et halduskohus on pädev kahjunõude lahendamisel hindama kriminaalmenetluse toimingute või otsustuste õiguspärasust erandjuhtudel, s.o juhul, kui isikul puuduvad võimalused nõuda kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses. Kohtu hinnangul saab halduskohus ka tsiviilkohtumenetluse toimingute või otsustuste õiguspärasust hinnata ainult erandlikes olukordades ning eeldusel, et kaebajal puudusid muud võimalused oma õiguste kaitseks.

1. Kaebaja tugineb sisuliselt sellele, et tsiviilasjas 2-06-9959 tehtud kohtu 3 3 menetluslikud otsustused ja lõpplahend ei olnud õiged. Kohtu võimalike vigade kõrvaldamiseks on ette nähtud edasikaebeõigus. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja seda kohtuasjas 2-06-9959 ka korduvalt kasutanud. Kaebaja esitas kohtuotsusele nii apellatsioonkui ka kassatsioonkaebuse, kusjuures selle tulemusena vähenesid kaebaja kanda jäänud kostja menetluskulud (maakohus jättis kostja kuludest hageja kanda 93 %, ringkonnakohus vähendas seda 50 %-le). Kaebaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise kohta määruskaebuse ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Eelnimetatud kaebuste ja määruskaebuste esitamise ajal esindas kaebajat advokaat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodu tähendab, et kaebajal oli võimalik esitada kõik oma etteheited kohtu tegevusele või lahenditele tsiviilasjas 2-06-9959 edasikaebemenetlustes ning kõrgema astme kohtud on kontrollinud kõigi nende otsustuste õigsust, millega kaebaja seostab endale kahju tekkimise. Olukorras, kus kaebaja kas ei ole kohtu väidetavatele vigadele edasikaebemenetluses tuginenud või olid etteheited kõrgema kohtu hinnangul põhjendamatud, ei saa halduskohus asuda hindama tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust või õigusvastasust. Õigusvastasuse tuvastamine on aga õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks.
2. Kohus märgib, et kaebaja mõistab valesti kohtu rolli kompromissi sõlmimisel. Kohtute infosüsteemi andmete põhjal edastas kohus kaebaja 20.11.2007.a ettepaneku kompromissi sõlmimiseks kostjale. Kui kostja oleks kompromissiga nõustunud, siis oleksid pooled võinud selle igal ajal sõlmida. Kohtuasja materjalidest (näiteks 17.09.2013.a toimunud kohtuistungi protokoll) nähtub aga, et pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Sellele, et kaebaja tulnuks vabastada kohtukulude kandmisest TsMS § 163 lg 2 alusel kompromissi pakkumise tõttu, oleks kaebaja tsiviilkohtumenetluses saanud tugineda olenemata sellest, kas ja kuidas kohus seda ettepanekut menetles. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4 4