Obsah (4)

§ 230§ 657§ 653§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-5

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad ei ole tõendanud oma vastuväiteid hageja nõude tunnustamisele pankrotimenetluses. Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada ja tunnustada FlashTrade OÜ pankrotimenetluses hageja nõuet täies ulatuses, s.o summas 464 291,69 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja palub apellandi menetluskulud jätta vastustaja kanda ja vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt maakohus on rikkunud

§-s 436 esitatud nõudeid. Kostja I ei saa tõendada negatiivset asjaolu, milleks on nõude ebaselgus. Vastava vastuväite saamisel peaks hageja tõendama, et nõue on selge ehk kuidas tema nõue on kujunenud, muu hulgas nõude aluseks olevad asjaolud ning et ta on kauba üle andnud. Kohus peab kohtulahendi tegemisel põhjendama, millistest asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt ta leiab, et hageja nõue on selge. Maakohus ei ole seda teinud. Kostja I ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tunnistaja Tõnis Vardja ütlused on usaldusväärne tõend. Juhatuse liikme ütlus ei ole usaldusväärne tõend, kuna see tõendab asjaolu, millest on vastustaja juhatuse liige isiklikult huvitatud. Vaidluseall olevad tehingud on vastustaja juhatuse liige sisuliselt sõlminud iseendaga ehk ta oli poole esindajaks, kes kaupa müüs ja üle andis (vastustaja) kui ka poole esindajaks, kes kaupa pidi saama (võlgnik). Sellises olukorras, kui 3 tehingu mõlema poole esindajaks on üks ja sama isik, ei ole selle isiku poolt antud ütluste puhul vastava asjaolu kohta tegemist objektiivselt usaldusväärse tõendiga ja kauba saamist võlgniku poolt peab tõendama täiendavate tõenditega. Antud asjas ei ole seda tehtud. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole kaupa saanud. Kuna võlgnik ei ole kaupa saanud, siis ei ole tal ka kohustust tasuda vastustajale selle eest. Seega vastustaja nõue on alusetu ja põhjendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Nõude aluseks olev kauba müügileping on sõlmitud suulises vormis. Hageja hinnangul kinnitab seda esimese astme kohtus üle kuulatud tunnistaja Tõnis Vardja, samuti viitavad kauba müügilepingu olemasolule ja selle sisule vastustaja poolt koos hagiga esitatud arved kauba eest adresseerituna võlgnikule. Juhul, kui asuda eitama asjaolu, et vastustaja ei ole võlgnikule mööbli tootmiseks vajalikke materjale müünud, siis ei ole võimalik põhjendada ka seda, milliste materjalide arvelt oli võlgnikul võimalik sellel ajal mööblit valmistada. Kuivõrd võlgniku jaoks vajaminev kaup liikus sisuliselt lähestikku paiknevates tootmisruumides, siis ei vormistatud ega allkirjastatud kauba saatelehti, vaid võlgniku töötaja tellimuse alusel toimetati võlgniku jaoks vajalik kaup vastustaja laost võlgniku lattu ja sellekohane informatsioon edastati samaaegselt nii vastustaja kui ka võlgniku raamatupidamisele ning vastustaja esitas jooksvalt kauba müüki kajastava arve. Mõlema äriühingu raamatupidajad ja ka kauba liikumisega tegelevad isikud võrdlesid neid andmeid igapäevaselt ja probleemide (kauba koguse või sortimendi osas mittevastavuse) ilmnemisel viidi mõlema äriühingu raamatupidamine jooksvalt vastavusse tegeliku olukorraga. Raamatupidamise ja laoarvestuse andmed olid täpsed ja adekvaatsed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet summas 232 145,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et apellandil puudub alus kogu otsuse vaidlustamiseks. Asja materjalide kohaselt esitas hageja kaks hagi - ühe nõude tunnustamiseks Proinkasso OÜ vastu summas 464 291,69 eurot ja teise hagi pankrotihalduri vastu summas 232 145,80 eurot. Maakohus rahuldas nõuded täies ulatuses, kuid kuna Proinkasso OÜ ei ole apellatsioonkaebust esitanud, siis saab apellant (pankrotihaldur) vaidlustada otsust selles ulatuses, milles ta vaidles nõuete kaitsmisel nõude tunnustamisele vastu ja millises ulatuses tema vastu hagi esitati (hageja täpsustas nõuet I kd lk 19). Ringkonnakohus jätab eeltoodut arvestades muutmata maakohtu otsuse osas, milles tunnustati hageja nõuet summas 232 145,80 eurot. 8. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja ei ole nõuet tõendanud. Hageja nõue tugineb esitatud arvetel. Asjas puuduvad müügilepingud, kauba saatelehed, tõendid kauba vastuvõtmise kohta. Ainuüksi asjaolu, et paberikandjal on esitatud arved ning need on kajastatud omavahel seotud äriühingute Derma Logistics OÜ (pankrotis) ja FlashTrade OÜ (pankrotis) raamatupidamises, ei tõenda nõude olemasolu. Hageja esitas nõude tunnustamiseks hagi, mis põhineb müügilepingu(te) täitmise nõudel. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga I müügilepingu, täitis selle nõuetekohaste kaupade üleandmisega ja esitas kostjale I arved, kuid kostja I omapoolselt lepingut ei täitnud ning arveid ei tasunud. Kostjate I ja II vastuväidete kohaselt seavad nad kahtluse alla selle, et kehtivad müügilepingud olid üldse sõlmitud ja juhul, kui oleks tõendatud, et müügilepingud olid kehtivad, siis ei ole 4 tõendatud, et hageja müüjana andis ostjale arvetel märgitud kaubad üle. Kostja I ostjana eitas kaupade saamist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nõude tunnustamise eesmärki, on käesolevas asjas piisav tuvastada, kas arvetel märgitud kaubad on ostjale üle antud, st kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. 9.

§ 653

kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Maakohus pidas tunnistaja T. Vardja ütlusi usaldusväärseks. Apellant on märkinud, et ainus tõend kaupade üleandmise kohta on T. Vardja ütlused maakohtus. T. Vardja oli samaaegselt Derma Logistics OÜ (varasema nimega Novaterra Trade AS) kui ka FlashTrade OÜ juhatuse liige. Maakohtus antud T. Vardja ütluste kohaselt oli tegemist ühe grupi ettevõtetega, üks tootis pehmet mööblit, teine laudu, juhtkonnad osaliselt kattusid. Pooltel olid head suhted, ostja esitas suulise tellimuse, müüja viis kauba kohale ja esitas seejärel arve. Äriühingud asusid samas hoones ning kauba üleandmine ja vastuvõtmine on tõendatud sellega, et mõlema äriühingu raamatupidamised kajastasid nõudeid (II kd lk 148). Ringkonnakohus leiab, et olukorras kus ostja FlashTrade OÜ vaidleb vastu ning väidab, et ostja ei ole kaupa vastu võtnud, ei ole piisav müüja ega ka ostja varasema juhatuse liikme tunnistus, et ostja võttis kauba vastu. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja tõendanud arvetel märgitud kauba üleandmist ostjale ning seetõttu puudub hagejal nõue 232 145,80 euro ulatuses. Ringkonnakohus möönab, et kostja I pankrotihalduri isikus ei ole arusaadavalt selgitanud, miks ta tunnustas 50 % ulatuses hageja nõuet olukorras, kus faktilised asjaolud, sh kauba üleandmise osas tõendite puudumine, on samad. See aga ei anna alust maakohtu otsust täies ulatuses tühistada. 10. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust, kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ning muutmata jääb hagi rahuldamine 50 % ulatuses.

§ 163

lg 1 kolmanda alternatiivi alusel jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi