Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
9. Saata otsus menetlusosalistele. Tsiviilasi nr: 2-17-4736 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes
Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr EE891010220034796011) või AS Swedbank (arve nr EE932200221023778606) . Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 24.03.2017 esitas kostja OÜ Indreko Grupp kohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. OÜ Indreko Grupp avaldusele lisatud Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon 23.02.2017 otsusest nr 4-1/415/16 nähtuvalt töövaidluskomisjon rahuldas N.Ti avalduse: - tuvastas OÜ-u Indreko Grupp ja N.Ti vahel 25.05.2010 sõlmitud töölepingu nr 5 ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 lg 4 alusel alates 21.01.2016; - mõistis välja OÜ-lt Indreko Grupp N.Ti kasuks: 2015.a septembri ja oktoobri töötasu summas 1074,49 eurot; 2015.a novembri ja detsembri töötasu (2x875,51) summas 1751,02 eurot (otsus kahe kuu osas kuulus täitmisele viivitamata); 2016.a jaanuari töötasu 569,08 eurot; hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu (3x875,51) summas 2626,53 eurot; puhkusehüvitise 350,00 eurot; viivise seisuga 23.02.2017 1585,00 eurot. Kohus võttis OÜ Indreko Grupp avalduse menetlusse ja andis N.Ti tähtaja töövaidlustuskomisjonile esitatud avalduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. 17.04.2017 N.T esitas kohtule hagiavalduse, milles palus: - tuvastada kostja poolt hagejale 29.01.2016 TLS § 88 lg 1 alusel esitatud Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja poolte töösuhte lõppemine alates 31.01.2016; - mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis töö mitteandmise tõttu hageja keskmise töötasu ulatuses brutos 3394.59 eurot (käesolevas avalduses esitatud arvestuste ja TLS § 35 alusel) s.h. hädavajalikus suuruses 2 kuu töötasu suuruses summas 1751.02 eurot viivitamatult, milline on kostja poolt kohtus käesolevas asjas vaidlustatud ja tasutud); 2
) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.
lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 2.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on ülejäänud osas tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud. TLS § 28 lg 2 p 2, § 29 lg 2, § 35, § 71, § 84 lg 1, § 92 lg 2 p 2, § 100 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100 § 101 lg 1 p 1,6 § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist töö mitteandmise tõttu brutosummas 1643,57 eurot (3394,59 € - 1751,02 €) hüvitist töösuhte lõpetamisel 2626,53 eurot, puhkusehüvitist 350,00 eurot, ning viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest. 7.
lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse tsiviilasja materjale, leiab kohus, et pooltel puudusid teiselt poolelt välja mõistetavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.