← Eesti

4-16-4916/42

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-16-4916

  1. september 2017 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Andrei Boitsovi väärteoasi KarS § 279 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-16-4916 Andrei Boitsovi kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari, kassatsioon Harju Maavalitsus
  4. september 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus osas, millega jäeti muutmata Harju Maavalitsuse
  8. juuni
  9. a otsused nr 6-4/137, nr 6-4/138 ja nr 6-4/139 Andrei Boitsovile KarS § 279 lg 1 järgi eraldi karistuste määramise kohta.
  10. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Andrei Boitsovile KarS § 279 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut (s.o 600 eurot).
  11. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Boitsovi kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
  14. Jätta taotlus valitud kaitsjale maakohtu menetlustes makstud tasu hüvitamiseks läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Harju Maavalitsus tuvastas kohtuvälises menetluses, et ühissõiduki juht Andrei Boitsov takistas Harjumaal avaliku teenindamise lepingu alusel teenindataval liinil ühissõidukis registreerimismärgiga 168 BHX korduvalt pileti väljastamise üle riikliku järelevalve tegemist, ning karistas
  16. juuni
  17. a otsustega nr 6-4/137, 6-4/138 ja 6-4/139 menetlusalust isikut karistusseadustiku (KarS) § 279 lg 1 järgi iga teo eest eraldi rahatrahviga. Otsustega nr 6-4/137 ja 6-4/138 karistati A. Boitsovi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot) selle eest, et ta kattis alates täpselt tuvastamata ajast kuni
  18. jaanuarini 2016 kell 21.04.27 ja alates täpselt tuvastamata ajast kuni
  19. jaanuarini 2016 kell 16.27.14 riikliku järelevalve tegemiseks 4-16-4916 ühissõidukisse paigaldatud videokaamera läätse läbipaistmatu esemega. Otsusega nr 6-4/139 karistati A. Boitsovi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot) selle eest, et ta asetas
  20. jaanuaril 2016 kell 21.33.05 ühissõidukis registrimärgiga nr 168 BHX kassaaparaadile esemed, mis pimestasid valguse tagasipeegeldumise teel videokaamerat. Kokku karistati A. Boitsovi KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahvidega 450 trahviühikut (s.o 1800 eurot).
  21. A. Boitsov esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuste peale kaebused, milles taotles otsuste tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusaluse isiku põhiseisukohad olid järgmised. 2.
  22. A. Boitsov ei takistanud riikliku järelevalve tegemist ega katnud videokaamera läätse läbipaistmatute esemetega. Konarlikel teedel lülitub bussi paigaldatud videokaamera ise välja ja hiljem pilt taastub. Samuti asetas menetlusalune isik
  23. jaanuaril 2016 kassaaparaadile helkurkäepaelad, sest aparaadi ekraani tugev heledus pimestab öösiti bussijuhi silmi ja menetlusalune isik soovis seda helendust vähendada. Helkurid ei takistanud videokaamera tööd. 2.
  24. Kohtuvälise menetleja karistusotsused ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Nendest ei selgu, millised tõendid kinnitavad A. Boitsovi süüd ja miks teda karistati iga teo eest 600-eurose rahatrahviga.
  25. Harju Maakohtu
  26. jaanuari
  27. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult olid maakohtu seisukohad järgmised. 3.
  28. Kuna kõikidel kohtuvälise menetleja karistusotsustel on sama number ja otsuseid eristab üksteisest vaid erinev teokirjeldus, kujutab iga väärteo kohta eraldi otsuse koostamine endast vormistuslikku viga, mis on kõrvaldatav maakohtu menetluses. Seega käsitles maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuseid ühe terviklahendina, millega karistati A. Boitsovi KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Samuti käsitles maakohus A. Boitsovi kaebusi ühe kaebusena. 3.
  29. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tunnistajate ütlustega, videosalvestistega, salvestiste vaatluse protokollidega ja muude kirjalike tõenditega. Tunnistajate Sirly Miltopi ja Mart Priki ütluste ning A. Boitsovi allkirjastatud teavituse kohaselt informeeris menetlusaluse isiku tööandja A. Boitsovi nii riikliku järelevalve tegemiseks bussidesse videosalvestusseadmete paigaldamisest kui ka sellest, et seadmete töö takistamine on keelatud. Samuti selgub tunnistaja M. Priki ütlustest ja kirjalikust teavitusest, et A. Boitsov polnud videokaamera paigaldamisega nõus. Eelnevast tulenevalt on A. Boitsovi ütlused selle kohta, et teda ei teavitatud videokaamerate paigaldamise eesmärgist, ebausaldusväärsed ja tuleb kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta. 3.
  31. ja
  32. jaanuari
  33. a salvestistel on videokaamera pilt tume ja näha on vaid valguse värelust. Tunnistaja Tanel Tammela ütluste kohaselt ei saa vibratsioon, kaamera katkine lääts ega toite puudumine sellist kaamerapilti põhjustada. Selleks tuleb kaamera millegagi katta. Mõlemalt salvestiselt nähtub seegi, et kaamerapildi taastumise ajal pole bussi roolil mõlemat juhi kätt, ja seega oli kaameralt katte eemaldamine võimalik ka sõidu ajal. Töögraafiku ja videosalvestiste kohaselt juhtis
  34. ja
  35. jaanuaril 2016 bussi menetlusalune isik. 3.
  37. jaanuari
  38. a videosalvestise ja A. Boitsovi ütluste kohaselt paigaldas A. Boitsov kell 21.33.05 kassaaparaadi ekraanile helkurribad. Need peegeldasid tugevalt valgust, mille tõttu pole salvestiselt näha kassaaparaadi tööd ega pileti väljastamist. Menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta paigaldas kassaaparaadile helkur-käepaela ekraani tugeva helenduse vähendamiseks, on ebausaldusväärsed. Videosalvestistelt ei nähtu ekraani tugevat helendamist ja menetlusalune isik 2

(5)2 4-16-4916 pole kordagi pöördunud ekraani helendamise tõttu tööandja poole. Kokkuvõtlikult tegutses A. Boitsov kaamera kinnikatmisel ja kassaaparaadile helkurite paigaldamisel eesmärgiga takistada riiklikku järelevalvet pileti väljastamise üle ja pani KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteod toime kavatsetult. 3.
  1. Kohtuvälise menetleja määratud karistus on seaduslik. Menetlusalune isik takistas korduvalt riikliku järelevalve tegemist ja 150 trahviühiku suurune rahatrahv vastab KarS § 279 lg 1 keskmisele karistusmäärale. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsuse peale esitas kassatsiooni A. Boitsovi kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult märgitakse kassatsioonis järgmist. 4.
  5. Maakohtu istungil uuritud videosalvestised ega salvestiste vaatluse protokollid ei ole tõenditena lubatavad. VTMS § 31 lg 11 kohaselt võib riikliku järelevalve käigus tehtud foto- või videosalvestis, millelt nähtub väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud, olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga (p 1), millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (p 2) ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (p 3). Praegusel juhul ei selgu salvestistelt ega vaatlusprotokollidest, kes salvestised tegi. 4.
  6. Ühissõidukil oli mitu juhti ja väärteomenetluses pole tuvastatud, millal videokaamera lääts kaeti. Ainuüksi see, et kaamera vaate taastumise ajal juhtis sõidukit A. Boitsov, ei tõenda tema süüd. Samuti ei takistanud helkurribade kassaaparaadile paigaldamine riikliku järelevalve tegemist. Kuna aparaadi ekraan ja nupud polnud salvestiselt loetavad ka enne helkurite paigaldamist, polnud salvestise abil võimalik kontrollida, kas bussijuht väljastas aparaadist pileti või mõne muu paberi. Lisaks ei puudutanud A. Boitsov pärast helkurite paigaldamist kassaaparaati ega teinud muid toiminguid, mille üle sooviti järelevalvet teha. 4.
  7. Kohtuväline menetleja koostas A. Boitsovi suhtes ekslikult kolm karistusotsust. Maakohus oleks pidanud kohtuvälise menetleja karistusotsused tühistama ja mõistma A. Boitsovile ühe karistuse. Kuna menetlusalust isikut pole varem karistatud, oleks talle saanud mõista alla sanktsiooni keskmist määra jääva rahatrahvi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  8. Kolleegiumi hinnangul on A. Boitsovi karistamine KarS § 279 lg 1 järgi seaduslik. Maakohtu tuvastatu kohaselt nähtuvad videosalvestistelt väärtegude toimepanemise asukohad ja kellaajad ning asjaolu, et salvestised pärinevad riiklikuks järelevalveks ühissõidukisse paigaldatud automaatselt salvestavast statsionaarsest videokaamerast. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et videosalvestised vastavad VTMS § 31 lg-s 11 loetletud tingimustele, ja luges salvestised õigustatult lubatavateks tõenditeks.
  9. Riigikohus on seoses videosalvestise tõendina kasutamisega selgitanud, et kuni
  10. juulini 2013 ei saanud riikliku järelevalve käigus videosalvestatu olla väärteomenetluses iseseisev tõend. See tähendab, et sellist salvestist tuli käsitada asitõendina ja selle vormistamisel järgida kriminaal-menetluse seadustiku
  11. peatüki
  12. jaos sätestatut.
  13. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati VTMS § 31 aga lg-ga 11, mis 3
(5)3 4-16-4916 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega. Seega on alates
  1. juulist 2013 väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine pole vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-22-14, p 9).
  4. Praeguses asjas leidis maakohus, et riikliku järelevalve käigus saadud videosalvestisi võib väärteomenetluses käsitada asitõenditena, ja tugines A. Boitsovi süü tuvastamisel VTMS § 31 lg-s 11 loetletud tingimustele vastavate videosalvestiste kõrval ka salvestiste vaatluse protokollidele. Nendele protokollidele tuginemine ei olnud aga vajalik. Samas ei mõjutanud see väärteoasja lõpptulemust. II
  5. KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo korduva toimepanemise eest eraldi karistuste määramise osas on aga kaitsja etteheited põhjendatud. Nimelt nähtub väärteoasja toimikust, et kohtuvälises menetluses koostati iga KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kohta eraldi karistusotsus (nr 6-4/137, nr 6-4/138 ja nr 6-4/139) ning iga otsusega karistati A. Boitsovi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Maakohus käsitles neid karistusotsuseid ekslikult ühe lahendina ja jättis kohtuvälises menetluses tehtud vea kõrvaldamata, kohaldades sellega ebaõigesti materiaalõigust.
  6. Riigikohus on korduvalt märkinud, et KarS §-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks ja seetõttu võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-11, p 11). Kuna praegusel juhul määrati A. Boitsovile sama süüteokoosseisu korduva täitmise eest karistuseks kolm rahatrahvi, siis sõltumata asjaolust, kas need kokku ületasid KarS § 279 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi ülemmäära või mitte, oleks maakohus pidanud väärteoasjas tehtud karistusotsused osaliselt tühistama ja mõistma A. Boitsovile ühe karistuse.
  9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsuse osas, millega jäeti muutmata Harju Maavalitsuse
  12. juuni
  13. a otsused nr 6-4/137, 6-4/138 ja 6-4/139 A. Boitsovile KarS § 279 lg 1 järgi eraldi karistuste määramise kohta, ning teeb uue otsuse, millega mõistab A. Boitsovile KarS § 279 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
  14. A. Boitsovi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks ja kaitsealusega nõu pidamiseks 35 minutit ning kassatsiooni koostamiseks 2 tundi ja 25 minutit. Kokku osutas kaitsja A. Boitsovile kassatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni vältel.
  15. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna Riigikohus teeb VTMS § 174 p-s 8 nimetatud otsuse, mis on olemuslikult võrreldav kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud otsusega, peab riik KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitama menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluse kulu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. oktoobri
  17. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-83-15, p 17). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on varem märkinud, et kassatsioonimenetluses tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta 4
(5)4 4-16-4916 arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-17, p 11 ja
  3. oktoobri
  4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-16, p 18.3). Praegusel juhul rahuldatakse kassatsioon A. Boitsovile eraldi karistuste mõistmise osas. Kassatsiooni ülejäänud väited ei ole põhjendatud. Pidades silmas eelöeldut ning arvestades väärteoasja keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsja kahele töötunnile vastava summa, s.o 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot).
  5. A. Boitsovi kaitsja esitas Riigikohtule ka taotluse maakohtu otsuse muutmiseks valitud kaitsjale makstud tasu A. Boitsovi kanda jätmise osas ja palus maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu A. Boitsovile hüvitada. See taotlus esitati aga pärast kassatsioonitähtaja möödumist, mistõttu jätab Riigikohus selle läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.