Obsah (6)

§ 339§ 76§ 100§ 113§ 101§ 1131

2-16-118922 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-118922 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2017, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi AS Sillamäe-Veevärk avaldus

) §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud ISKANDER OÜ kanda.
2. Välja mõista ISKANDER OÜ-lt AS Sillamäe-Veevärk kasuks menetluskulud 575 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 400 eurot käibemaksuta. 1 2-16-118922 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE
3. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja renoveerimistöid Sillamäe linnas objektil lasteaed „Helepunased Purjed.“ Hageja andis suulise kokkuleppe alusel kostja kasutusse ekskavaatori JCB koos juhiga. Maksumus määrati kindlaks hageja hinnakirjas kehtestatud tariifide alusel 25, 56 eurot töötunni ja 1, 27 eurot läbitud kilomeetri eest. Töö arvutamine ja vastuvõtmine toimus kostja esindaja poolt koostatud töötalongide alusel, kus fikseeriti kuupäev, ehitusplatsile saabumine ja lahkumine, läbisõit, töötatud aeg, maksmisele kuuluv tasu ja selle arvutamise käik. Tööde vastuvõtmist kinnitas kostja esindaja oma allkirjaga.
4. Hageja vormistas talongide alusel kolm arvet: 11.10.2013 arve nr 132820 summas 450, 74 eurot, 16.10.2013 arve nr 132831 summas 188, 60 eurot ja 22.11.2013 arve nr 133189 summas 220, 80 eurot, kokku summas 860, 14 eurot. Kostja tasus 27.11.2013 arve summas 188, 60 eurot. Kaks arvet on kostja poolt tasumata. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 875, 10 eurot sh. tasumata arved 671, 54 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 163, 56 eurot perioodi 26.10.2013-08.11.2016 eest, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivis alates 09.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Lepingu sõlmis peatöövõtja, Sepmar OÜ, kes peab tasuma ka esitatud arved. Saatelehed on allkirjastanud keegi tundmatu, või peatöövõtja töötaja. Kohtukulud tuleb jätta peatöövõtja kanda. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Arvestades hagi hinda 928, 82 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuab ekskavaatori koos juhiga kasutusse andmise eest kostjalt maksmata jäänud tasu. Kostja väitel ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt oma kasutusse ekskavaatori JCB koos juhiga. Järelikult oli poolte vahel sõlmitud suuline leping. Kohus leiab et poolte vaheline võlasuhe on kvalifitseeritav rendilepinguna võlaõigusseaduse (

§ 339

) mõistes, mille kohaselt kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ja rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Seadus rendilepingule vorminõuet ei kehtesta, st. see või olla sõlmitud ka suuliselt. Hageja andis kostja kasutusse ekskavaatori JCB koos juhiga ja esitas kostjale selle eest arved (tl 20-27, 95-102). Arvetel on märgitud kaubaks ekskavaatori teenused. Kostja ei ole arvete 2 2-16-118922 kättesaamist ja arvetel toodud tasu suurust vaidlustanud. Kostja esindaja on kinnitanud oma allkirjaga juhiga ekskavaatori vastuvõtmist töötalongide alusel.

1. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tal ei ole kohustust hagejale tasuda ja selline kohustus on peatöövõtjal. Hageja andis ekskavaatori koos juhiga kostja, mitte kolmanda isiku, so. peatöövõtja kasutusse. Rendieseme kasutuse eest peab maksma tasu rentnik, so. isik kes rendieset kasutas, mitte keegi muu. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kostja oli objektil alltöövõtja, teostas hoone renoveerimistöid ja ekskavaatorit koos juhiga oli kostjal vaja kaevetöödeks, et paigaldada vundamendi soojustus.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kolmest arvest ühe, so. 16.10.2013 arve nr 132831 summas 188, 60 eurot (tl 31) hagejale tasunud. Seega ei ole usutav kostja seadusliku esindaja väide, et saatelehed on allkirjastanud keegi teine. Tasutakse enda, mitte kolmanda isiku poolt tellitud teenuse eest. Kostja on jätnud tasumata 11.10.2013 arve nr 132820 summas 450, 74 eurot (tl 28) ja 22.11.2013 arve nr 133189 summas 220, 80 eurot (tl 30). Arvete tasumise tähtajad on möödunud. Järelikult on hageja nõude muutunud sisse nõutavaks.

§ 76

järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist.

§-de 101 lg 1 p 1 ning 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kostja on jätnud renditasu eest tasumata. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 671, 54 eurot. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kokku summas 163, 56 eurot (111, 23 +52, 33) perioodi 26.10.2013-08.11.2016 eest ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (671, 54 eurot) täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus viivisenõude ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks sisse nõutavaks muutunud viivise 163, 56 eurot ja viivise põhinõudelt (671, 54 eurolt)

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest, so.

09.11.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 8. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu 40 eurot.

§ 1131

lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastuväiteid nõudele esitanud ei ole. Kuna käesoleval juhul on lepingupooled juriidilised isikud, võib eeldada et tegemist on majandus - või kutsetegevuses tegutsevate isikutega. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus nõude ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 3 2-16-118922 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palub välja mõista kostjalt 965 eurot s.h. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 750 eurot (7, 5*100) käibemaksuta või 900 eurot käibemaksuga (tl 110). Kohus saab menetluskulude summaks 925 eurot (175+750), mitte 965 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Seega on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 7, 5 h, sh. 1 h kliendiga kohtumine, esmane konsulteerimine, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, 2, 5 h hagi koostamine, 1,5 h ettevalmistus kohtuistungiks ja istungil osalemine ja 0,5 h täiendava seisukoha koostamine. Kohus leiab, et üldjuhul peaks esindatavaga kohtumine ja konsultatsioonidele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtumine ja konsulteerimine kliendiga ei ole seotud menetlusdokumentide koostamisega, st. tegemist ei ole kuludega mille eest peaks kohtumenetluse vastaspool vastutama. Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning seda, et tegemist ei ole keeruka asjaga, loeb kohus põhjendatud ajakuluks avalduse ja hagiavalduse koostamiseks kokku 2 tundi 5, 5 tunni asemel. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks kokku 4 tundi, mis teeb tasuks 400 eurot (4*100). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-165-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4