) § 120 lg 3 ja § 55 lg 1 alusel jätta käiguta ning anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eelduseks on kohtule kaebuse esitamine, samuti tuli ära näidata kaebajate subjektiivsete õiguste pöördumatu rikkumine ja kaitstav õigus. Samuti kohustas kohus taotlejaid tasuma esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv summas 15 eurot edastades selle kohta makseinfo dokumendi. 3. 06.07.2017 teatasid taotluse esitajad kohtule, et jäävad esialgse õiguskaitse taotluse juurde. Ühtlasi selgitasid taotlejad, et esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse ajaks. Taotlejad paluvad saata andmed, kuhu tuleb tasuda riigilõiv. 4.
lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta. Õige on taotlejate poolt märgitu, et esialgse õiguskaitse taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (
Antud juhul võib taotlejate avaldust raieloale nr 27279 käsitleda ka kui vaiet raieloale koos taotlusega raieloa kehtivuse peatamiseks. Taotlejate teisi avaldusi ei saa käsitleda vaietena vaid taotlustena haldusmenetluste algatamiseks (taotlus remmelga linna varana arvele võtmiseks ja ettepanek remmelga looduskaitse alla võtmiseks), milliste tagamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole
kohaselt võimalik. Kohus märgib, et taotlejad on oma 06.07.2017 avalduses jätnud endiselt kõrvaldamata esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused. Taotlejad ei ole esitanud kohtule ühtegi põhjendust, milliseid taotlejate subjektiivseid õigusi on raieloaga rikutud. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata. Seega on täitmata
Teiseks on üldteada asjaolu, et ajaks, mil taotluse esitajad on kohtule vastanud, on raieluba realiseeritud. Teisisõnu ei ole võimalik taotluse eesmärki, milleks oli vältida remmelga (mille suhtes oli väljastatud raieluba nr 27279) raiumist ja esialgse õiguskaitse vajadus vaidemenetluse ajaks on ära langenud (
249 lg 3). Sellele vaatamata on taotluse esitajad jäänud oma taotluse juurde. Lisaks on esialgse õiguskaitse taotluselt endiselt tasumata riigilõiv. Kuigi taotleja on palunud edastada uuesti andmed riigilõivu tasumise kohta, siis arvestades, et taotleja on kohtu 21.06.2017 määruse, mille lisas olid ka andmed riigilõivu tasumise makseinfo dokumendiga, kätte saanud, on vastavate andmete täiendav küsimine käsitletav kohtumenetluse pahatahtliku venitamisena. Kohus leiab, et arvestades eelpool märgitud asjaolusid ja seda, et esialgse õiguskaitse taotluse puudused on kõrvaldamata ja taotluse eesmärki ei ole võimalik enam saavutada (vajadus on ära langenud (
Käesoleva määruse tegi seoses asja menetleva kohtuniku puhkusel viibimisega valvekohtunik. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.