) § 121 lg 2 p 2, 3, § 266 lg 2 p 1 järgi ja
lg 1, § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aastat 3 kuud vangistust.
alusel 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ulatuses 450 tundi.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Juri Brodskit kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 15.06.
lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise
lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Esimesel registreerimisel 04.07.2016 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt Juri Brodskile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. Juri Brodskile oli tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. (tl 20-21, 80-81) Pärast viimase erakorralise ettekande esitamist (mille Viru Maakohus jättis 05.05.2017 määrusega rahuldamata), on süüdimõistetu jätkanud süülist käitumist, mis seisneb üldkasulikust tööst kõrvale hoidmises ja registreerimiskohustuse mittetäitmises. Rikkumised on tõendatud toimiku materjalidega, millele kohus viitas ülalpool. Kummastav on aga kohtu jaoks asjaolu, et kuigi süüdimõistetu teab endal lasuvatest kohustustest, jätab ta registreerimisja üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmata ning ei esitada kriminaalhooldusametnikult mitte ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu/põhjendust, miks ta ei ilmunud. Olgugi, et tööandja saatis kriminaalhooldusametnikule tõendi, mille kohaselt asendab süüdimõistetu teist töölist, kes on 3 pikaajalisel puhkusel, leiab kohus, et see ei ole ainuüksi piisav. Kriminaalhoolduse mõte seisneb määratud reeglite täitmises ning kriminaalhooldusametnikuga suhtlemises, et asuda seaduskuulekale teele. Kui isik ei suuda kriminaalhooldajaga kontakti astuda ning temaga kokku leppida, mis ajal registreerimisele tulla ja seda vajadusel muuta, ilmestab see süüdimõistetu suhtumist kriminaalhooldusesse. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Talle oli juba varem antud korduvalt võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks ja seda ta ei kasutanud. Ka kohtuistungil ilmutas süüdimõistetu oma tegelikku suhtumist karistuse kandmisest vabastamisse. Ta avaldas, et tal ei tule välja ÜKTd teha ja kohus võib ta vanglasse saata. Süüdimõistetule oli 05.05.2017 kohtumäärusega selgeks tehtud, et kuna ta on karistusest vabastatud ÜKT sooritamise tingimusel, peab ta hoolikamalt teha ametnikuga koostööd ja korraldada oma elu selliselt, et ÜKT oleksid kava järgi tehtud. Kohus peab käesoleval ajal sedastama, et isiku suunamine kriminaalhoolduse edukale läbimisele ei ole õnnestunud. Ilmekas asjaolu on ka see, et alates juunist 2016 on isik sooritanud ainult 67 ÜKT. Süüdimõistetu mitte ainult jätab üksiku päeva puhul tööle ilmumata, vaid ignoreerid tall koostatud kavasid. Kohus näeb, et ÜKT ignoreerimisele lisandus nüüd ka registreerimiskohustuse rikkumine – isik ei olnud alates 07.08.2017 korduvalt ametnikuga ühendust võtnud ega esitanud mõjuvaid põhjusi registreerimisele ilmumata jätmise kohta. Juri Brodski sooritas talle määratud 450 tunnist üldkasulikust tööst 67 tundi üldkasulikku tööd. Tegemata on 383 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 23 päeva vangistust.
lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata Juri Brodskile mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta 23 päeva vangistust. Juhindudes
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 24.08.2017 erakorraline ettekanne Juri Brodskile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Viru Maakohtu 30.05.2016 kohtuotsusega nr 1-16-4297 mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 23 (kakskümmend) kolm päeva vangistust täitmisele ja saata Juri Brodski karistust kandma. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmisele asumise kuupäeva KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäeva. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.