2-17-11154/2

2-17-11154 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11154 Tsiviilasi Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi andmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Toimetada kohtumäärus taotluse esitajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Xxxx(taotleja) esitas 21.07.2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on taotleja märkinud, et ta vajab abi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtus ja sellega seoses vajalike dokumentide täitmiseks. Taotleja soovib kohtu poolt määratud nõustajat ümberkujundamismenetluses. Põhjenduseks, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, on taotleja selgitanud, et tal endal puuduvad vajalikud materiaalsed vahendid ja teadmised. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on taotleja märkinud, et ta saab oma pangaarve aresti alt vabaks, maksegraafikud koostatud, loodetavast võlasummat vähendatud ning jätkata normaalset elu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1 2-17-11154
5. Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seejuures on Riigikohus 11.03.2008 määruses nr 3-2-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks.
7. Kohus on seisukohal, et taotlejale ei ole võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule esitamiseks vajalik määrata professionaalset esindajat. Taotlejal on võimalik antud probleemi lahendada kõige otstarbekamalt endal, võttes arvesse järgnevat. Võlgade ümberkujundamist võib taotleda võlgnik, kelle elukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 4 lg 2). Võlgnik esitab avalduse võlgade ümberkujundamiseks enda elukoha (või ettevõtte asukoha) järgsele maakohtule (VÕVS § 9). Abikaasad võivad esitada võlgade ümberkujundamiseks ühise avalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata (VÕVS § 10 lg 4). Kohus juhib tähelepanu, et võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseks on taotlejal vaja täita avalduse vorm, mis on taotlejale avalikult kättesaadav järgmisel kohtu veebilehel: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Avalduse lisadena esitatakse varanimekiri, võlanimekiri, ümberkujundamiskava, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtete ärakirjad, kohustuste aluseks olevate dokumentide (nt laenulepingud, käenduslepingud, garantiilepingud) ärakirjad, majandusaasta raamatupidamisaruanne füüsilisest isikust ettevõtja puhul, riigilõivu tasumist tõendav dokument. Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 8).
8. Kohus peab vajalikuks taotlejale veel selgitada, et üldjuhul peaks võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses hakkama saama nõustajat kaasamata. Kui aga ilmneb, et võlgnik ei suuda nt võlausaldajate ja kohustuste paljususe tõttu iseseisvalt ümberkujundamiskava koostada, siis on tal võimalus võlgade ümberkujundamise avalduses märkida seisukoht nõustaja määramiseks kohtu poolt. Sellisel juhul ei pea võlgnik võlgade ümberkujundamise avaldusele ümberkujundamiskava lisama, sest selle koostamist taotletakse nõustaja kaasabil. Täiendavad selgitused avalduse täitmise ja seal nõutavate andmete kohta on taotlejale kättesaadavad järgmisel veebiaadressil: http://www.juristaitab.ee/et/juhendid/volgade-umberkujundamise-avaldus. Muu hulgas peab kohus vajalikuks märkida, et VÕVS § 5 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui antud seadusest ei tulene teisiti. Seoses eeltooduga kohus selgitab, et hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjade selgitamise kohustus, mistõttu on vastav menetlus õigusnormidega taotluslikult kujundatud just selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma. Olukorras, kus avalduses on menetlemist takistavad puudused, siis kohus viitab neile ning selgitab, kuidas avalduses esinevaid puudusi kõrvaldada. 2 2-17-11154
9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna isik on ise võimeline oma õiguseid kaitsma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu kohtule avaldatust ka RÕS § 7 lg-s 3 sätestatud olukorda, kus õigusabi võib anda ilma RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, nimelt et advokaadi abi oleks asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
10. Kuna käesoleval juhul esineb riigi õigusabi seaduses sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus põhjendatuks analüüsida taotleja majanduslikku seisundit. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3