← Eesti

3-17-1380/13

Obsah (4)§ 155§ 152§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1380 Haldusasi I.L.e, A.K.i, A.S.i, A.K.i, A.K., T.K.i,

) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui § 152 lg 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 9. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kuivõrd kaebajate volitatud esindajaks on vandeadvokaat, peab kohus põhjendatuks eeldada, et kaebajad on loobumise tagajärgedest teadlikud. Samuti on Viimsi vald 04.09.2017 e-kirjas kinnitanud, et vallal käesoleva vaidluse raames menetluskulusid tekkinud ei ole ning seetõttu puuduvad ka vastuväited menetluse lõpetamise osas. Seega võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-17-1380 menetluse. 10.

§ 108lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Kuivõrd Viimsi vallal menetluskulusid tekkinud ei ole, jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 11. Kaebajad on nõudnud tasutud riigilõivu tagastamist ning viidanud seejuures

§ 104lg 5 ple 1.

Kohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustiku nimetatud säte („Tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem“) praegusel juhul kohaldatav ei ole. Kohtule ei nähtu, et riigilõivu oleks tasutud ettenähtust rohkem, kuna kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuli kõikidel kaebajatel tasuda (15+15) 30 eurot ehk kokku 390 eurot. Ühise kaebuse esitamine ei tähenda, et riigilõivu arvestust ei tuleks pidada kaebajapõhiselt. Vastasel juhul tooks see kaasa kaebajate ebavõrdse kohtlemise lähtuvalt sellest, kas neil on olnud võimalik esitada kaebus kellegagi koos või eraldi. Ka ühise kaebuse esitamisel hindab kohus subjektiivsete õiguste rikkumist eraldi iga kaebaja puhul. Asjaolu, et kaebajad menetluse jätkamist otstarbekaks ei pea, ei tähenda, et tegemist on enamtasutud riigilõivuga

§ 104lg 5 p-i 1 mõttes.

12. Praegusel juhul kohaldub

§ 104

lg 6 p 2, mis sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Käesoleval juhul tasus iga kaebaja kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse eest kokku 30 eurot. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt lahendatud, ei ole alust sellelt tasutud riigilõivu tagastamiseks (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.2011 määruse 3-3-1-9-11 p 10). 2

(3)Tulenevalt sellest, et iga kaebaja poolt kaebuselt tasutud riigilõiv (15 eurot) on väiksem

§ 104lg-s 6 nimetatud summast, ei ole ka kaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamine põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.