KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 01. august 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7212 Ts

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Marianne Xxxx (avaldaja) esitas 08.05.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada surnuks Xxxx (teadmata kadunud isik). Avaldaja on teadmata kadunud isiku abikaasa. Avalduse kohaselt on teadmata kadunud isik olnud teadmata kadunud juba üle 23 aasta ning puuduvad andmed, et teadmata kadunud isik on elus.
2. Harju Maakohtu 17.05.2017 määrusega algatati avaldaja avalduse alusel hagita menetlus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks ning kaasati hagita menetlusse asjast puudutatud isikutena Xxxx ja Xxxx ning asutusena Siseministeerium (menetlusse kaasatud asutus).
3. Asjast puudutatud isik Xxxx avaldas 23.05.2017, et on nõus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamisega. Asjast puudutatud isik Xxxx avaldas 23.05.2017, et avaldus surmatunnistuse taotlemiseks on tema arust õige. Menetlusse kaasatud asutus avaldas 14.06.2017 muuhulgas, et siseministri seisukoha järgi võib teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 510 lg 4 kohaselt kui menetlust ei algatatud valdkonna eest vastutava ministri avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutavale ministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. 4.2. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.05.2017 avaldatud teadet ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et teadmata kadunud isik oleks elus. Muid andmeid teadmata kadunud isiku elusoleku kohta pärast xxxx. aasta maid (tl 4), kohtul leida ei õnnestunud. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et enam kui viie aasta jooksul ei ole andmeid teadmata kadunud isiku elusoleku kohta. Viimased andmed teadmata kadunud isiku elusoleku kohta on pärit xxxx. aasta maist. Seega on kohus seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kohus tunnistab teadmata kadunud isiku surnuks. Siseministri avaldatust nähtuvalt võib teadmata kadunud isiku surmaaeg muutuda DNA profiilide võrdluse läbiviimise tulemusel leitud tundmatute surnukehade andmetega. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud asjaolu teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamist, sest teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise eeldused on täidetud (enam kui viie aasta jooksul ei ole andmeid teadmata kadunud isiku elusoleku kohta). Kui surnuks tunnistatud isik ei surnud ajal, mis tuvastati surnuks tunnistamise 2

§ 514lg 1).

5.

§ 511lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. Tulenevalt Ts

ÜS § 20 lg-st 1 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Avaldaja palub tunnistada teadmata kadunud isiku surnuks alates tema kadumisest xxxx. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on isikud avaldanud erinevaid kuupäevi xxxx. aasta mais, mil teadmata kadunud isikut viimati nähti (tl 4). Kohtu hinnangul teadmata kadunud isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata. Arvestades, et teadmata kadunud isik jäi kadunuks alates xxxx. aasta mais ning asjaolu, et teadmata kadunud isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb teadmata kadunud isiku surmaajaks lugeda xxxx. See on esimese aasta lõpp pärast aastat, mil teadmata kadunud isiku elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid. Eeltoodust tulenevalt kohus loeb teadmata kadunud isiku eeldatavaks surmaajaks xxxx. 6.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas isiku surnuks tunnistamise menetluse avaldaja avalduse aluse, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on avaldaja

§ 172lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks.

Seetõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjast puudutatud isikute ja menetlusse kaasatud asutuse põhjendatud menetluskulude olemasolu. Kohus jätab seetõttu asjast puudutatud isikute ja menetlusse kaasatud asutuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 8.

§ 511

lg 2 esimese lause kohaselt surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab väljaandes Ametlikud Teadaanded käesoleva määruse avaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3