Obsah (7)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 174§ 138

2-16-3727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 28. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-3727 T

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosaliste ärakuulamine toimus 16.05.2017. 7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada 2 2-16-3727 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
2. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja osutas kostjale teenust ja kas hageja on õigustatud tasu saama.
3. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel tellis kostja hagejalt kallurveokiga teenust kostjaga seotud objektile Saku vallas, Juuliku külas. Hagejal oli töö tegemise kohustus, kostja pidi tehtud töö eest maksma tasu. Vaidlust ei ole, et hageja esitas 31.08.2015 kostjale arve summa xxxx euro tasumiseks maksetähtajaga 07.09.2017 (tl 7). Töö tellimist ja arve saamist kinnitab kostja poolt 31.08.2015 saadetud meil hagejale palvega pikendada maksetähtaega 30 päevani vastavalt kokkuleppele (tl 44). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe hagis märgitud tööde teostamiseks tasu suuruses, mis arvel märgitud. Kostja oma vastuses kohtule on märkinud, et ta arvet ei aktsepteerinud, mis on ilmselgelt vastuolus kostja poolt saadetud meili sisuga. 31.08.2015 saadetud meili saab lugeda arve aktsepteerimiseks kostja poolt. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejat teavitanud arve mitte aktsepteerimisest. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud arvet. Seega on hageja põhinõue töövõtulepingu alusel summas xxxx eurot põhjendatud ja tõendatud ja see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on alates 07.09.2015 kuni hagi esitamiseni, so 08.03.2016 arvestanud viivist 0,22% päevas kogusummas xxxx eurot (tl 46). Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku hilisemas maksetähtajas. Seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivist, seega kuulub hagi viivise nõude osas rahuldamisele. Hageja palub lisaks viivist välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et eeltoodu osas kuulub hagi rahuldamisele.
5. Lisaks on hageja kasutanud VÕS § 1131 lg-s 2 sätestatud õigust nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja palub välja mõista juhinduvalt VÕS § 128 lg 3 alusel xxxx eurot, mis on hageja kulu õigusabi saamiseks nõude sissenõudmiseks st pretensiooni ja nõude koostamiseks kostja vastu (tl 8-10). Kohus leiab, et eeltoodu kulu on põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude xxxx eurot, kahju xxxx eurot, viivise xxxx eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. 3 2-16-3727 Menetluskulud
7. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabi kulu 600 eurot, seega kokku 825 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuluga, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4