← Eesti

3-17-699/7

Obsah (8)§ 63§ 54§ 55§ 52§ 56§ 57§ 53§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-699 Haldusasi K.M.u ja RBT OÜ kaebusT

) § 43 lg 2). Eeltoodu tähendab, et TLPA poolt 03.01.2017 osakasutusloa väljastamisest keeldumine 6

(11)3-17-699 on haldusakt, sõltumata asjaolust, et see on vormistatud elektroonilise märkusena ehitisregistrisse ega vasta haldusakti vorminõuetele (

§-d 55-57). 32.

§ 63

lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise ning 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. 33. Käesoleval juhul nähtub 03.01.2017 otsusest, et selle on teinud TLPA, kes ei kooskõlastanud osakasutusloa taotlust; märkus on tehtud kaebajate esitatud osakasutusloa menetluses; see ei kohusta toime panema õigusrikkumist ning selles on selgelt väljendatud, et osakasutusluba väljastatakse tingimusel, et TLPA-le esitatakse 3-poolsed notariaalselt kinnitatud lepingud parkimise tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja parkimiskoha kaugus on kuni 500 m (tl 91). Tegemist ei ole ka märkusega, mille oleks ehitisregistrisse kandnud selleks pädevust mitteomav haldusorgan (vt EhS § 51 lg 1). Seega ei esine TLPA 03.01.2017 elektroonilises märkuses haldusakti tühisuse tunnuseid, sõltumata asjaolust, et see ei ole vormistatud haldusaktile ettenähtud nõuete kohaselt. Alljärgnevalt kontrollib kohus esmalt 03.01.2017 otsuse õiguspärasust ning seejärel vaideotsuse õiguspärasust. TLPA 03.01.2017 otsuse ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 õiguspärasus 34.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 35. Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele (

§ 55lg 3).

Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (

§ 55lg 3 ls 2). Samas sätestab Eh

S § 54 lg 7 teine lause, et kasutusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kasutusloa andmisest keeldumisel ei ole EhS-s reguleeritud selle andmise vorm ja viis, kuid võib eeldada, et ka kasutusloa andmisest keeldumine vormistatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Seega on eriseaduses (EhS) reguleeritud kasutusloa andmine elektroonilises vormis. Küll aga ei tähenda eeltoodu, et ehitisregistris vormistatud osakasutusloa andmisest keeldumisele ei kohalduks kirjalikule koormavale haldusaktile kehtestatud nõuded. Osahaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid (

§ 52lg 2).

36.

§ 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (

§ 56lg 1 ls 2).

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (

§ 56lg 2).

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (

§ 56lg 3).

Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (

§ 57lg 1).

Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 26). 37. Nähtuvalt kohtule esitatud TLPA 03.01.2017 koostatud elektroonilisest märkusest ehitisregistrisse, puuduvad selles viited õiguslikele alustele, faktiliste asjaolude kirjeldus ning kaalutlusena on märgitud ainult üks lause „Samas hoones omandatud parkimiskohta ei saa arvestada kuna parklal puudub kasutusluba“ (tl 91). Märkusele on lisatud juurde TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-1, F. R. Kreutzwaldi 7

(11)3-17-699 tn 3 hoones asuva mitteeluruumi nr 105 kasutusloa taotluse läbivaatamise kohta. Nimetatud protokollist nähtub, et koosolekul arutati TLPA-le esitatud F. R. Kreutzwaldi tn 3 mitteeluruumi nr 105 kasutusloa taotlust ning otsustati, et kasutusloa väljastamisega nõustutakse pärast kolmepoolse notariaalse lepingu sõlmimist parkimise tagamiseks kahele sõidukile 500 meetri raadiuses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest (tl 72). Seega ei ole TLPA 03.01.2017 otsuses ega ka sellele lisatud TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokollis nr 35-1 toodud 03.01.2017 keeldumise õiguslikku alust. Samuti jäävad haldusakti andmise faktilised asjaolud ebaselgeks, kuna TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokollist nr 35-1 ei selgu, miks on parkimise tagamine kolmepoolse notariaalse lepinguga vajalik.
  1. Kohtupraktikas on leitud, et iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu ei saa diskretsiooniotsuse põhikaalutlused reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, vaid peavad sisalduma haldusaktis; viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema; teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18) ja 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 25).
  2. Käesoleval juhul ei ole 03.01.2017 märkuses viidatud mõnele teisele dokumendile, kuid sellele on lisatud juurde TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-
  3. TLPA 03.01.2017 otsuses esitatud ühte lauset ei saa pidada piisavaks motivatsiooniks soodustava haldusakti andmisest keeldumisel.
  4. Riigikohus on selgitanud, et kui ettekirjutuse sisulised ja õiguslikud põhjendused sisalduvad üksnes vaideotsuses, siis on vaideotsus ning ettekirjutus olulises sisulises seoses ning neid võib käsitleda ühe tervikuna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ei ole ka vaideotsuses kõrvaldatud 03.01.2017 otsuses esinevaid motiveerimispuudusi.
  5. Nimelt on TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilises otsuses nr 15-5, mida kohus käsitleb vaideotsusena (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus, p-d 13-14), põhjendustena toodud faktilised asjaolud ning õigusosakonna seisukoht „Jääda varasema nõude juurde“; ehitusosakonna seisukoht „Jääda kasutusloa taotlusele tehtud märkuse juurde, kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada“ ja komisjoni otsus „Jääda kasutusloa taotlusele tehtud märkuse juurde, kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada“ (tl 80). Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks arvesse võtnud asjaolusid, et K. M. mootorsõidukit ei oma, RBT OÜ-l puudub hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3 parkimiskoht ning ta on sõlminud rendilepingu parkimisteenuse kasutamiseks ning parkimistõstukeid ei pruugi olla võimalik välja ehitada. Ühtlasi puuduvad selgitused, miks peab haldusorgan kuni 500 m kaugusel parkimiskoha olemasolu piisavaks, kuid mitte ca kilomeetri kaugusel.
  6. Ka vaideotsuses ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, millest lähtuvalt osakasutuslubade andmisest keelduti. Samuti puuduvad mõlemas vaidlustatud haldusaktis vaidlustamisviited (

§ 57lg 1).

Järelikult on TLPA 03.01.2017 otsus ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 formaalselt õigusvastased. 43. Vastustaja on alles kohtumenetluses viidanud õigusnormidele ja selgitanud haldusakti andmise kaalutlusi. Üldjuhul ei muuda haldusakti andmise põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses seda tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Samas on kohtupraktikas erandina peetud võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses 8

(11)3-17-699 esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
  1. Vastustaja vastusest kaebusele ilmneb, et osakasutusloa andmisest keelduti, kuivõrd F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone ei ole parkimislahenduse osas (parklas puuduvad parkimistõstukid) projektikohaselt valmis ehitatud, mistõttu ei vasta see ehitusloale ning korteriomandite kasutamine selliselt kahjustaks ebamõistlikult ümberkaudsete elanike huvisid ja avalikku huvi, kuivõrd on oht, et üldkasutatavat maad hakatakse kasutama parkimiseks ja jalakäijatele ning kergliiklusele mõeldud ala väheneb. Vastustaja selgitab, et seetõttu on kaebajatele välja pakutud alternatiivne võimalus sõlmida parkimisservituudi lepingud, mis tagaksid parkimisvõimaluse F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest mõistlikul, s.o kuni 500 m kaugusel. Vastustaja hinnangul oleks ca kilomeetri kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine Tallinna-suuruses linnas eluliselt usutav vaid juhul, kui see asuks isiku töökohas. Vastustaja leiab, et asjakohatud on kaebajate väited, et K. M. ei oma ega kasuta mootorsõidukit ning RBT OÜ ja Poordi 1 vahel on sõlmitud rendileping. Sõltumata kaebajate liikumisharjumustest, neile hetkel kuuluvatest mootorsõidukitest või nende poolt sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest nähakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette parkimiskohtade arv. Üksnes parkimisservituutidega on võimalik tagada, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest tingitud ning detailplaneeringuga ette nähtud parkimisvajadus on rahuldatud, ja seda ka korteriomandite võõrandamisel.
  2. Kaebajad olid osakasutuslubade taotlemisel teadlikud, et parkla on nõuetekohaselt välja ehitamata ja see takistas ehitisele tervikuna kasutusloa andmist. Seetõttu ei saanud vastustaja märkus parkimise tagamise vajaduse kohta olla kaebajate jaoks ootamatu. Lisaks nähtub asja materjalist, et TLPA-le esitati pöördumine seoses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone juures tekkinud parkimisprobleemidega juba 18.03.2014 (tl 121). Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks arvestada vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi.
  3. EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada (EhS § 50 lg 5). Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele (EhS § 55 p 3).
  4. Vaidlust ei ole selles, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone tervikuna ehitusloale ei vasta, kuivõrd välja on ehitamata parkla (puuduvad parkimistõstukid). Samas ei ole kaebajad taotlenud kasutusloa väljastamist kogu hoonele, vaid üksnes neile kuuluvatele korteriomanditele. Seda, et kaebajatele kuuluvad korteriomandid ehitusloale või detailplaneeringule ei vastaks, vastustaja vaidlustatud haldusaktides ega kohtumenetluses välja toonud ei ole. Samas on kaebajad esitanud kohtule ka Trekolen OÜ poolt 27.10.2016 koostatud töö nr E-092016 „Elu-ja ärihoone krt 1, 5, 17, 32 ja 56 audit. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa F. R. Kreutzwaldi tn 3“ (tl 64) kaebajatele kuuluvate korteriomandite vastavusest ehitisele ettenähtud nõuetele ning nende kasutamise ohutusest. Nimetatud ehitise auditi kohaselt ei tuvastatud korterite 5, 17, 32 ja 56 ülevaatuse käigus ohtlikke puuduseid; hoone üldine seisukord on hea ning uuritud elamu vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja Vabariigi Valitsuse määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“; seda võib kasutada vastavalt kasutusotstarbele 9
(11)3-17-699 – üksikelamu (tl 67 pöördel). Järelikult puudub vaidlus, et kaebajatele kuuluvad korteriomandid vastavad ehitisele esitatavate nõuetele ning nende kasutamine on ohutu. Sellest tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähtsust vastustaja väited seoses parkla mittevastavusest ehitusloale ja detailplaneeringule.
  1. Vastustaja on õigesti märkinud, et osakasutusloa andmisel ei tule pädeval asutusel kontrollida mitte üksnes kasutusloa taotluses märgitud korteriomandi vastavust ehitisele esitatavatele nõuetele ning asjaolu, et selle kasutamine on ohutu, vaid tuleb hinnata ka seda, kas ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Nii on Riigikohus selgitanud, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt; vaatamata sõnaselge sätte puudumisele, tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32).
  2. Käesoleval juhul mõistab kohus vastustaja esitatud selgitusi kohtumenetluses selliselt, et osakasutuslubade väljastamine riivab ülemääraselt teiste nimetatud piirkonnas elavate isikute õigusi, kuivõrd F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones väljaehitamata parkla tõttu, võidakse hakata mootorsõidukeid parkima üldkasutatavale maale.
  3. Puudub kahtlus, et avalikuks huviks on, et isikud ei pargiks sõiduautosid üldkasutatavale maale. Kohus nõustub, et osakasutusloa väljastamine korteriomandile, mille juurde ostetud parkimiskohta ei saa kasutada, võib kaasa tuua parkimisprobleemid nimetatud piirkonnas. Samas nähtub asja materjalist, et kaebajal K. M.ul on soetatud parkimiskoht hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3 ning kaebaja väitel saab seda ka faktiliselt kasutada, kuid tal puudub selleks vajadus, sest ta ei oma mootorsõidukit. Lisaks ei ole asja materjalist nähtuvalt seadnud arendaja korteriomandi omandamisel F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones tingimuseks, et koos korteriomandiga tuleb soetada ka parkimiskoht nimetatud hoones. See tähendab, et ka juhul, kui F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonele oleks väljastatud kasutusluba, ei oleks välistatud vastustaja märgitud parkimisprobleemi teke, kuivõrd isikutel, kes omandasid korteriomandi ilma parkimiskohata ei oleks võimalik F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones parkida ning ei ole välistatud, et nad kasutaksid avalikke parkimiskohti. Järelikult sõltumata sellest, kas osakasutusload on väljastatud või mitte, on F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones korteriomandi omanikel õigus parkida ka avalikul tasulisel parkimisalal. Veelgi enam, kesklinna piirkonnas on mitmeid tasulisi parklaid. Ühe teenuse pakkujaga ongi kaebaja RBT OÜ sõlminud parkimisteenuse osutamiseks lepingu. Neid asjaolusid ei ole vastustaja osakasutusloa väljastamisest keeldumisel arvesse võtnud. Pelgalt vastustaja väide, et eluliselt ei ole usutav hoonest ca 1 km kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine, ei ole piisav selgitamaks, miks kuni 500 m kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine oleks usutav.
  4. Haldusorganil on küll võimalik erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks ja isikute õiguste kaitseks anda osakasutusluba kõrvaltingimusega (

§ 53

lg 2 p 2), kuid seejuures peab ka kõrvaltingimus olema proportsionaalne (

§ 3lg 2).

Kohtu hinnangul on põhjendamatu eeldada, et korteri omandanud isikud asuksid teadlikult rikkuma Tallinna linnas kehtestatud avaliku tasulise parkimise regulatsiooni. Samas ka juhul, kui sellised rikkumised peaksid aset leidma, on selliste rikkumiste kõrvaldamiseks õigusaktides ettenähtud vastavad meetmed. Seetõttu ei saa osakasutuslubade andmisest keeldumist pidada proportsionaalseks, tagamaks parkimise korraldus Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal. Veelgi enam, vastustaja ei ole põhjendanud, miks on kuni 500 m kaugusel parkimine F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest piisav, kuid mitte ca 1 kilomeetri kaugusel. Samuti on vastustaja jätnud arvestamata asjaolu, et võib-olla ei pruugigi korteriomanikel olla võimalik parklat ehitusloa nõuetele vastavalt välja 10

(11)3-17-699 ehitada. Küll aga ei saa sellest teha automaatselt järeldust, et osakasutuslubade taotlemise eesmärgiks ongi jätta parkla nõuetekohaselt välja ehitamata. Järelikult ei ole vastustaja osakasutuslubade väljastamisest keeldumisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et juhul, kui vastustaja oleks nõuetekohaselt kaalutlusõigust teostanud, siis oleks lõppotsus olnud teistsuguse sisuga. Kohus ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 viimane lause).
  1. Eeltoodust tulenevalt on TLPA 03.01.2017 otsus ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastased, mistõttu kuuluvad need tühistamisele.
  2. Kaebajad on esitanud ka taotluse kohustada TLPA-d väljastama kaebajatele osakasutusload F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 ning alternatiivselt taotlenud TLPA kohustamist kaebajate osakasutusloa taotluse uuesti läbivaatamiseks. Arvestades, et tühistamisnõue kuulub rahuldamisele, siis tuleb rahuldada ka kohustamisnõue viisil, et kohustada TLPA-d uuesti läbivaatama kaebajate osakasutusloa taotlus. Kohus selgitab, et ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel ning käesoleval juhul ei ole kaalutlusõigus redutseerunud nullini, mistõttu ei saa kohus kohustada TLPA-d väljastama kaebajatele osakasutusload.
  3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K. M.u ja RBT OÜ kaebuse, tühistab TLPA 03.01.2017 otsuse F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamata jätmisest ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 ning kohustab TLPA-d uuesti läbivaatama K.M.u ja RBT OÜ 10.11.2016 taotlus nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks. Menetluskulud
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
  5. Käesoleval juhul on kaebajad taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu järgmiselt: K. M. kasuks summas 3356 eurot ja RBT OÜ kasuks summas 860 eurot. Kaebajad on kohtule esitanud maksekorralduse nr 543, mille kohaselt on Ülo Adamson tasunud 29.05.2017 TUISK & CO OÜ-le 3356 eurot, selgitusega „arve 1624“ (tl 127) ning maksekorralduse nr 498, mille kohaselt on K.M. tasunud TUISK & CO OÜ-le 860 eurot, selgitusega „arve 1625“ (tl 128). Kuigi kaebajad on menetluskulude taotluses märkinud, et arved on taotlusele lisatud, siiski on menetluskulude taotlusele lisatud üksnes maksekorraldused. Seega puudub kohtul võimalus üksnes maksekorralduste alusel veenduda, et kaebajate tasutud summad on seotud käesoleva kohtumenetlusega.
  6. Eeltoodust tulenevalt saab kohus kaebajate kasuks vastustajalt välja mõista üksnes kaebuselt tasutud riigilõivu 30 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt K.M.u kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja RBT OÜ kasuks välja riigilõivu 15 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud kaebajate enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.