← Eesti

1-17-3664/13

Obsah (8)§ 199§ 65§ 68§ 218§ 16§ 27§ 32§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi, lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Johannes Gaabriel Seppar, isikukood 39803292215, xxx karistatud - 16.06.2016 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud Tõkend puudub Nikolai Rõžov, asenduskaitsja Irina Žurina 23.05.2017 Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus O T S U S T A S: JOHANNES GAABRIEL SEPPAR õigeks mõista

§ 199lg 2 p 5, 7 järgi (12.02.2015 episood).

JOHANNES GAABRIEL SEPPAR süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 5,7,9 järgi (29.06.2016 i

Phone 4 vargus, 13.01.2017, 16.01.2017, 20.01.2017, 25.01.2017 episoodid). Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Johannes Gaabriel Seppar´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.09.2016 kuni 16.09.2016, s o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on alates Johannes Gaabriel Seppar ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Välja mõista Johannes Gaabriel Sepparilt tsiviilhagid: xxx kasuks 119,95 eurot (a/a nr xxx Swedbank või AS SEB xxx) 1 xxx kasuks 19,77 eurot (a/a nr xxx) Rahuldada kaitsja Nikolai Rõžov’i tasutaotlus summas 168 eurot, sh tasu 140 eurot, käibemaks 28 eurot. Rahuldada asenduskaitsja Irina Žurina taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 24 eurot, sh tasu 20 eurot ja käibemaks 4 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 jätta menetluskulud osaliselt, 1539 eurot ekspertiisikulude osas, riigi kanda ning ülejäänud osas mõista menetluskulud Johannes Gaabriel Seppar’ilt välja. Välja mõista Johannes Gaabriel Seppar´ilt riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha, 238,50 + 216 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 168 + 24 kaitsjatasu kohtumenetluses. Kokku 1351,50 eurot (tuhat kolmsada viiskümmend üks euro ja 50 senti). Menetluskulud summas 1351,50 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700038793 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Kaks kiletükki valge kleebisega „LD red“ – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 6 CD plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse resolutiivosa kuulutamisest ehk hiljemalt 6.06.

  1. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsuse terviktekstiga tutvuda. Apellatsiooniteate esitamise korral otsuse terviktekst on kättesaadav alates 20.06.
  2. SÜÜDISTUS Johannes Gaabriel Seppar süüdistatakse selles, et tema, xxx kella xxx paiku viibides aadressil xxx, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, koos uurimise käigus tuvastamata isikuga varastas karbi, milles oli 23 sigaretiplokki, neist: LD Red 10 plokki 2,70 eurot tükk, kokku 270 eurot; LD Silver 5 plokki 2,70 eurot tükk, kokku 135 eurot; LD Blue 4 plokki 2,70 eurot tükk, kokku 108 euro eest; Chesterfild Red 1 plokk 2,75 eurot tükk, kokku 27,50 eurot; Bond Red 1 plokk 2,85 eurot tükk, kokku 28,50 euro eest; Chesterfild Blue 1 plokk 2,75 eurot tükk, kokku 27,50 eurot; Marlboro Gold 2 plokki 3,50 eurot tükk, kokku 70 eurot; Marlboro Touch 2 plokki 3,30 eurot tükk, kokku 66 eurot, 2 ning lahkus sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitas Johannes Gaabriel Seppar xxx kogukahju summas 732,50 eurot. Lisaks sellele süüdistatakse Johannes Gaabriel Sepparit selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, taas ajavahemikul xxx xxx kuni xx kell 00.00, viibides bussis xxx, mis sõitis xxx suunaga xxx, varastas A. V.i kotist vaba juurdepääsu teel mobiiltelefoni xxx kood 0xxx koos musta värvi kaantega ja xxx IMEI kood xxx koos musta värvi kaantega. xxx 4 asus koti välises võrgutaskus ja xxx koti sees, riiete peal. Oma tegevusega tekitas Johannes Gaabriel Seppar A. V.e kogukahju summas 700 eurot. Lisaks sellele süüdistatakse Johannes Gaabriel Sepparit selles, et tema xxx kella 16.30 paiku aadressil xxx müügisaalis võttis alkoholijookide vitriinilt ühe 0,5 l pudeli konjakit Hennesy VS maksumusega 23,99 eurot, pani selle jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele xxx kogukahju summas 23,99 eurot. Lisaks sellele süüdistatakse Johannes Gaabriel Sepparit selles, et tema xxx kell 18.42 aadressil xxx müügisaalis võttis alkoholijookide vitriinilt ühe 0,5 l pudeli konjakit Hennesy VS maksumusega 23,99 eurot, pani selle jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele xxx kogukahju summas 23,99 eurot. Lisaks sellele süüdistatakse Johannes Gaabriel Sepparit selles, et tema xxx kell 18.13 aadressil xxx müügisaalis võttis kaks karpi pesukapsleid Duo-kapslid Persil expert color 15 pk ja ühe karbi pesukapsleid Duo-kapslid Persil expert regulaar 15 pk, ühe karbi maksumus on 6,59 eurot, pani need jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele xxx kogukahju summas 19,77 eurot. Lisaks sellele süüdistatakse Johannes Gaabriel Sepparit selles, et tema xxx kella 18.40 paiku xxx müügisaalis võttis alkoholijookide vitriinilt kaks 0,5 l pudelit konjakit Hennesy VS, ühe pudeli maksumus on 23,99 eurot, pani need jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele xxxkogukahju summas 47,98 eurot. Lisaks sellele süüdistatakse Johannes Gaabriel Sepparit selles, et tema xxx kella 19.45 paiku aadressil xxx müügisaalis, grupis A. L., kelle suhtes on materjalid eraldatud eraldiseks memetluseks, võttis alkoholijookide vitriinilt ühe 0,5 l pudeli konjakit Hennesy VS maksumusega 23,99 eurot, pani selle jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas xxx kogukahju summas 23,99 eurot. Seega pani Johannes Gaabriel Seppar toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Leidis, et süüdistus on tõendatud toimiku materjalidega. Palus süüdi tunnistada Johannes Gaabriel Seppar talle inkrimineeritavates kuritegudes. 3 12.02.2015 episoodi eest mõista

§ 199lg 2 p 5,7,9 järgi karistuseks 3 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liita mõistetud karistusele 16.06.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. Johannes Gaabriel Seppar süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi (ülejäänud 6 varguse episoodi) ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liita karistusele Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse tingimisi pööramata jätmiseks puudub alus, kuna ta pani toime enamus kuritegudest katseajal. Sepparil ei käi käitumiskontrollis katseajal hästi, temal esinevad rikkumised, rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt kohustust mitte tarvitada narkootikume ja kr. hooldusametnik on korduvalt esitanud kohtule erakorralised ettekanded taotlusega pikendada katseaega ja kohaldada süüdimõistetu suhtes el. valvet. Sel ajal esinesid Johannes Gabriel Sepparil rikkumised ja viimane erakorraline ettekanne, kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, et pöörata karistus täitmisele, kuid kohus jättis rahuldamata. Eile jälle rikkus el. valve nõudeid. Tema sõnadel segas kuupäevi ja ilmus kohtumajja eile, siis kr. hooldaja peab reageerima ja koostama uue erakorralise ettekande. VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt kuritegudega tekitatud kahju 119,95€ xxx KrMS § 175 alusel välja mõista ekspertiisi tegemise kulud 1539€, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 238,50€ ja 216€, sundraha 705€. Arvestades Johannes Gaabriel Seppari varalist seisundit, majanduslikku olukorda, ta on 1 episoodi pani toime, kui oli alaealine, praegu ei õpi ega tööta, puudub oma sissetulek, süüdistatava peres on mitu alaealist last ja puudega laps ja peab neid üleval ainult ema, siis KrMS § 180 alusel võimalik jätta osa kuludest riigi kanda just ekspertiisi tegemise kulud 1539€, mis käiks süüdistatavale üle jõu. Osaliselt jätta riigi kanda määratud kaitsjale summas 238,50€. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Leidis, et kauplusest „xxx“ varguse episoodis tõendid mis kinnitaksid Johannes Gaabriel Seppari süüd ei ole piisavad. Tunnistajad, kellele viitas prokurör, ei näinud kes võttis sigaretid. Vargaid sündmuskohal kinni ei peetud. Et politseitöötajad leidsid kile tüki, et kile tükkidel Johannes Gaabriel Seppar DNA-profiilid, ei tähenda et Johannes Gaabriel Seppar oli sama varas, kes varastas sigaretid seal kaupluses. Selles episoodis võib öelda, et on kahtlused. Kui kahtlus olemas ja ei saanud istungi käigus kõrvaldada, siis tuleb kaitsealuse kasuks tõlgendada. Palus seda episoodi mitte arvestada süüdistuse hulka. Telefoni varguse episoodis väitis Seppar, et võttis ainult 1 telefoni. Prokurör ei vaielnud vastu, et tunnistaja kes nägi, räägib teist juttu, sõna sõna vastu, seda tuleb tõlgendada kaitsealuse kasuks. Selles episoodis on Seppar süüdi - võttis iPhone

  1. Ülejäänud episoodides vaidlust ei ole, teod õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel palus arvestada, et tegemist noore mehega, kes just astus üle alaealisuse piiri. Raskendavaid asjaolusid ei ole, on kergendav asjaolu. Palus karistust pehmendada. Ts hagide kohta vaidlust ei ole, peale nende episoodide, millest räägitud. Menetluskulude osas toetas prokuröri arvamust, et ekspertiisi ja kaitsja tasu jätta riigi kanda, kuna tegemist noore mehega, kes ei tööta, sissetulekut ei ole, elab suures peres. Suured raskused. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi osaliselt: ei tunnista kauplusest „xxx“ sigarettide varguse toimepanemist ning väitis, et bussis varastas vaid ühe telefoni, teise telefoni vargust ei tunnista. Telefon, mida ta võttis oli iPhone
  2. Tunnistas 2017 jaanuaris kauplustest toime pandud vargusi. Täiendavaid ütlusi anda ei soovinud ning jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kahetses toimepandud. Tunnistas xxx tsiviilhagid. Elektroonilise valve all on olnud 3 kuud ja 23 päeva. Teisi kr hoolduse rikkumisi ei ole olnud. Selles asjas on nõus elektroonilise valvega. KOHTU SEISUKOHT 4 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Tuvastatud asjaolud Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Johannes Gaabriel Seppar pani toime talle süüks arvatavad 2017.a vargused kauplustest ning 2016.a ühe telefoni varguse bussis. 12.02.2015 kauplusest xx“ varguse toimepanemise kohta kogutud tõendid on ebapiisavad süüdistatava süü tõendamiseks. Johannes Gaabriel Seppar tunnistas oma süüd osaliselt

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Nii kohtus kui ka kohtueelsel uurimisel tunnistas Johannes Gaabriel Seppar 2017.a xxx kauplustest varguste toimepanemist. Kauplusest „Astar“ varguse toimepanemist süüdistatav ei tunnistanud ja väitis, et 2016 a bussis varastas vaid ühe telefoni – iPhone 4. Eeluurimisel on Seppar kõikides episoodides üle kuulatud ning jäi antud ütluste juurde. Peale Johannes Gaabriel Seppari poolt süü osalist ülestunnistamist, uuris kohus süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude kohta kogutud alljärgnevaid tõendeid: 12.02.2015 xxx toidukaubad (

  1. xx)varguse toimepanemise episoodis 12.02.2015 tunnistaja D. S.ülekuulamise protokollist (kd I, tl 1-4) nähtub, et 12.02.2015 ta oli tööl kaupluses xxx paiku jooksid kauplusesse sisse kaks noormeest ning üks haaras kassalindilt karbi, milles oli 23 plokki sigarette, ning noormehed jooksid kauplusest välja. Üks noormees jooksis mikrorajooni poole ja teine (kastiga) raamatukogu ja bussipeatuse poole. Tunnistaja jooksis bussipeatuseni kuid noormeest seal ei olnud. Üks naisterahvas ütles, et noormees jooksis üle tee metsa poole. Ta läks edasi ja nägi kuidas noormees jookseb metsa poole. 12.02.2015 tunnistaja A. L. ülekuulamise protokollist koos fotoga (kd I, tl 5-8) nähtub, et 12.02.2015 kell 20.10 ta sai väljakutse seoses vargusega aadressil xxx ning käis 12.02.2015 jäljekoeraga sündmuskohal. Ta läks ehitatava „xxx“ kaupluse taga kus olid visuaalselt nähtavad jäljed lumel. Ta pani koera jäljele ning nad liikusid metsa poole. Poole tunni pärast koer leidis suitsupaki „LD“ punast värvi, millest tunnistaja tegi pildi ning foto on lisatud protokolli juurde. Samuti leidis koer 2 suitsupakkide bloki kiletükki kleebisega „LD red“. 12.02.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd I tl 9-13) kajastab sündmuskoha olustiku vaatluse hetkel. 19.02.2015 tunnistaja N.a B.ülekuulamise protokollist (kd I tl 14-18) nähtub, et 12.02.2015 ta oli tööl kaupluses xxx ning kella 18.40 paiku viibis laos. Samal ajal teatas N. S. talle, et kauplusest varastati sigaretid. N. B. jooksis müügisaali ja sealt õue. Väljas, kaupluse juures, küsis poiste käest kuhu jooksid noormehed. Nad vastasid, et üks jooksis ehitatava „xxx“ kaupluse taga ja teine põllu poole. Tunnistaja märkas noormest karbiga ning jooksis talle järgi kuid peale peatust kaotas ta silmist. Noormehel olid seljas tumedad riided. Hiljem käisid poes politseinikud, kes tõid 1 suitsupaki „LD“ ning ütlesid, et leidsid jäljed ja nägid ühte noormest. 19.02.2015 tunnistaja Z.K. ülekuulamise protokollist (kd I tl 19-22) nähtub, et 12.02.2015 ta oli tööl kaupluses xxx Kella 18.00-19.00 oli ta kassas ja teenindas kliente. Nägi, et Di. tõi sigaretid ja pani kassas lahtritesse. Äkki kuulis kuidas ta karjatas „Sigaretid“. Sai aru, et keegi varastas 5 sigaretid. D.jooksis kurjategijale järgi. Hiljem käisid poes politseinikud ja tõid ühe „LD“ suitsupaki. 19.02.2015 tunnistaja J. K. ülekuulamise protokollist (kd I tl 23-26) nähtub, et 12.02.2015 oli tööl kaupluses xxx. Õhtusel ajal teenindas kliente lihaosakonnas, kust ei ole kassat näha. Mingil ajal kuulis ta poes kisa, kuid ei saanud aru mis juhtus. Hiljem nägi kaupluses politseinikke ja sai teada, et poest varastati sigarette. 26.02.2015 kannatanu G. B. ülekuulamise protokollist (kd I tl 27-31) nähtub, et 12.02.2015 ta oli tööl kaupluses xxx. Viibis müügisaalis riiulite taga kui kuulis imeliku karjumist, kuid ei saanud aru mis juhtus. Hiljem ütles üks müüjatest, et kauplusest varastati sigarettidega karp. 11.03.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 32-35) kajastab suitsupakki „LD red“ ja 2 kiletükki, mis olid väljastatud tunnistaja A. L.poolt 12.02.2015, vaatlust. 11.03.2015 ekspertiisimäärusest (kd I tl 36) nähtub, et 12.02.2015 leitud suitsupakk „LD red“ ja 2 kiletükki on saadetud DNA ekspertiisi. 26.03.2015 tunnistaja B. S. ülekuulamise protokollist (kd I tl 37-41) nähtub, et ta ei mäleta kas ta käis kaupluses xxx. aasta veebruaris ja kellelegi sigarette osta pakkus. 26.02.2015 xxx kiri (kd I tl 42) kajastab 12.02.2015 kauplusest xxx varastatud kauba väärtust. 03.06.2015 ekspertiisiaktist nr 15E-GE0342, nähtub, et leitud suitsupakilt ja kiletükkidelt võeti DNA-proove ning saadi DNA-analüüsil täisprofiilid ja osalise profiili, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saanud aga teha järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (kd I tl 45-51). G. B. 06.08.2015 allkirjast (kd I tl 56) nähtub, et ta sai tagasi suitsupakki „LD red“. 07.06.2016 EKEI kokkulangevusest teatamise kirjast (kd I tl 55-56) nähtub, et DNA ekspertiisi käigus DNA-registrisse kantud DNA-profiil langes kokku Johannes Gaabriel Seppari DNAprofiiliga. Samas teatises palutakse arvesse võtta, et andmebaasiotsing võib anda valepositiivseid leide, mistõttu leidude tõepära tuleb alati kontrollida muude tõendite suhtes. Valepositiivse leiu saamise tõenäosus sõltub erinevatest faktoritest, sealhulgas andmebaasi suurusest, sugulaste DNA profiilide olemasolust andmebaasis ja otsitavate profiilide kvaliteedist. 14.07.2016 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd I tl 57-61) nähtub, et ta ei tunnista oma süüd sigarettide vargusest kauplusest xxx. Sellest vargusest kuulis kursusekaaslase V. M. käest. 14.07.2016 tunnistaja M. S.(süüdistatava ema) ülekuulamise protokollist (kd I tl 62-67) nähtub, et ta ei ole midagi kuulnud sigarettide vargusest kauplusest xxxja poeg ei ole sellest midagi rääkinud. 23.08.2016 tunnistaja V. M. ülekuulamise protokollist (kd I tl 68-72) nähtub, et ta on kuulnud sigarettide vargusest xx, kuid kelle käest ei mäleta. J. G. Sepparile ta sellest rääkinud ei ole. 2015 aasta talvel kandis tunnistaja punast värvi talvemantlit. Seppar käis musta värvi kapuutsiga talvejopega. 23.08.2016 tunnistaja O. Š. (V. Mi.ema) ülekuulamise protokollist (kd I tl 73-78) nähtub, et V. M. kandis 2015. aasta talvel tumepunase-tellise värvi jopet. 6 11.04.2017 õiendist (II kd tl 145) nähtub, et abiprokurör on vestelnud kannatanu xxx juhatuse liikmega A.St. kes loobus tsiviilhagi esitamisest. Äriregistri väljatrükkist (II kd tl 144) nähtub, et A. S. on xxx juhatuse liige. 29.06.2016 kannatanu . 30.06.2016 kannatanu A.V.avaldusest (kd I tl 87) nähtub, et 29.06.2016 sõitis ta xxx ning ajal mil ta jäi magama, tema kotist varastati 2 telefoni – xxx. Süüdistab kahte noormest, kes istusid tema kõrval ja väljusid xxx. 07.07.2016 kannatanu A. V. ülekuulamise protokollist (kd I tl 88-91) nähtub, et 29.06.2016 sõitis ta xxx bussiga. Tema kõrvale istusid kaks noormeest. A. V. jäi bussis magama, kui üles ärkas, siis noormehi tema kõrval enam ei istunud. Enne xxx vaadates üle oma asju avastas, et tema seljakotist oli kadunud mobiiltelefon xxx Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba (kd I tl 94-95) oli väljastatud 08.07.2016 mobiiltelefonide iPhone 4 xxx ja Huawei Ascend P7 IMEI xxx vahendusel edastatud sõnumite edastamise fakti, kestuse ja viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kindlakstegemiseks ajavahemikul 29.06.2016 – 07.07.2016. 13.07.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd I tl 96-97) kohaselt seadet Huawei ei ole kasutatud 29.06.2016 kella 21.00 kuni 07.07.2016 ning seadet iPhone 4 on kasutatud 29.06.2016 kell 22.18 ja seadmes oli number xxx, millele helistas number xxxja antud ajal oli telefon xxxmasti levipiirkonnas. 29.06.2016 kell 23:53 on saadetud sms numbrilt xxx eeltoodud seadmele, kuid sms ei jõudnud numbrini xxx, mis kuulub kannatanule. 14.09.2016 xxx teatas Ida prefektuuri xxpolitseiosakonnale xxxbussijaama videokaamerate salvestitelt saadud videolõikude (5
  2. tk)saatmisest (kd I tl 100-101) . 13.09.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 120) kajastab xxx Bussijaamas asuvatest valvekaameratest välja võetud salvestistega CD plaadi vaatlust, millest nähtub, et bussijaamas viibis 29.06.2016 ajavahemikul 20.13 – 20.47 pikemat kasvu meesterahvas, kellel on peas sinakat värvi nokamüts, seljas valgete varrukatega dressipluus, lillelised lühikesed püksid ja tumedad jalanõud ning seljas on veel tumedat värvi seljakott. 07.07.2016 kannatanu A.V. ülekuulamise protokollist (kd I tl 102-105) nähtub, et fotode järgi ta tunneks kahtlustatavad isikud ära. 18.07.2016 äratundmiseks esitamise protokollist (kd I tl 106-107) nähtub, et kannatanu ei tundud fotode järgi kedagi ära, kuid kahtlustatav oli C isiku sarnane. Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba (kd I tl 112-113) oli väljastatud 19.08.2016 mobiiltelefonide iPhone 4 IMEI xxx ja Huawei Ascend P7 xxx vahendusel edastatud sõnumite edastamise fakti, kestuse ja viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kindlakstegemiseks ajavahemikul 08.07.2016 – 17.08.2016. 13.07.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd I tl 114) kohaselt ajavahemikul 08.07.2016 - 17.08.2016 ei ole seadmeid iPhone 4 xxxx ja Huawei Ascend P7 IMEI xx kasutatud. 30.08.2016 tunnistajana ülekuulatud Johannes Gaabriel Seppar avaldas, et 29.06.2016 sõitis ta bussiga xxx koos V. . kuid ei tea kes telefone varastas (kd I tl 116-119). 13.09.2016 tunnistaja V. Gl. ülekuulamise protokollist (kd I tl 121-125) nähtub, et 2016. aasta juuni lõpus sõitis ta xxx koos Johannes Gaabriel Seppariga. Bussis istus neist paremal pool vastas umbes 30-aastane mees, kes jäi mingi hetk bussis magama. Ajal, mil mees magas võttis J. G. Seppar mehe seljakoti taskust paistnud telefoni Huawei. Meesterahvas ärkas, kuid Seppar 7 jõudis istuda tagasi. Seejärel Seppar istus istmetele nimetatud meesterahva taga ning peale sorimist viimase kottides võttis telefoni iPhone. Telefonid Seppar jättis endalexxx tunnistaja ja Seppar väljusid. Meesterahvas sõitis edasi. 14.09.2016 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd I tl 126-129) nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar peeti kahtlustatavana kinni seoses 29.06.2016 bussis xxx toimepandud mobiiltelefonide vargusega, KrMS § 217 alusel. 16.09.2016 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd I tl 131-133) nähtub, et ta ei tunnista oma süüd. 29.06.2016 sõitis ta bussiga xxx koos V.G.. Peale xxxäi ta magama ning ärkas alles xxx Ei oska öelda, kes võis telefonid varastada. Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba (kd I tl 140-141) oli väljastatud 05.10.2016 mobiiltelefonide iPhone xxx ja Huawei Ascend P7 xxx vahendusel edastatud sõnumite edastamise fakti, kestuse ja viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kindlakstegemiseks ajavahemikul 18.08.2016-05.10.2016. 06.10.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd I tl 142) kohaselt ajavahemikul 18.08.2016-05.10.2016 ei ole seadmeid iPhone 4 xxx ja Huawei Ascend P7 IMEI xxx kasutatud. 13.01.2017 Järva Tarbijate Ühistu kaupluseest xxx) varguse toimepanemise episoodis 13.01.2017 xxx avaldusest (kd II tl 3-4) nähtub, et 13.01.2017 kell 16.29 toimus xxx, 1 pudeli konjaki Hennesy VS 0,5l, hinnaga 23,99 eurot, vargus, mis tuvastati videosalvestise järelvaatlusel. 10.02.2017 tunnistaja E.V. ülekuulamise protokollist (kd II tl 5-8) nähtub, et videosalvestise järelevaatusel oli avastatud xxx“, mis asub xxx, toimepandud varguse fakt. Juhtum leidis aset 13.01.2017 kella 16.30 paiku ning varguse pani toime noor meesterahvas, kes pani toime kaupluse „xxx“ müügisaalist ühe pudeli konjaki Hennesy VS (maksumus 23,99 eurot) varguse. 15.02.2017 isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud Johannes Gaabriel Seppari isik. Isiksus on tuvastatud isiku andmete ja välimuse seostamisega ja kontrolliga andmebaasides olemasolevate andmetega. Isik kinnitas, et ta on Johannes Gaabriel Seppar (kd II tl 11). 15.02.2017 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (kd II tl 12) Johannes Gaabriel Seppar omakäeliselt kirjutas, et 13.01.2017 õhtupoole läks xxx, eesmärgiga varastada Hennesy pudel. Ta võttis pudeli ja väljus maksmata selle eest. Ta oli mustas jopes ja kootud mütsis sini-valget värvi. 15.02.2017 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar varastas 13.01.2017 xxx ühe pudeli konjaki Hennesy VS (kd II tl 13-14). 09.03.xxx hagiavaldusest (kd II tl 20-21) nähtub, et, et 13.01.2017 vargusega kaupluses „xxxx on tekitatud kahju 23,99 eurot. 16.02.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 23-26) kajastab CD plaadil oleva salvestise vaatlust, millest nähtub, et 13.01.2017 kell 16.27 sisenes kauplusesse Johannes Gaabriel Seppar, kes võttis alkoholi kastide juurest pudeli ja väljus poest kauba eest maksmata. 16.09.2016 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd II tl 27-30) nähtub, et ta tunnistas oma süüd. 13.01.2017 õhtul ta jalutas Jõhvi linnas. Raha tal ei olnud ning ta otsustas käia xxx ja varastada Hennesy pudeli edasimüügiks. Sisenedes müügisaali võttis 8 pudeli ja pani jope alla. Möödus kassast maksmata pudeli eest. Sel päeval tal oli seljas musta värvi jope ja kootud mütsis sini-valget värvi. Kahetseb toimepandud. 16.01.2017 Järva Tarbijate Ühistu xxx) varguse toimepanemise episoodis Kannatanu 30.01.xxx avaldusest (kd II tl 33-34) nähtub, et 16.01.2017 toimus xxx, 1 pudeli konjaki Hennesy VS 0,5l, hinnaga 23,99 eurot, vargus, mis tuvastati videosalvestise järelvaatlusel. 10.02.2017 tunnistaja E.V. ülekuulamise protokollist (kd II tl 35-38) nähtub, et videosalvestise järelevaatusel oli xxx“, mis asub aadressil Narva mnt 38, Jõhvi, toimepandud varguse fakt. Juhtum leidis aset 16.01.2017 kell 18.42 ning varguse pani toime noor meesterahvas, kes pani toime kaupluse „xxx“ müügisaalist ühe pudeli konjaki Hennesy VS (maksumus 23,99 eurot) varguse. 15.02.2017 isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud Johannes Gaabriel Seppari isik. Isiksus on tuvastatud isiku andmete ja välimuse seostamisega ja kontrolliga andmebaasides olemasolevate andmetega. Isik kinnitas, et ta on Johannes Gaabriel Seppar (kd II tl 41). 15.02.2017 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (kd II tl 42) Johannes Gaabriel Seppar omakäeliselt kirjutas, et 16.01.2017 õhtupoole läks xxx, eesmärgiga varastada Hennesy pudel. Ta võttis pudeli ja väljus maksmata selle eest. Ta oli heledas jopes ja talvemütsis. 15.02.2017 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar varastas 16.01.2017 kauplusest xxxhe pudeli konjaki Hennesy VS (kd II tl 43-44). 16.02.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 47-49) kajastab CD plaadil oleva salvestise vaatlust, millest nähtub, et 16.01.2017 kell 18.41 sisenes kauplusesse Johannes Gaabriel Seppar, kes võttis alkoholi kastide juurest pudeli ja väljus poest kauba eest maksmata. Kahtlustatava Johhanes Gaabriel Seppari ütlused selle kohta, et ta tunnistab oma süüd (kd II tl 50-53). 16.02.2017 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd II tl 50-53) nähtub, et ta tunnistas oma süüd. 13.01.2017 õhtul ta jalutas xxx. Raha tal ei olnud ning ta otsustas käia kauplusese xxxja varastada Hennesy pudeli edasimüügiks. Sisenedes müügisaali võttis pudeli ja pani jope alla. Möödus kassast maksmata pudeli eest. Sel päeval tal oli seljas heledat värvi jope ja talvemütsis. Kahetseb toimepandud. 20.01.2017 xxx) varguse toimepanemise episoodis Kannatanu xx avaldusest (kd II tl 56) nähtub, et 20.01.2017 kell 18.13 sisenesid Rimi Eesti Food xx, tundmatu isikud, siirdusid keemiariiuli juurde ja võtsid 2 karbi pesukapsleid Duo-kapslid Persil expert color 15 pk ja 2 karbi pesukapsleid Duo-kapslid Persil expert regulaar 15 pk, ühe karbi maksumus on 6,59 eurot. Kahju kokku 26,36 eurot. Seejärel lahkusid nad kauba eest maksmata. 01.02.2017 tunnistaja I.P. ülekuulamise protokollist (kd II tl 57) nähtub, et kui ta läks tööle xxx oli poes toime pandud vargus. Ta võttis välja kellaaja järgi turvakaamerate salvestused, kust nähtuvalt sisenesid kell 18.13 kauplusesse kaks noormeest ja suundusid keemialeti juurde. Üks noormeestest pani oma jope põue kaks pakki Persil expert color kapslite pakki ning teine kaks Persil expert regular kapslite pakki. Isikud lahkusid kauplusest kauba eest tasumata. 9 02.02.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 58-67) kajastab CD plaadil oleva salvestise vaatlust. Protokolli juurde kuuluvast CD plaadilt nähtub, et 18.13 sisenesid kauplusesse xxx kaks meesterahvast. Suure tumeda mütsiga meesterahvas (Seppar) võtab riiuli alumisest osast heledat värvi karbi ja läheneb kaamerale. Seejärel keerab ümber ja läheb tagasi ning kummardub ja võtab veel karbi. Samal ajal kummardub ka teine noormees ning võtab heledat värvi karbi, mille paneb endale, seljaga kaamera poole olles, põue. Mõlemad meesterahvad tõusevad püsti. Suure tumeda mütsiga meesterahvas (Seppar) kummardub uuesti ja võtab veel ühe heledat värvi kasti. Isikud lahkusid kauplusest kauba eest tasumata. CD plaadilt nähtub, et Seppar on võtnud 3 karpi ja teine noormees – ühe. 16.02.2017 isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud Johannes Gaabriel Seppari isik. Isiksus on tuvastatud isiku andmete ja välimuse seostamisega ja kontrolliga andmebaasides olemasolevate andmetega. Isik kinnitas, et ta on Johannes Gaabriel Seppar (kd II tl 69). 16.02.2017 menetlusaluse isiku protokollis (kd II tl 70) Johannes Gaabriel Seppar omakäeliselt kirjutas, et 20.01.2017 olid nad koos A. ….ning võtsid Persil kapslid ja lahkusid nende eest tasumata. 16.02.2017 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar varastas 20.01.2017 kauplusest xxx Persil kapslid (kd II tl 71-72). xxx volikirjas (kehtiv kuni 31.12.2017) on kajastatud kaupluse juhataja I. P.volitused (2. kd. tl.78). xxx hagiavaldusest (kd II tl 79-80) nähtub, et 20.01.2017 kauplusest xxx Persil kapslite vargusega on tekitatud kahju 19,77 eurot. 16.02.2017 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd II tl 81-84) nähtub, et ta tunnistas oma süüd. 20.01.2017 õhtul ta jalutas koos A.r U.Jxxx linnas. Nad sisenesid xxx kauba varguse toimepanemiseks. Ta võitis 3 karbi pesu pesemise kapsleid, peitis need jope alla ning lahkus kauba eest tasumata. A. U. samuti võttis ühe karbi ning väljus selle eest tasumata. 20.01.2017 xxx) varguse toimepanemise episoodis Kannatanu xxx avaldusest (kd II tl 87-88) nähtub, et xxx 2 pudeli konjaki Hennesy VS 0,5l, hinnaga 23,99 eurot (kokku 47,98 eurot) vargus, mis tuvastati videosalvestise järelvaatlusel. 10.02.2017 tunnistaja E. V.ülekuulamise protokollist (kd II tl 89-92) nähtub, et videosalvestise järelevaatusel oli avastatud xxx“, mis asub xxx, toimepandud varguse fakt. Juhtum leidis aset 20.01.2017 kell 18.42 ning varguse pani toime noor meesterahvas, kes pani toime kaupluse „xxx“ müügisaalist kahe pudeli konjaki Hennesy VS (maksumus 23,99 eurot) varguse. 15.02.2017 isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud Johannes Gaabriel Seppari isik. Isiksus on tuvastatud isiku andmete ja välimuse seostamisega ja kontrolliga andmebaasides olemasolevate andmetega. Isik kinnitas, et ta on Johannes Gaabriel Seppar (kd II tl 95). 15.02.2017 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (kd II tl 96) Johannes Gaabriel Seppar omakäeliselt kirjutas, et 20.01.2017 õhtupoole tuli xxx, eesmärgiga võtta Hennesy pudel. Ta võttis kaks pudelit ning jättis konjaki eest maksmata. Ta oli mustas jopes, hallides pükstes ja talvemütsis. 10 15.02.2017 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar varastas 20.01.2017 kauplusest xxx 2 pudelit konjaki Hennesy VS (kd II tl 97-98). 16.02.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 102-105) kajastab CD plaadil oleva salvestise vaatlust, millest nähtub, et 20.01.2017 kell 18.41 sisenes kauplusesse Johannes Gaabriel Seppar, kes võttis alkoholi kastide juurest pudelid ja väljus poest kauba eest maksmata. 16.02.2017 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd II tl 106-110) nähtub, et ta tunnistas oma süüd. 20.01.2017 õhtul koos kambaga ta jalutas xxx. Üksi tuli kauplusese xxx, selleks, et varastada 2 Hennesy pudeli edasimüügiks. Ta sisenes xxxmüügisaali ja võttis esialgu ühe pudeli konjakit ja pani joppe alla ning seejärel teise ja peitis jope alla. Möödus kassast maksmata konjaki eest. Sel päeval tal oli seljas musta värvi jope, halli värvi spordipüksid ja talvemütsis. Kahetseb toimepandud. 25.01.2017 xxx) varguse toimepanemise episoodis Kannatanu 30.01.2017 xxx avaldusest (kd II tl 112-113) nähtub, et 25.01.2017 toimus xxx“ aadressil xxx, 3 pudeli konjaki Hennesy VS 0,5l, hinnaga 23,99 eurot (kokku 71,97 eurot) vargus, mis tuvastati videosalvestise järelvaatlusel. 26.01.2017 tunnistaja I. P. ülekuulamise protokollist (kd II tl 114-115) nähtub, et 25.01.2017 kella 18:35 paiku sisenesid kauplusesse xxx kaks noormeest, I. Põder avastas turvalindilt noormehed varastamast konjakit Hennesy, kolm pudelit. Noormehed lahkusid kauba eest tasumata. 27.01.2017 kahtlustatava A.L. ülekuulamise protokollist (kd II tl 120-123) nähtub, et viimasel ajal jalutab xxxkoos V. I.. 25.01.2017 kell 19 nad kohtusid Jxxx bussipeatuses ja läksid xxxkaupluse poole. Sisenesid poodi ning kumbki neist võttis Hennesy konjaki pudeli. Seejärel võttis ta veel ühe pudeli ja edastas V., kes pani kaks pudelit jope alla. Koos väljusid poest ning läksid bussi peale. 16.02.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 124-127) kajastab CD plaadil oleva salvestise vaatlust, millest nähtub, et 25.01.2017 kell 19:41 sisenes kauplusesse noormees musta värvi jopes ja karusnahast kõrvadega talvemütsis (Johannes Gaabriel Seppar). Johannes Gaabriel Seppar ja A. L.i viibisid alkoholi kastide juures ja väljusid poest. 16.02.2017 kahtlustatava Johannes Gaabriel Seppari ülekuulamise protokollist (kd II tl 128-132) nähtub, et ta tunnistas oma süüd. 20.01.2017 õhtul koos A. L. läksid xxx, selleks, et varastada konjaki. Ta läks ja võttis vitriinilt ühe pudeli konjaki Hennesy VS 0,5l. A. samuti võttis kuid mitu pudelit ta ei tea. Nad väljusid kauba eest tasumata. Enda konjaki ta jõi ära. Sel päeval tal oli seljas tume jope ja talvemütsis. Kahetseb toimepandud. 9.01.2017 volikiri (II kd tl 18-19) kinnitab xxx Ühistu poolt K. S.s´ale antud volitusi kõikides menetlustoimingutes, menetlustes ja kohtus neis ühistu vastu suunatud õigusrikkumistes, mis on seotud nende kauplustega Ida-Virumaal. Seoses vargusega xxx esitas tsiviilhagi (II kd tl 20-21). Karistusandmed 23.02.2017 ja 01.03.2017 karistusregistri väljavõttetest (II kd tl 131-132 ja tl 146-148) nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar on 5 korda karistatud

§ 218lg 1 järgi, 3 korda NPALS § 15´1 lg 1 järgi ja 1 kord AS § 71 alusel.

Peale seda Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega Seppar on 11 karistatud

§ 199lg 2 p 5,7,9 järgi 1-aastase tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud.

Registri väljavõttest (II kd tl 146) nähtub, et seoses nimetatud kohtuotsusega 07.09.2016, 17.10.2016 ja 09.01.2017 määras kohus Johannes Gaabriel Sepparile täiendavad kohustused või pikendanud katseaega. Viru Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsuse ärakirjast (II kd tl 149-152) nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar on karistatud

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi 1-aastase tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 09.01.2017 kohtumääruse ärakirjast (II kd tl 153) nähtub, et Johannes Gaabriel Sepparile on määratud täiendav kohustus - elektroonilise valvele 4 kuu jooksul kuna isikul esinesid mitmeid kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised. Kokkuvõte Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel leiab kohus tõendatuks, et Johannes Gaabriel Seppar pani toime 2017 a xxx kauplustest vargused s o

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil. Kinnitust on leidnud ka Johannes Gaabriel Seppari poolt 29.06.2016 A. V.kuuluva iPhone 4 varguse toimepanemine. 12.02.2015 xxx 7 varguse toimepanemine Johannes Gaabriel Seppari poolt ei ole aga toimiku materjalidega tõendatud ning selles osas tuleb süüdistatav õigeks mõista. Vastavalt KrMS § 62 tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Peale süüdistatava poolt süü ülestunnistamist 2017 a xxx kauplustest varguste toimepanemist s.o.

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, kinnitavad tema poolt nende kuritegude toimepanemist kohtueelse menetluse käigus kogutud ja eelpool kirjeldatud tõendid: kannatanute ja tunnistajate ütlused, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid, mis osutuvad Johannes Gaabriel Sepparile kui kuritegude toimepanijale. 25.01.2017 xxx) varguse toimepanemise episoodis kaastäideviija A. L. ütlused, et süüdistatav pani kaks pudelit jope alla on ümber lükatud Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega, mille alusel A. L. on süüdi tunnistatud ja karistatud 25.01.2017 kauplusest xxx kahe pudeli konjaki Hennesy VS 0,5l varguse toimepanemise eest. Seega nimetatud episoodis võib järeldada, et kolmest varastatud pudelist Separ varastas ühe ja L.i 2 pudelit konjakit. 29.06.2016 A. V. kuuluvate telefonide varguse toimepanemise episoodis usaldusväärselt on tõendatud Johannes Gaabriel Seppari poolt vaid iPhone 4 varguse toimepanemine, mida ta ise tunnistas. Mobiiltelefoni xxx varguse toimepanemisele Johannes Gaabriel Seppari poolt osutuvad üksnes tunnistaja V.G.i ütlused, kes sõitis samas bussis koos süüdistatavaga ja kelle peale Seppar osutas kui isikule, kes võis võtta nimetatud telefoni. Seega antud juhul mobiiltelefoni xxx ja selles osas tuleb pidada Johannes Gaabriel Seppari süü tõendamatuks. 12.02.2015 kauplusest xxx toidukaubad (xxx) sigarettide varguse toimepanemise episoodis Johannes Gaabriel Seppari süü kinnitamist ei leidnud. Prokuröri poolt nimetatud tunnistajad 12 (kaupluse töötajad jt) ei ole kurjategijat nägupidi näinud ega oska teda ära tunda. Ainuke tõend, mis kaudselt osutab Johannes Gaabriel Sepparile kui võimaliku kuriteo toimepanijale on 07.06.2016 EKEI kokkulangevusest teatamise kiri (kd I tl 55-56) mille kohaselt DNA ekspertiisi käigus DNA-registrisse kantud DNA-profiil langes kokku Johannes Gaabriel Seppari DNAprofiiliga. Samas teatises palutakse arvesse võtta, et andmebaasiotsing võib anda valepositiivseid leide, mistõttu leidude tõepära tuleb alati kontrollida muude tõendite suhtes. Valepositiivse leiu saamise tõenäosus sõltub erinevatest faktoritest, sealhulgas andmebaasi suurusest, sugulaste DNA profiilide olemasolust andmebaasis ja otsitavate profiilide kvaliteedist. Täiendavat ekspertiisi tehtud ei ole ja süüdistatava DNA-profiili ei ole võrreldud sündmuskohalt leitud DNA-profiiliga ning ainuüksi varasema ekspertiisi tulemused ja EKEI kiri ei ole piisavad, et tõendada Johannes Gaabriel Seppari puutumust eelmainitud kuriteo toimepanemisse. Tulenevalt KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Antud kriminaalasja lühimenetluse iseloom ei võimalda koguda asjas täiendavaid tõendeid seega 12.02.2015 kauplusest „xxx“ varguse toimepanemise episoodis Johannes Gaabriel Seppar tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Johannes Gaabriel Seppar pani toime talle süüks arvatud vargused xxxx kauplustest ja A. V.e kuuluva iPhone 4 varguses. Eeluurimise käigus ülalmainitud episoodide kohta kogutud tõendid on usaldusväärsed ega ole omavahel vastuolus ning osutuvad Johannes Gaabriel Sepparile kui isikule, kes pani toime nimetatud talle suuks arvatud kuriteod. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav Johannes Gaabriel Seppar pani toime

§ 199lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (29.06.2016 i

Phone 4 vargus, 13.01.2017, 16.01.2017, 20.01.2017, 25.01.2017 episoodid). Tahtlus

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Johannes Gaabriel Seppar pani 29.06.2016 bussis kannatanu A. V. kuuluva telefoni varguse toime otsese tahtlusega kuna võttes bussis kõrvalise isiku telefoni, tegi ta seda teadvalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ka 13.01.2017, 16.01.2017, 20.01.2017 ja 25.01.2017 vargused kauplusest xxx ja 20.01.2017 vargus xxx on toime pandud otsese tahtlusega kuna oli teadlik, et võttes kauplustes kaupa selle eest tasumata tegi ta seda teadvalt võõra vallasasja ebaseadusliku omistamise eesmärgil. Johannes Gaabriel Seppar oli teadlik

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 süüteokooseisule vastavate asjaolude esinemisest ja tahtis seda.

Vastavalt

§ 27

õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud

, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 32

lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus ei tuvasta õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning pooled pole sellele ka tuginenud. Johannes Gaabriel Seppar on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud ka puuduvad. 13 KARISTUS

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199

lg 2 p 5,7,9 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastast vangistust. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ja leiab, et Johannes Gaabriel Seppar tuleb karistada reaalse vangistusega. Tegemist on varem samalaadsete kuritegude eest karistatud isikuga, kes pani toime mitu uut tahtliku kuritegu olles katseajal. Iseseisev legaalne sissetulekuallikas süüdistataval puudub. Seetõttu rahaline karistus karistuse liigina antud juhul ei sobi. Karistuse määra osas märgib kohus, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19) (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7-8).

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavate tegude puhul Johannes Gaabriel Seppari süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Nimelt, et kahe nädala jooksul (13.-25. jaanuar 2017) sooritas ta süstemaatiliselt 5 vargust kauplustest ning pool aastat varem (juuni 2017) varastas bussis telefoni. Varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava elustiiliks, seda vaatamata varasemale karistustele ja katseajale. Johannes Gaabriel Seppari karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist ja kahetsust. Võttes arvesse eeltoodu leiab kohus, et Johannes Gaabriel Seppari süü läheneb keskmisele ning antud juhul tuleb mõista talle karistus sanktsiooni määras, mis ei ületa sanktsiooni keskmist määra ning ei ole väiksem kui varasema 16.06.2016 otsusega samalaadsete süütegude eest määratud karistus. Arvestades süüdistatava vanust, kergendavate asjaolude olemasolu ning üldpreventiivseid kaalutlusi 1aastane vangistus oleks piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, s.o 4 kuud. Seega Johannes Gaabriel Sepparile antud kuritegude eest mõistetavaks karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 1, 2 Johannes Gaabriel Sepparile tuleb moodustada liitkaristus varasema Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistuseega, s.o 1 aasta vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aastat 8 kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. 14 Johannes Gaabriel Seppar oli kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2016 kuni 16.09.2016, s.o 3 päeva, mis tuleb arvata karistuse hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Arvestades Johannes Gaabriel Seppari süü raskust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid ei pea kohus võimalikuks temale mõistetud vangistuse tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks või üldkasulikke töödega asendamiseks. Sellised meetmed on reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on alla keskmist ning tegemist on esmakordse rikkumisega kui isikut saab veel mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Johannes Gaabriel Seppar on isik, kes Viru Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega on allutatud 18-kuulise käitumiskontrollile. Seega Johannes Gaabriel Sepparile on varasema otsustega antud võimalust karistuse vabaduses kandmiseks, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritetegude toimepanemist. Peale seda karistusregistri väljavõttest nähtub, et seoses Viru Maakohtu 16.06.2016 kohtuotsusega määras kohus 07.09.2016, 17.10.2016 ja 09.01.2017 Johannes Gaabriel Sepparile täiendavad kohustused või pikendanud katseaega, mis tähendab, et isik ei tulnud toime temale määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega ning tingimisi karistus ei avaldanud isikule mõju ega hoidnud uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise huvisid leiab kohus, et Johannes Gaabriel Sepparile tuleb mõista reaalne vangistus kuna isiku varasem allutamine käitumiskontrollile ei olnud piisav isiku käitumise mõjutamiseks. Olles kriminaalhooldaja järelevalve all jätkas Johannes Gaabriel Seppar kuritegude toimepanemist. Tõkend Johannes Gaabriel Seppar suhtes antud asjas tõkendit kohaldatud ei ole, keegi pooltest pole seda taotlenud ning kohus ei näe alust tõkendi kohaldamiseks. Tsiviilhagid Seoses 20.01.2017 xxx), xxx esitas tsiviilhagi (II kd tl 79) kahju hüvitamiseks summas 19,77 eurot (s o Johannes Gaabriel Seppari poolt varastatud pesukapslite maksumus). Seoses 13.01.2017, 16.01.2017, 20.01.2017 ja 25.01.2017 kauplusest xxx vargustega Järva xxx esitas tsiviilhagi (II kd tl 20-21) kahju hüvitamiseks summas 143,94 eurot (s o 6 konjakipudeli maksumus). Arvestades asjaolu, et 25.01.2017 vargus oli toime pandud üheskoos A. L.a, kes on karistatud 25.01.2017 kauplusest xxx varguse toimepanemise eest (25.04.2017 kohtuotsusega ja kellelt mõisteti välja xxx kasuks 47,98 eurot s o 2 konjakipudeli maksumus) ning seda, et Johannes Gaabriel Seppar ülekuulamise protokolli (kd II tl 128-132) kohaselt tunnistas ta vaid ühe konjakipudeli vargust, siis viimaselt kuulub väljamõistmisele väida ühe konjakipudeli maksumus s o 23,99 eurot. Kokku Johannes Gaabriel Sepparilt kuulub väljamõistmisele 119,95 eurot xxxkasuks. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Johannes Gaabriel Seppar end süüdi xxx xxx xxx kauplustest vargustes ja jäi varem antud ütluste juurde. Tsiviilhagidele vastu ei vaielnud ning kohtuliku arutamise käigus kinnitas, et tunnistab nimetatud kannatanute tsiviilhagid. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, 15 kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga. Seega leiab kohus, et Johannes Gaabriel Seppar võttis kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagid õigeks ning rahuldab hagid süüdistatava õigeksvõtu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades süüdistatava õigeksvõtu tuleb kannatanute tsiviilhagid rahuldada ning Johannes Gaabriel Sepparilt kuulub välja mõistmisele: xxx kasuks 119,95 eurot ning xxx kasuks 19,77 eurot. Menetluskulud KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et Johannes Gaabriel Sepparile on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjatele makstud järgmise summad: 142,50 eurot määratud kaitsjale Anti Aasmaale eelmenetluses makstud tasu (I kd tl 62). 72 eurot määratud kaitsjale Anti Aasmaale eelmenetluses makstud tasu (I kd tl 84). 24 eurot määratud kaitsjale Anti Aasmaale eelmenetluses makstud tasu (I kd tl 85). 48 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõźovile eelmenetluses makstud tasu (I kd tl 134-135). 168 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõźovile eelmenetluses makstud tasu (II kd tl 142-143). 24 eurot määratud kaitsja Irina Žurina kulud kohtumenetluses (II kd tl 175-176). 168 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõźovi kulud kohtumenetluses (II kd tl 178-179). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 eurot (arvestades 2017 a alammäära 470 eurot s.o. 470 *1,5= 705). Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud 16 süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse raames tehtud DNA ekspertiisikulud moodustavad 1539 eurot (I kd tl 51). Arvestades Johannes Gaabriel Seppari õigeks mõistmist 12.02.2015 episoodis, tuleb ekspertiisikulud jätta riigi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud s.o. sundraha ja kaitsjatasu tuleb jätta Johannes Gaabriel Seppari kanda. Arvestades Johannes Gaabriel Seppari majandusliku seisundit sh iseseisva sissetuleku puudumist, menetluskulude hüvitamine ühekordse maksena ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Tehes süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 alusel menetluskulud kaitsjatasu ja sundraha osas välja mõista süüdistatavalt, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. Asitõendid Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel kohaldada alljärgnevad meetmed: kaks kiletükki valge kleebisega „LD red“ – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 6 CD plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.