3-17-1720/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1720 Haldusasi K.S.i kaebus Pühalepa Vallavalitsuse 25.07.2017 korralduse nr 228 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja — K.S. Eeldatud vastustaja — Pühalepa vald RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus läbivaatamatult.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse p 1 vaidlustamiseks (kaebuse tagastamine) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates. Määruse p 2 vaidlustamiseks (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine) võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD
4. K.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Pühalepa Vallavalitsuse 25.07.2017 korraldus nr
5. Vaidlustatud korraldusega kehtestati Pühalepa vallas xxxxxx detailplaneering. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitamine on ajendatud detailplaneeringu ala läbiva juurdepääsu kasutamise kokkuleppe puudumisest, sest kaebaja palub tühistada detailplaneeringu kehtestamise põhjusel, et selle eelduseks olevat juurdepääsu servituuti pole seatud. Kaebus sisaldab ka esialgse õiguskaitse taotlust detailplaneeringu peatamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kaebus tuleb tagastada, kuna selle eesmärk on halduskohtumenetluses ning eriti detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise läbi saavutamatu ja kaebus seetõttu perspektiivitu. Planeerimisseaduse (PlanS)
7. peatükist Planeerimise põhimõtted tuleneb, et planeeringumenetluses tuleb leida sobiv lahendus erinevate huvide tasakaalustamiseks. Praegusel juhul on vaidlustatud detailplaneeringus selle seletuskirja p-st 1.11 nähtuvalt peetud tarvilikuks lahendada ka juurdepääsuküsimused. PlanS § 126 lg 1 p 17 nimetabki detailplaneeringu ülesandena muuhulgas ka servituutide seadmise vajaduse määramise. Juurdepääsu küsimuse käsitlemine planeeringulahenduses ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul seega detailplaneeringule iseenesest etteheidetav. Siiski ei saa kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana anda lõplikku hinnangut sellele, kas teeservituudi seadmine läbi planeeringuala on asjaõigusseaduse (AÕS) järgi võimalik ja põhjendatud. Planeeringu koostaja saab üksnes kaaluda, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi huvitatud isikute huvisid kõige vähem (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-78-12, p 11). Detailplaneeringuga ei anta võõra maa juurdepääsuna kasutamise õigust. Krundile avalikult teelt juurdepääsu puudumise korral lahendatakse juurdepääsu küsimus eratee kasutamise asja- või võlaõiguslike kokkulepetega. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1). Neid kokkuleppeid detailplaneering ei asenda. Planeerimisseadus ei anna kohalikule omavalitsusele volitust kohustada üht isikut teisega kokkulepet sõlmima. AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud kitsendus on eraõiguslik seadusjärgne kitsendus ja sellise kitsenduse sisus lepivad seaduse kohaselt kokku pooled ise (sh juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg, tasu). Seega ei laheneks kaebaja jaoks juurdepääsu seadmise küsimus olenemata sellest, kas halduskohus vaidlustatud korralduse tühistab või mitte. Kui kaebaja detailplaneeringu ala omanikuga kokkuleppele ei jõua, saab ta taotleda, et kohus seaks juurdepääsu hagita menetluses. Kohus saab servituudi seada ka sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust. Selline vaidlus kuuluks praegusel juhul aga Harju Maakohtu pädevusse (TsMS § 475 lg 1 p 131).
8. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, sest kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole halduskohtumenetluses võimalik. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.
9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei saa sellel olla eduväljavaateid, mis välistab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10. Käesoleva määruse tegi seoses asja menetleva kohtuniku puhkusel viibimisega ning tulenevalt kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisusest valvekohtunik. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 2