Obsah (14)

§ 424§ 65§ 74§ 68§ 16§ 33§ 50§ 44§ 45§ 56§ 57§ 75§ 199§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-4922 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi s

) § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariken Arro Süüdistatav Raina Talvik isikukood: 38206286518; elukoht: XXX; viibimiskoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kutseharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: kuritegude eest varem karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 26.02.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-628

§ 424

järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mida

§ 65lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 09.07.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mis

§ 74

lg 5 ja § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati 510 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta; väärtegude eest varem karistatud korduvalt; kohaldatud tõkend: 27.03.

1. a kohaldati vahistamist; kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.03.2017 a 1 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Raina Talvik

§ 424järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Raina Talvikule karistuseks 10(kümme )kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Raina Talviku poolt eelvangistuses viibimise aeg ning hakata vangistuse kandmise aega lugema alates 25.03.

1. a.
2. Menetluskulud Välja mõista Raina Talvikult riigituludesse menetluskulu hüvitamisena 944(üheksasada nelikümmend neli) eurot ja 40 senti. Võimaldada Raina talvikul temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99917700044567, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Raina Talvik antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema juhtis 25.03.
3. a kella 20:58 paiku Tartumaal Kambja vallas Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kuni kinnipidamiseni Tartumaal Kambja vallas Tatra külas Tatra-Otepää-Sangaste mnt
4. km-l suunaga Otepää poole mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Nimelt tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,78 mg/l. Lisaks puudus Raina Talvikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Raina Talvik rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Raina Talvik toime

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Raina Talvik rikkus ka LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 424

näeb ette kriminaalkorras karistamise mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tunnistaja P.G.i ütlustest (tl 1-2) ilmneb, et 25.03.

1. a kella 20:45 ajal, olles koos paarimehega täitmas teenistusülesandeid, said nad juhtimiskeskuselt väljakutse joobekahtlusega juhi kontrollimiseks. Liikudes Tartust mööda Tartu-Võru-Luhamaa mnt Saverna poole, märkasid nad sõiduautot Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX keeramas samalt mnt-lt Tatra-Otepää-Sangaste mnt-le. Nähes, et politseipatrull andis peatumismärguande, keeras sõiduauto Citroen Jumper põllule, kus peatus umbes 10 meetri pärast. Kell oli siis 20:
2. Dokumente kontrollides selgus, et sõidukit juhtis Raina Talvik. Tunnistaja P.G.i ütlustest selgub lisaks, et Raina Talviku kontrollimise hetkel oli tunda, et tema suust tuleb alkoholi lõhna. Raina Talvikul lasti puhuda indikaatorvahendisse, mille tabloole kuvati näit 1,00 mg/l. Kella 21:50 ajal lasti Raina Talvikul puhuda ka tõenduslikku alkomeetrisse. Selle näidu kohaselt oli Raina Talviku väljahingatavas õhus alkoholi 0,78 mg/l. Tunnistaja P.G.i ütlusi kinnitab tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 3), millest nähtub, et lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli Raina Talviku poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,78 mg/l. Tunnistaja ütlustega riimub ka 25.03.
3. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5), millest nähtub, et Raina Talviku kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuleb alkoholi lõhna, ning et Raina Talvik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Süüdistatav Raina Talvik ei ole eelnevat eitanudki. Tema ütlustest nähtub, et 25.03.
4. a õhtul jõi ta oma elukohas tuttavatega viina. Tähistati seda, et Raina Talvik lõpetas edukalt autokooli. Mingist hetkest ta enam ei mäleta, mis toimus. Mäletab, et ühtäkki oli ta politseiauto kuudis ning natuke hiljem juba kainestusmajas (vt tl 11-12). 3 Eelviidatud tõenditega kogumis loeb kohus üheselt tõendatuks, et 25.03.
5. a kella 20:58 paiku juhtis Raina Talvik Tartumaal Kambja vallas Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l kuni kinnipidamiseni Tartumaal Kambja vallas Tatra külas Tatra-Otepää-Sangaste mnt
6. km-l mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX. Samaga on tõendatud, et Raina Talvik oli seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l. LS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seejuures tuleneb LS § 69 lg 2 p-st 1, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht muuhulgas juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Järelikult oli Raina Talvik 25.03.
7. a kella 20:58 paiku mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega ühtlasi realiseeris

§-s 424 toodud kuriteokoosseisu objektiivse külje. Süüdistatava Raina Talviku ütlustest kohtueelsel uurimisel selgub, et ta tarbis alkoholi vahetult enne autorooli istumist. Seejuures ei tarbinud ta lahjat alkoholi, vaid viina, mis üldteadaolevalt on kange alkohol. Eelnev viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et Raina Talvik teadis, et ta oli eelnevast alkoholitarvitamisest tulenevalt sellises seisundis, kus ta tegelikult ei oleks tohtinud sõidukit juhtida. Seda kinnitavad ka Raina Talviku enda ütlused, mille kohaselt ei tahtnud ta esialgu sõita, kuna ei olnud kaine, aga hiljem ikkagi sõitis (vt tl 12). Kohus on seisukohal, et kui Raina Talvik kõigele vaatamata asus autot juhtima, siis pani ta oma teo

§ 16lg-le 3 vastavalt toime otsese tahtlusega.

Järelikult oli Raina Talviku tegevuses olemas

§-s 424 nõutav subjektiivne külg – tahtlus. Raina Talviku ütlustest kohtus nähtus tema kahetsus toimunu osas. Samas ta kinnitas et talle on lähedased ammu märku andnud, et ta peaks oma alkoholiprobleemiga tegelema, kuid ta ei ole temale antud soovitusi tõsiselt võtnud. Pere on oma vahenditega toime tulnud; ka õed on aidanud. Kuna kohus ei tuvastanud Raina Talviku käitumises ei õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, siis tuleb Rain Talvikut toimepandu eest karistada. Raina Talvik on

§ 33mõistes süüvõimeline isik .

III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Seejuures tuleneb

§ 44

lg-st 1, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära, ning

§ 45

lg-st 1, et tähtajalise vangistuse alammäär on 30 päeva vangistust.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raina Talviku tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58, ei ole.

§ 57

järgseks karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda Raina Talviku poolt 4 kohtus väljendatud kahetsust, mille puhtsüdamlikkuses kohtul puudub põhjus kahelda (

§ 57lg 1 p 3) Kohus leiab, et Raina Talviku süü ei ole väike.

Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on iseenesest juba väga tõsine rikkumine. Sellises seisundis oleval juhil on halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju. Raina Talviku süüd aga mõjutab seejuures veel asjaolu, et ehkki Raina Talviku joobe suurus jäi mõõtmisel kriminaalse joobe alampiiri lähedale, oli süüdistatav enda ütluste kohaselt sellises joobes, kus ta ei mäleta kohati mitte midagi. Sellest võib järeldada, et ka mootorsõidukit juhtides oli tema taju ümbritseva suhtes häiritud väga olulisel määral, ning see ilming tõstis temast lähtuvat ohtlikkust veelgi. Kui lähtuda Raina Talviku ütlustest, mille kohaselt viina tarvitamine toimus tema enda kodus XXX, siis tuleb asuda seisukohale, et selleks ajaks, kui politsei Raina Talviku kinni pidas, oli ta joobnuna autot juhtinud vähemalt 60 km. Sellise pika vahemaa läbimine kahtlemata suurendab Raina Talviku teo ohtlikkust ning seega ka süüd veelgi, eriti kui arvestada seda, et ta sõitis mööda Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, mis üldteadaolevalt on suure liikluskoormusega maantee, ja seega oli suurem ka liiklusõnnetusse sattumise oht. Tunnistaja P.G.i ütlustega tõendatud, et Raina Talvik asus alkoholi tarvitanuna juhtima sõidukit, milles ta ei olnud üksi, vaid kus lisaks temale viibis kaasreisija. Seega ei ohustanud ta väga vahetult mitte üksnes enda elu ja tervist, vaid ka autos viibinud kaassõitja oma. Raina Talviku süü suurust kergitab ka tema enda suhtumise intensiivsus. Nimelt oli Raina Talvik teadlik, et ta seisund on selline, kus ta ei pruugi auto juhtimisega toime tulla ning võib ohustada enda ning kaassõitja, samuti aga potentsiaalsete kolmandate isikute elu ja tervist. Ometi istus ta auto rooli, manifesteerides selliselt oma vastandumist õiguskorda ning hoolimatust kaasinimestesse. Karistusregistri teatis (tl 15-28), samuti toimikus sisalduvad kohtulahendid (tl 42-46) tõendavad, et Raina Talvikut on varemgi korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Nimelt karistati teda Tartu Maakohtu 20.11.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-19459

§ 424

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Raina Talvik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Sellele järgnes Tartu Maakohtu 27.07.2011. a otsus kriminaalasjas nr 1-11-8407, millega Raina Talvik mõisteti taas süüdi

§ 424järgi ning millega teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega.

Kuivõrd uus rikkumine oli toime pandud Tartu Maakohtu 20.11.2009. a otsusega määratud katseajal, siis

§ 65lg 2 alusel suurendati uut karistust Tartu Maakohtu 20.11.2009.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Raina Talvikule liitkaristuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 69 alusel asendati see vangistus 774 tunni üldkasuliku tööga.

Kuna Raina Talvik pani veel kord toime alkoholijoobes juhtimise, siis Tartu Maakohtu 26.02.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-628 karistati teda selle eest 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 27.07.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4378

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi mõistetud 7 kuu pikkuse vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69lg 1 alusel asendati see karistus 510 tunni üldkasuliku tööga.

5 Paraku tuleb jaatada, et ka viimane karistus ei avaldanud Raina Talvikule eripreventiivses mõttes soovitud mõju, sest kõigest pool aastat pärast eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest pani ta toime uue samasuguse, käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo. Kohus leiab, et Raina Talviku süü suurust arvestades, samuti aga selleks, et kinnistada keelunormi kehtivust ja mõjutada Raina Talviku tulevikukäitumist paremuse suunas, ei ole võimalik teda karistada rahalise karistusega, vaid talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Arvestades süüteo asjaolusid ,samuti ka kergendava asjaoluna Raina Talviku kahetsust, mõistab kohus Raina Talvikule karistuseks ühe aasta ja kolme kuulise vangistuse. Sellises määras karistus peaks tagama eripreventiivsete ja ka üldpreventiivsete eesmärkide täitmise, sest nagu kohus märkis eespool, on sõiduki alkoholijoobes juhtimine väga tõsine rikkumine. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole mingil tingimusel tolereeritav. Kuna käesolevat kriminaalasja menetletakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg-st 2 tulenevalt vähendab kohus Raina Talvikule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Seetõttu kujuneb tema lõplikuks karistuseks kümme kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Raina Talviku karistusaja algust hakata lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.03.2017. a. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, • KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas eurot 239, 40 eurot. Kohus jätab kaitsja sõidukulud 125, 6 eurot riigi kanda , lähtudes kujunenud kohtupraktikast. Seega mõista välja KrMS § 180 lg. 1 alusel Raina Talvikult kokku 944, 40 eurot menetluskulu riigi eelarvesse. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Silmas pidades seda, et Raina Talvikul puudus enne kinnipidamist püsiv töökoht, vaid et ta oli arvel Eesti Töötukassas ning elatus juhutöödest, lisaks sedagi, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, on ilmne, et tal ei ole kogunenud olulisi sääste ning vara. Arvestada tuleb sellegagi, et Raina Talvik asub kohtuotsuse alusel kandma reaalset vangistust kinnipidamisasutuses, mis ahendab tema sissetulekute teenimise võimalust veelgi. Seega käiks menetluskulude ühe korraga tasumine KrMS § 412 lg-s 3 sätestatud tähtaja, s.o otsuse jõustumisest 1 kuu jooksul Raina Talvikule ilmselgelt majanduslikult üle jõu ning sellise kohustuse panemine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi maksimaalse tähtaja, st 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 6 Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7