Tsiviilasi nr 2-17-8655 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. september 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Üldandmed Äriühing on asutatud füüsilise isiku Arvo Heieri (ik XXX) poolt 13.02.2014 ja on samal päeval kantud registrisse registrikoodiga

1. Vastavalt asutamisotsusele on osaühingu osakapitali suuruseks 2500 €. Faktiliselt asutas Arvo Heier äriühingu osakapitali sisse maksmata. Osakapital on arvestatud sissemakstuks seisuga 30.06.2016 koostatud bilansis eelmiste majandusaastate arvestusliku kasumi arvelt. Osaühingul on üks juhatuse liige ja alates asutamisest on selleks Arvo Heier. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad Arvo Heieril kui juhtorgani liikmel kehtivad või kehtetud seosed muude juriidiliste isikutega. Majandustegevus Äriühingu juhataja Arvo Heieri selgituste kohaselt sai ta pikaajaliselt puiduettevõttes töötades korraliku puutöö tegemise kogemuse. Tööandja makseraskustesse sattumisel otsustas ta asutada äriühingu ja jätkata samas valdkonnas (ehituspuusepa- ja tisleritoodete valmistamine ning paigaldamine) juba iseseisvalt (koos isaga) tegutsedes. Esimesel tegevusaastal läks Arvo Heieri hinnangul kõik hästi. Äriühingu raamatupidamisandmetest nähtuvalt oli
2. aastal oli äriühingus töötajaid 1-3; äriühing suutis teenida müügitulu summas 45 851 €, samas kui tegevusega seotud kulud moodustasid 44 800 €; kokkuvõttes saadi kasumit 1051 €. Esimese tegevusaasta edukus innustas tegevust laiendama. Paraku nõudis tegevuse laiendamine ka suuremaid tootmisruume ja laovaru, rohkemat tööjõudu ning mahukaimaid investeeringuid masinatesse/seadmetesse. Kuna äriühingul selleks likviidseid vahendeid piisavalt ei olnud, võttis Arvo Heier äriühingule kulukaid lühiajalisi laene (juhatuse liikme isikliku käendusega). Äriühingu raamatupidamisandmetest nähtuvalt töötas
3. aastal äriühingus juba 4 inimest; müügitulu saadi 68 232 €, lisaks muud äritulu 4929 €, samas kui tegevusega seotud kulud moodustasid arvestuslikult 69 859 € ning arvestuslik kasum moodustas 3302 €. Paraku selgus üsna ruttu, et äritegevuse laiendamiseks tehtavad kulutused ei taga veel samas mahus müügitulu kasvu. Juba
4. aasta alguses tekkisid äriühingul vähese likviidsuse tõttu raskused laenude teenendamisega ja muude lühiajaliste kohustuste täitmisega. See sundis seniseid laene refinantseerima ning võtma üha uusi laene. Maksuvõlgnevuste tekkimine pärssis hangetel osalemist, mis omakorda mõjus negatiivselt 2 müügitulu kasvule. Äriühingu raamatupidamisandmetest nähtuvalt töötas
5. aastal äriühingus 5 inimest; müügitulu saadi 70 218 €, lisaks muud äritulu summas 168 €, samas kui äriühingu tegevusega seotud kulud moodustasid 96 102 €. Kokkuvõttes lõpetas äriühing
6. aasta arvestusliku kahjumiga summas 25 716 €. Äriühingu juhataja Arvo Heieri selgituste kohaselt mõistis ta juba
7. aasta keskpaigas, et äriühingu kohustused on kasvanud üle pea ja ettevõte on tõsises kriisis. Paraku ei suutnud ta ebapiisavate juhtimisoskuste ning puudulike õigus- ja raamatupidamisalaste teadmiste tõttu ettevõtte olukorda parandada ega viia läbi ka toiminguid tegevuse lõpetamiseks. Rahalisi vahendeid vastava oskusteabe ostmiseks tal väidetavalt samuti ei olnud. Äriühingu tegevus on
8. aasta algusest sisuliselt seiskunud, töötajatega töölepingud on lõpetatud (v.a Arvo Heieri endaga). Äriühingul puudub mistahes materiaalne baas majandustegevuse jätkamiseks, samuti vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arhekon Puit OÜ raamatupidamise korraldamiseks perioodil veebruar 2014 – juuni 2015 oli sõlmitud vastav raamatupidamisteenuse kokkulepe Denoram Consulting OÜ-ga. Äriühingu juhataja Arvo Heieri selgituste kohaselt on ta
9. aasta keskpaigast äriühingu raamatupidamisarvestust üritanud ise korraldada, kuid möönab, et tema võimed ja oskused ilmselt ei ole olnud piisavad kõikidele nõuetele vastava raamatupidamisarvestuse korraldamiseks. Raha raamatupidamisteenuse ostmiseks tal viimastel aastatel paraku samuti ei ole olnud. Äriregistrist nähtuvalt on Arhekon Puit OÜ koostanud ja registripidajale esitanud
10. ja
11. majandusaasta aruande. Äriühingu juhataja esitas ka igakuised bilansid ja käibeandmikud perioodi veebruar 2014 - aprill 2017 kohta koos raamatupidamise algdokumentidega. Kontrollides bilansse ja käibeandmikke raamatupidamise algdokumentidega võib väita, et äriühingu nõuded ostjate vastu, varud ja põhivarad on juba pikema aja (so 2016-2017) jooksul faktiliselt inventeerimata ning vastavate raamatupidamiskontode andmed korrigeerimata. Samuti on küsitavusi töötasu arvestuses ja sellelt maksude deklareerimises. Esitatud dokumentide kogum selle praegusel kujul ei võimalda esitada täpseid väiteid võlgniku vara, kohustuste ja maksevõime kohta mistahes ajahetkel vahemikus 2016-
12. Raamatupidamise tagantjärele koostamine on teoreetiliselt võimalik, kuid see oleks suhteliselt aja- ja töömahukas. Vara Tuginedes Arhekon Puit OÜ dokumentidele, juhatuse liikmelt ja teistelt isikutelt saadud informatsioonile on võlgnikul seisuga 30.06.2017 teadaolevalt järgmine vara:
13. raha kassas – 0,00 €;
14. raha arvelduskontol XXX Swedbank AS-s 1,50 €; Samal ajal on kontol broneering summas 4477,33 € (7,50 € kaardi kuuhooldustasude võlg; 3163,90 € laenulepingu nr XXX alusel võlg ja 1305,93 € laenulepingu nr XXX alusel võlg.
15. registrisse kandmata vallasvara orienteeruva väärtusega 315 €;
16. registrisse kantud vallasvara – sõiduauto Audi A6, reg.märk XXX, reg.a 1995, orienteeruva väärtusega 600 €;
17. kinnisasjad – puuduvad. Eeltoodut arvestades on Arhekon Puit OÜ teadaoleva vara väärtus 915 €. Kohustused Arhekon Puit OÜ kohustused:
18. pandiga tagatud nõuded – puuduvad;
19. pandiga tagamata nõuded: 2.
20. maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile 24 219,72 €; 2.
21. lühiajalised laenuvõlad 17 979,07 €; 2.
22. võlad tarnijatele 15 540,21 €; 2.
23. muud viitvõlad 1203,90 €. Võlausaldajate nõuded vähemalt 58 942,90 €. Menetluse raugemine Arhekon Puit OÜ on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu majandustegevus 3 on
24. aasta algusest täielikult seiskunud – tootmistegevuseks vajalik ruumide ja seadmete rendileping on lõpetatud (v.a juhatuse liikme Arvo Heieriga); lepingud kaupade/teenuste tarnijatega/klientidega puuduvad. Võlgnikul puuduvad nii olemasolevate kohustuste täitmiseks kui ka äritegevuse jätkamiseks/taaskäivitamiseks rahalised vahendid ja märkimisväärne realiseerimiskõlbulik vara. Võlgnikul on ilmselge omakapitali puudujääk ja ei ole mingit märki, et füüsilisest isikust ainuosanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel omakapitali taset taastada ning äriseadustikus sätestatud nõuetele vastavusse viia. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei ole käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks, samuti muul alusel nõuete esitamiseks. Võlgniku maksejõuetust ei saa pidada põhjuslikus seoses olevaks kuriteo tunnustega teoga. Arhekon Puit OÜ alalise maksejõuetuse kujunemise peamiseks põhjuseks võib pidada nn muud asjaolu. Varasemalt puiduettevõttes lihttöölisena töötanud Arvo Heieri teadmised, oskused ja kogemused ei olnud piisavad tema poolt asutatud ettevõtte edukamaks juhtimiseks. Arhekon Puit OÜ kui ehituspuusepatöid ja tisleritooteid pakkuva äriühingu tegevus on iseenesest olnud oma loomult tööjõu-, materjali- jms kulumahukas. Äriühingu juhi plaan
25. aastal ettevõtte tegevust laiendada ja teha seda peamiselt teistelt isikutelt laenuks, rendile või liisingusse võetud vara baasil, osutus ebaõigeks. Sellise otsusega said suured püsikulud äriühingu tegevusse juba sisseprogrammeeritud, samas kui ettevõtte tooteid ja teenuseid ei suudetud piisavas mahus müüa. Ebapiisav müügitulu tekitas äriühingule kroonilise käibevahendite puudujäägi; äriühingu poolt võetud lepinguliste kohustuste rikkumise ja krediidiandjate poolt lepingute ülesütlemise ja erinevate sanktsioonide rakendamise; lisaks suutmatuse täita maksukohustusi ning Maksu- ja Tolliameti poolt maksuinkasso rakendamise. Äriühingu juht möönab, et suureks probleemiks on olnud ka tema ebapiisavad finantsja õigusalased teadmised ning suutmatus vastavaid teenuseid äriühingusse sisse osta. Äriühingu juht ei ole iseseisvalt suutnud piisavalt hästi korraldada äriühingu raamatupidamist, mõista ja analüüsida äriühingu tegevust kajastavaid raamatupidamislikke näitajaid ja saadud informatsiooni äriühingu juhtimisel kasutada. Võlgniku juhatuse liige on ka möönnud, et äritegevuses sõlmitud laenu- jms kokkulepped ning nendest tulenevad õigused ja kohustused ei olnud talle puudulike õigusteadmiste tõttu lõpuni arusaadavad. Eeltoodud põhjustel ei olnud ta suuteline ka äriühingu õigusi ja huve nendes piisavalt kaitsma (näit lepingute rikkumisel suured viivised ja võla käsitluskulud). Arhekon Puit OÜ raamatupidamise andmetel ei ole äriühingu omakapital vastanud seaduses sätestatud miinimumsuurusele juba hiljemalt 31.01.2016 (seaduses nõutud 2500 € asemel vaid 1027,38 €). Alates veebruarist 2016 on äriühingu omakapital arvestuslikult lausa negatiivne (3267,35 €) ning omakapitali puudujääk on kuust kuusse süvenenud. Alates 2017 algusest on äriühingu tegevus sisuliselt täielikult seiskunud. Vastavalt ÄS §-le 171 lg 2 p 1 kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Vastavalt ÄS §-le 180 lg 5¹ kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Arhekon Puit OÜ ainuosanik/juhataja on ilmselgelt neid kohustusi rikkunud. Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, on kohtupraktikas käsitletud ka pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Arhekon Puit OÜ olemasoleva vara väärtus ei ole piisav, et katta seoses pankrotiavalduse menetlusega juba tekkinud kulusid, pankroti väljakuulutamise järel paratamatult tekkivaid täiendavaid kulusid ning teha ka väljamakseid võlausaldajatele. Seni ei ole õnnestunud tuvastada ka selgeid aluseid pankrotivara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise kaudu ja et halduri selline 4 tegevus suurendaks kindlasti pankrotivara sellisel määral, et selle arvel saaks läbi viia tõhusa pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankroti väljakuulutamine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusest huvitatud isik tasub kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 29lg 3).

Nimetatud summa arvelt saaks katta pankroti väljakuulutamisele vältimatult järgnevate menetlustoimingute tegemise kulud. Nimetatud summa deposiiti tasumine aga ei pruugi oluliselt suurendada pankrotimenetluse eesmärgi saavutamise tõenäosust. Käesoleval hetkel on üks suurima nõudega võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kes saab kaaluda MKS § 40 lg 1 sätestatud maksukohuslase ja tema seadusliku esindaja solidaarse vastutuse kohaldamise võimalusi, kui ta leiab, et seaduslik esindaja on rikkunud maksukorralduse seaduses nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Äriühingu juhtorgani liige võib põhimõtteliselt vastutada ka isiklikult võlausaldaja ees. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel (Riigikohtu lahend 3-2-1-188-12). Vastutuse välistaks üksnes see, kui juhatuse liige tõendab, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Samas tuleb vaidlus sellise vastutuse kohaldamise küsimuses lahendada võistleva kohtumenetluse raames.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ebapiisavalt ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ning teatanud 10.08.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Arhekon Puit OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 15.08.2017 kohtule taotluse

§ 29

lg 8 alusel Arhekon Puit OÜ äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamiseks kuue kuuni. Taotluse kohaselt on Maksu- ja Tolliamet alustanud maksumenetlust Arhekon Puit OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub maksuhaldur

§ 29

lg 8 alusel pikendada Arhekon Puit OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada Arhekon Puit OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus leidis, et juhul, kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Halduskolleegium selgitas, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. 5 Maksu- ja Tolliamet on maksuvõlaga Arhekon Puit OÜ pankrotimenetluses õigustatud isik taotlemaks

§ 29lg 8 alusel äriühingu likvideerimise pikendamist.

Kohus leiab, et taotlus on põhistatud ja kuulub rahuldamisele ning Arhekon Puit OÜ likvideerimise tähtaega tuleb pikendada kuni kuue kuuni menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus ei määra tasumisele ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks täiendavat summat, vaid teeb seda likvideerija ülesannetes tegutseval ajutisel halduril likvideerimise pikendamisega seoses likvideerimiskulutuste tekkimisel ajutise halduri taotlusel. Arhekon Puit OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Arvo Heieri. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise lahendab kohus eraldi määrusega pärast võlgniku vara müüki. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6