MS § 51 lg-st 1 ja lg 2 pst 3 ning TuMS § 54 lg-st 4, koostoimes deklareerimiskohustuse rikkumisega, mis tuleneb MKS § 85 lgst 4,
lg-st 1 ja lg 3 p-st 1,
MS § 54 lg-st
lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1,
MS § 54 lg-ga 2. Ülaltoodust tulenevalt tehti Maksu- ja Tolliameti poolt 23.02.2016 vastutusotsus, mille alusel nõuti juhatuse liikmelt sisse maksuvõlg summas 19 272,86 eurot. 25.03.2016 edastas Janar Järv Maksu-ja Tolliametile omapoolsed vastuväited vastutusotsuse projektile. Võlgniku väitel ei jäänud võlgnikul muud üle kui esitada kohtule pankrotiavaldus, sest eelnimetatud maksuotsusest tingituna arestis kohtutäitur võlgniku arvelduskontod, mis muutis ettevõtte edasise tegutsemise võimatuks. Nähtuvalt võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmetest on ettevõttel sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 285 232,04 eurot ning varalisi õigusi Swedbank AS arvelduskontol olev 6,72 eurot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgniku maksejõuetus seisund, millal ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ka võlgnik leiab, et osaühingu majanduslik suutmatus täita võlausaldajate ees võetud kohustusi ei ole ajutine, vaid püsiv. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul sellises suurusjärgus vara, mille arvelt oleks võimalik kohustused võlausaldajate ees täies mahus täita kuivõrd võlgnik tegutses renditud pindadel ja kasutas majandustegevuse arendamiseks kolmandatelt isikutelt soetatud materiaalseid väärtusi vahendustegevusena, ehk edasimüügi eesmärgil, seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks. 6 Tsiviilasi 2-17-10039 Ajutisele pankrotihaldur on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal võimalik isegi mitte enam eeldada, et Reknar Grupp OÜ tegevust oleks edaspidiselt võimalik jätkata, kuivõrd võlgniku tegevus on juba aastaid tagasi peatunud, seetõttu esineb pankrotiseis ning kohus peaks välja kuulutama võlgniku pankroti. V Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku arvates oli võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks alljärgnevad asjaolud : - liialt positiivselt organiseeritud äriplaani olemasolu - konkurentsi kasvu tegevusvaldkonnas - üldist majandussituatsiooni tervikuna Eestis - käibevahendite mittelikviidsust - teatud äripartnerite ebaärimehelikku käitumist - juhatuse liikmete erihariduse puudumist tegutsemiseks vastaval erialal -kuriteo tunnustega teo toimepanemist, mis seisnes maksuhaldurile käibeandmikus valeandmete esitamist, mille tõttu riigile jäi laekumata oluline summa rahalisi vahendeid. Võlgniku juhatuse poolt esitatud andmete kohaselt lõppes ettevõtte tegevus 20.06.2017 võlgniku ainuosaniku otsusega nr. 01200617, seega ei ole ettevõttel võimalust oma majandustegevust enam jätkata. Lähtuvalt kõigist ülaltoodud asjaoludest on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et Reknar Grupp OÜ juhatus ei ole käitunud oma tegevuses maksuseadusi järgivalt. Selle kohta on olemas jõustunud maksuotsus. Antud olukorras ei ole Reknar Grupp OÜ suuteline võlausaldajate nõudeid rahuldama, mistõttu asub pankrotihaldur seisukohale, et Reknar Grupp OÜ on maksejõuetu ning võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Vastavalt ÄS § 180 lõikele 5 kui firma on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuivõrd võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud võlgniku raamatupidamisdokumente 2014.aasta lõpu seisuga, siis ei saa hetkel väita millal oleks võlgnik pidanud pankrotiavalduse kohtule esitama. Ajutisele pankrotihalduri hinnangul võib juhatus olla rikkunud äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust 20 päeva mittejärgimise osas, sest faktiliselt on äriühing tegutsenud maksejõuetuse olukorras juba vähemalt alates 2014.aastast, kuid antud võimaliku rikkumise ja sellele võimaliku täpsema õigusliku hinnangu andmiseks tuleb vaadata ettevõtte majandusseisu ja juhatuse tegevust ning äriühingu tegevust põhjalikumalt analüüsides, kuid nii lühikese aja jooksul, peale pankrotiavalduse menetlusse võtmist ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik neid asjaolusid täpsemalt ja põhjalikumalt kommenteerida. VI Andmed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutise pankrotihalduri poolt ei ole senini tuvastatud võimalikke vara tagasinõudmise/võitmise võimalusi, kuid ka neid asjaolusid on vajalik pankrotmenetluse käigus veel täpsemalt selgitada. VII Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt puudub võlgnikul vara mille arvelt saaks kanda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused kui ka pankrotihalduri kulud. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude 7 Tsiviilasi 2-17-10039 katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 27.07.2017.a Ametlikes Teadaannetes avaldas kohus teate, milles tegi ettepaneku tasuda 15 kalendripäeva jooksul teate kättetoimetamisest pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 3000 eurot. Ettemaksu ei ole käesoleva ajani tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Reknar Grupp OÜ avaldus pankroti väljakuulutamise menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida Reknar Grupp OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast Reknar Grupp OÜ registrist kustutamist tuleb Olev Kuklase vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. Reknar Grupp OÜ dokumendid tuleb jätta hoiule Reknar Grupp OÜ juhatuse liikmele Janar Järvele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Olev Kuklase esitas ajutise halduri tasu ja kulutuste taotluse. Ajutine haldur Olev Kuklase on teinud tööd kokku 11 tundi. Ajutine haldur on teinud kulutusi 60,00 euro eest koos käibemaksuga ning halduri töötasu koos maksudega on 1188,00 eurot. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning Olev Kuklase kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista kulutused summas 60,00 eurot ja töötasu summas 1188,00 advokaadibüroole Kuklase & Partnerid. Tulenevalt Reknar Grupp OÜ ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusest, äriseadustiku § 1401 lg-st 2, juhatuse liikme poolt kohtuistungil avaldatust tuleb määrata ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele Reknar Grupp OÜ’lt ja juhatuse liikmelt Janar Järvelt solidaarselt ajutisele haldurile ja tema büroole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.