Obsah (8)

§ 448§ 3111§ 187§ 367§ 444§ 436§ 163§ 175

Tsiviilasi nr 2-17-7701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Merle Merilai

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 10. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 3111lg 1 ja 5 kohaselt 08.06.2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Merle Merilain andis kostjale Peter Väliste perioodil 01.08.2012 – 10.04.2013 laenu summas 7546 eurot, mille kohta sõlmis kostjaga laenulepingu 23.05.
3. Laenulepingu p 2.1 alusel kohustus kostja laenu koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 31.01.
5. Kostja on saadud laenust tagasi maksnud 90.20 eurot. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele ning nõudmistele ei ole ta laenulepingust tulenevat kohustust täitnud. Kostja võlgneb hagejale 7455.80 eurot (põhinõue). 2 Tsiviilasi nr 2-17-7701
6. Laenulepingu p 3.1 alusel kohustub kostja tasuma intressi 30 % kogu laenusummalt. Seega võlgneb kostja hagejale intressi 2263.80 eurot (kõrvalnõue).
7. Laenulepingu p 2.5 alusel on viivis 0,5 % laenujäägilt iga maksetähtpäeva ületanud päeva eest. Hageja arvutuse järgi on perioodi 01.02.2015 kuni 09.05.2017 viivise summaks 30717.90 eurot (0,005 X 7455.80 X 824 päeva = 30717.90). Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, nõuab hageja kostjalt viivist käesoleva hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga tasumata põhinõude ühekordses suuruses, s.o. 7455.80 eurot. Tuginedes

§ 367

, taotleb hageja kohtult lisaks viivise väljamõistmist kindla summana alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise päevani, ning protsendina põhinõudest alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni kostja poolt. 18.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

1. Kohus leiab, et hageja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmiseks, olukorras, kus hageja nõuab ka põhinõude suurusele vastava viivise väljamõistmist, on põhjendamatu.
2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-13 märkinud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha

§ 436

lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud
3. aastal ning hageja on kohtule nõude kostja vastu esitanud alles
4. aastal. Kostja on laenu tagastamiseks teinud ainult ühe makse summas 90,20 eurot. Kohus peab lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st
5. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet. Hageja poolt nõutav viivise aastane suurus on 182,5 % põhinõudest (365*0,5%), mis teeks aastaseks viivisenõudeks antud põhinõude juures 13 606,84 eurot. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on kohtu poole pöördumisega niivõrd kaua aega viivitanud ei ole hea usu põhimõttest lähtuvalt põhjendatud hageja kasuks nii suures ulatuses jooksva viivise väljamõistmine, arvestades seejuures asjaolu, et kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas põhinõudega samas ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks välja jooksva viivise seadusejärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
6. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte endi kanda.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 750 eurot, sh riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu summas 450 eurot. 3 Tsiviilasi nr 2-17-7701 Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

25.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka õigusabikulud, mis sisaldavat materjalide läbitöötamist ja hagi koostamist ning konsultatsiooni ja läbirääkimisi kostjaga.
2. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nimetatud õigusabikulusid ei ole võimalik kostjalt välja mõista, kuivõrd hageja on esitanud kohtule hagiavalduse isiklikult oma allkirjaga ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu esindaja olemasolu.
3. Seega on kohus seisukohal, et ainsaks menetluskuluks käesolevas menetluses on riigilõiv 700 eurot, millest hageja on hagi esitamisel tasunud pool. Kuivõrd teise poole osas on hagejale antud menetlusabi, tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulu 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4