sätestatust, paluvad pooled Harju Maakohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-5727 menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
lg 1 alusel menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest (sh
sisust) ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-17-5727. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb tagastada tagastamisele kuuluva riigilõivuna 62,50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „riigilõivu osaline tagastamine ts.asjas nr 2-17-5727, Xxxx OÜ (xxxx)“. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühele päevale. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis teisiti kokku leppinud, seega jäävad poolte menetluskulud poolt endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 10.04.2017 riigilõivu 125 eurot (tl 98). Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (
Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt taotlusele tagastada riigilõiv summas 62,50 eurot ning kanda see hageja Osaühing XXXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „riigilõivu osaline tagastamine ts.asjas nr 2-17-5727, Xxxx OÜ (xxxx)“.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.