← Eesti

1-16-3361/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3361 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Denis Jevnerovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENIS JEVNEROV, isikukood 37804142219, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne asukoht xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 09.11.2015 ja lõpp 08.03.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada DENIS JEVNEROV temale Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Denis Jevnerovile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 08.03.2019, allutades Denis Jevnerovi katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Denis Jevnerovi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Denis Jevnerovi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Määrata Denis Jevnerov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Denis Jevnerov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 62,64 eurot riigi kanda. Välja mõista Denis Jevnerovilt menetluskuluna riigituludesse 120 (ükssada kakskümmend) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

  1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Denis Jevnerovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Denis Jevnerovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Denis Jevnerovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega tunnistati Denis Jevnerov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.11.
  2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Vangistuses on isik alates 01.02.2017 osalenud majandustöödel koristajana. Vabanedes soovib asuda elama xxxx majutusteenusele. Xxxx on oma kinnituse andnud, mis tähendab, et sobiv elukoht on olemas. Toetav sotsiaalvõrgustik küll puudub, kuid väidetavalt ei suhtle isik enam kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga. Varem on vangistuses osalenud sõltuvuskäitumist muutvas programmis Eluviisitreening. Viru Vangla andmetel alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud ning vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega täheldada ei saa. Kuritegelikke hoiakuid vangla täheldanud ei ole. Isik on emotsionaalselt stabiilne, ametiisikutesse suhtub isik positiivselt, mõistab nende töö vajalikkust ja teeb ametnikega koostööd. Isik soovib edaspidi hoiduda kriminaalsest käitumisest. Prokuratuuri hinnangul võiks käesolevaks ajaks kantud vangistus olla piisav, et mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kui kinnipeetav vabaneb aga tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse kontrollimiseks. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ning katseaja kohaldamine võiks olla kinnipeetava puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli isiku edasise käitumise üle. Lähtudes vangla materjalides märgitust, on üldise korduva toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 77%, kuid vangla leiab, et tegu on väheohtliku kurjategijaga. Lähtudes eeltoodust pooldab prokuratuur Denis Jevnerovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist ja toetab vangla ettepanekuid isiku käitumiskontrollile allutamise ja katseaja valikute osas. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tal on väga raske vanglas olla, sest tal on invaliidsust xxxx ning käed ja jalad ei liigu. Ei kavatse enam kuritegusid toime panna, hakkab saama pensioni ja elama xxxx, mis on sotsiaalne elamispind. Tööd teha ta ei saa, kuna käed ja jalad on halvatud. Samuti ei kavatse ta vabaduses alkoholi ega narkootikume tarvitada. Vanglas ta ei saanud ravi narkosõltuvuse vastu. Enne vangistust elas üürikorteris xxxx, on elanud ka kodutute varjupaigas. Isikule öeldi, et kui ta vanglas tööd ei tee, siis pannakse ta kartsa, sellepärast on osalenud koristustöödel. Tal on vend, kes on samuti halvatud ja kes elab xxxx. Selliseid isikuid, kes teda vabanemisel toetaksid, tal praegu ei ole. Tahab kontrollnõuetega vabaneda. Vargused pani toime materiaalsete raskuste pärast. Pensioni hakkab saama 200 eurot ning kahjunõudeid on juba hüvitanud. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav on andnud hinnangu oma varasemale elule ja selle hukka mõistnud. Vabaduses ei ole tal olemas töökohta, kuid on olemas elukoht. Samuti ei ole tal lähedasi, kuid on tugiisik, kes teda aitab. Kui kinnipeetav kannab karistuse lõpuni ja vabaneb alles järgmisel aastal, siis ei teosta keegi tema üle kontrolli. Nii vangla kui ka prokuratuur on toetanud isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega, mistõttu palub ka kaitsja kohtul rahuldada taotlus ja vabastada isik tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud rahuldav, tal on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ametiisikutesse suhtumine on positiivne, ta teadvustab nende töö vajalikkust ja teeb koostööd. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav töötab vangla majandustöödel koristajana ning talle on garanteeritud kindel elukoht xxxx kuuluvas sotsiaalkorteris. Enne vangistust oli isikul xxxx töövõimetus ning ta elatus saadavast pensionist. Vabanemisel isikule garanteeritud töökoht puudub ning seoses tervisliku seisundiga on sobiva töö leidmine vähetõenäoline. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, kuid talle määratakse tugiisik. Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus, ta on küll avaldanud soovi tarvitamist lõpetada, kuid seni ei ole ta seda suutnud. Enda sõnul sel korral saab hakkama ilma sõltuvusainete tarvitamiseta. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud ohuteguritest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule vastavate kontrollnõuete ja lisakohustuste kohaldamisega. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 77%, millise puhul on tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, kuid kohtu hinnangul on uue kuriteo toimepanemise riski võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Denis Jevnerovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.