← Eesti

1-17-7478/13

Obsah (4)§ 394§ 344§ 345§ 3001

1-17-7478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 13. september 2017.a, K kohtumaja 1-17-7478 (14221000010) Kohtukoosseis Kohtuistungi se

KarS § 210 lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2.

§ 394lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

3.

§ 344lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

4.

§ 345lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

5.

§ 3001lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud vangistust. 6. Kar

S § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusena mõista Hillar Kukele vangistus 4 (neli) aastat.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks Hillar Kuke eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2014 kuni 27.03.2014, so 2 (kaks) päeva ning lugeda ärakandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
  2. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Hillar Kukk ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  3. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – Hillar Kuke suhtes kohaldatud ei ole.
  4. Süüdi mõista Navigare OÜ KarS § 394 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 6000 (kuus tuhat) eurot. 1 1 1-17-7478
  5. Süüdi mõista Navigare OÜ KarS § 344 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot.
  6. Süüdi mõista Navigare OÜ KarS § 345 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot.
  7. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusena mõista Navigare OÜ-le rahaline karistus 6000 eurot. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – Navigare OÜ suhtes kohaldatud ei ole. Menetluskulud Välja mõista Hillar Kukelt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorralduse selgitusse lisada: K maja, otsus nr 1-17-7478, menetluskulu, Hillar Kukk; viitenumber
  8. Välja mõista Navigare OÜ-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida Maksekorralduse selgitusse lisada: K maja, otsus nr 1-17-7478, menetluskulu, Hillar Kukk; viitenumber
  9. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Asitõendid ja konfiskeerimine Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Asitõendid pakendites 1-13 on kriminaalasja nr 1-17-3371 juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
  10. peatüki
  11. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 2 2 1-17-7478 Kriminaalasjas 1-17-7478

(14221000010)HILLAR KUKKE süüdistatakse selles, et tema pani toime KarS § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o soodustuskelmuse, mis seisnes järgnevas: Hillar Kukk, olles SA K S juhatuse liige, kes sihtasutuste seaduse § 17 lg 1 järgi omab õigust esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemises, A T, P K ja P P kaasaaitamisel, esitas SA-se K S nimelt tahtlikult E A S’le (edaspidi EAS) projekti * „K sadama rekonstrueerimine“, mida tehti ajavahemikul alates 01.08.2012 kuni 20.11.2013, aruannetes valeandmeid abikõlbulike tööde akteerimise kohta, mida tegelikult ei teostatud, teostati osaliselt või rahastati topelt läbi teiste riigihangete, eesmärgiga saada pettuse teel soodustust, milline finantseeritakse läbi EAS-i ja millega tekitas EAS-ile varalist kahju 179 424.99 eurot. KOKS § 34 lg 2 järgi munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. K linna põhimääruse p 50.1 järgi linnavara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud linnavara. Linnavara valitseja on K Linnavalitsus ametiasutusena. Sadama maa haldamiseks asutati 17.veebruar 2011 K Linna poolt otsusega nr * sihtasutus K S (ettevõtte kood *, juriidiline aadress *) ja kinnitati sihtasutuse K S põhikiri. Sihtasutuse seaduse § 1 lg 1 järgi on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. § 5 lg 1 järgi sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Sihtasutuse K S põhikirja järgi on sihtasutus K S eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud varade valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (p.1.3). Sihtasutuse tegevuse eesmärk on rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumine K sadama rekonstrueerimiseks, arendamiseks turistidele ja kohalikele elanikele kvaliteetseid teenuseid pakkuvaks jahi- ja väikelaevade sadamaks, haldamiseks, opereerimiseks ja muudeks sellega seonduvateks toiminguteks (p.1.9). Sihtasutuse vara kasutatakse sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks, sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks (p.2.3.1). Sihtasutuse vara valitsemist ja kasutamist teostab sihtasutuse juhatus seaduse ja põhikirjadega ettenähtud korras, arvestades nõukogu otsuseid ning põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid (p.2.3.2). 14.08.2008 Vabariigi valitsuse korraldusega nr 364 on antud * maaüksus K linnale munitsipaalomandisse. K sadama maa kuulub K linnale. 12.08.2010 on K linnapea G L poolt välja antud ehitusluba nr * K Külalis-ja reisisadama ehitamiseks aadressile * ja * K linn. 18.08.2011 võttis K Linnavolikogu vastu otsuse nr * * ja * kinnistutele hoonestusõiguse seadmine, mille järgi Sihtasutus K S on kohustatud rajama hoonestusõiguse alusel K sadama rajatised ja tagama nende sihtotstarbelise kasutamise. Väljaantud hoonestusõiguse seadmine oli vajalik sadamarajatiste ja sadamat teenindavate hoonete ning platside ehitamiseks. 13.09.2011 koostas K Notar M K (registri numbriga *) hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille järgi K Linnavalitsus, kui omanik, koormab endale kuuluvat kinnistut *, K linn (kinnistusregistri registriosa nr *), osa ligikaudse suurusega 5696m2, hoonestusõigusega Hoonestaja kasuks tähtajaga 50 aastat. Lepingu järgi on Sihtasutus K S hoonestaja. 13.10.2011 koostas K Notar M K (registri numbriga *) hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille järgi K Linnavalitsus, kui omanik, koormab endale kuuluvat kinnistut *, K linn (kinnistusregistri registriosa nr *), osa ligikaudse suurusega 6160m2, mille oluliseks osaks on rajatavad K külalis-ja reisisadam, külalis-ja reisisadama parkla ja lipuväljak ning sadamahoone, hoonestusõigusega Hoonestaja kasuks tähtajaga 50 aastat. Lepingu järgi on Sihtasutus K S hoonestaja. Sihtasutuse seaduse § 19 lg 1 järgi juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Sihtasutuse K S põhikirja järgi sihtasutusel on juhtorganid juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse juhtorganite liikmed on ametiisikud korruptsioonivastase seaduse mõistes, kellele laienevad korruptsioonivastasest 3 3 1-17-7478 seadusest tulenevad kohustused. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) 01.04.2013 kehtinud redaktsiooni § 2 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 25.04.2011 sai Sihtasutuse K S juhatuse liikmeks ainuisikuliselt Hillar Kukk, kellega sõlmiti juhatuse liikme leping. Vastavalt juhatuse liikme lepingule osaleb juhatuse liige Sihtasutuse juhtimise töös, esindades ja juhtides Sihtasutust kooskõlas seadusega, Sihtasutuse põhikirja ja lepingu ning Sihtasutuse nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Juhatuse liige on kohustatud seaduses, Sihtasutuse põhikirjas ja Sihtasutuse nõukogu poolt ettenähtud pädevuse piires: korraldama Sihtasutuse igapäevast tegevust; informeerima viivitamatult Sihtasutuse nõukogu kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Sihtasutuse huve; täitma oma ülesandeid Sihtasutusele majanduslikult kõige otstarbekamalt viisil, juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema Sihtasutusele lojaalne. Hillar Kuke ametiisiku funktsioonid tulenevad SA K S juhatuse liikmeks olemisest, mille järgi täidab ta K linna poolt K linna vara valitsemiseks loodud organis, s o SA K S juhtimisülesandeid ja varade liigutamise ülesandeid ning omab avalike ülesannete täitmisel ametiseisundit, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. K sadama rekonstrueerimine: K linna arengukava (2004, muudetud 2010) kohaselt sooviti välja arendada sadamat. Eesmärgiks oli K sadama taastamine, mis soodustaks piirkonna külastatavuse suurenemist, seda eelkõige just mereturismide tõttu. Sadam pidi täiendama olemasolevate ja planeeritavate väikesadamate võrgustikku regionaalses ja üle Eestilises plaanis. Sadama väljaarendamise esimene etapp pidi hõlmama muulide, sadama, kai ning aluste teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist. Projekti elluviimise tulemusel hakkab K väikesadam pakkuma: kaikoha renti külalisalustele 8-20 m; kaikoha renti kohalikule alusele pikkusega 8-20 m; väikealuse hoiukohta sadama territooriumil, alused pikkusega 10-15 m 34 kohta; kaldtee kasutamist aluse vettelaskmiseks või veest välja toomiseks; reoja pilsivee ning jäätme vastuvõttu; tanklateenust. Sadam pidi hakkama tegema koostööd kohalike ettevõtjatega, kes osutavad aktiivse vabaaja teenuseid, rentides selleks otstarbeks sadama–alalt vajalikku territooriumi või kaikoha. 16.08.2011 esitas K Linnavalitsus EAS-ile K sadama rekonstrueerimise rahastamise taotluse toetuse saamiseks vastavalt regionaalministri 22.oktoobri 2007.a määrusele nr 7 „Meetme“ Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tingimused“. Vastavalt 2007-2013 kehtinud struktuuritoetuse seaduse § 14 lg 1, § 15 lg 1 ja Määruse § 8 ja § 9 oli taotlus sätestatud nõuetele vastav ning projekt registreerimisnumbriga * „K sadama rekonstrueerimine“ kuulus 17.02.2011.a otsuse nr * alusel rahuldamisele. Projekti kogumaksumuseks oli 4 592 818.89 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering moodustas 1 397 428.20 eurot ja maksimaalne toetuse suurus oli 3 195 390.69 eurot. Projekti rahastati Euroopa Liidu vahenditest – Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projektist „K külalissadama ehitustööd“ jäi esialgu välja finantside puudumisel sadamahoone. Sadamahoone ehitus omas suurt tähtsust sadama eksisteerimisel, sest sadamahoone hõlmab endas mitut funktsiooni ning parendab oluliselt sadama külalistele osutatavate teenuste valikut ning kvaliteeti. Sadamahoone ruumidesse planeeriti kontorit ja olmeruume, mis parandaksid sadama personali valmisolekut klientide teenindamiseks. Sadamahoone pidi andma panuse nii turismiteenuste ekspordi kasvu kui majutusasutustes ööbimise kasvu osas. Sadamahoone oli samuti planeeritud ehitada toetuste abil. Selleks oli SA-l K S vaja omafinantseeringut, mille Hillar Kukk plaanis tekitada K sadama ehitamise käigus. 4 4 1-17-7478 25.08.2011 sõlmiti K Linnavalitsuse esindaja G L’i (L) (projekti partner 1) ja Sihtasutuse K S esindaja Hillar Kuke (Kukk) (projekti partner 2) vahel koostööleping projekti elluviimiseks. Lepinguga määrati koostööpõhimõtted projekti „K sadama rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule oli projekti eelarveks kokku 4 592 818.89 eurot, millest 1 397 428.20 eurot moodustab projekti omafinantseering ning 3 195 390.69 eurot toetus. Projekti partner 2 (SA K S) tegevus koostöölepingu järgi on korraldada ja viia läbi K sadama ehitustööde teostaja leidmine ja omaniku järelvalve teostaja leidmine ning sõlmida vastavaid lepinguid ning koordineerida sadama ehitustegevust vastavalt projekti ajagraafikule. Mõlemad projekti partnerid kohustuvad järgima kõiki toetuse saaja suhtes õigusaktides kohaldatavaid kohustusi, sealhulgas kasutama toetust vastavalt Lepingu eesmärgile ning vastavuses toetuse taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega ning rahuldamise otsuse muudatustega; koostama ja esitama toetuse kasutamise kohta aruandeid vastavalt etteantud vormidele ning taotluse rahuldamise otsuses toodud ajagraafikule; teavitama viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada Lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist; võimaldama EAS-il teostada järelvalvet toetuse kasutamise osas ning osutama selleks igakülgset abi, sh väljastama vastava nõude esitamisel ja määratud aja jooksul EASile andmeid ja dokumentatsiooni toetuse kasutamise kohta ning lubama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil; eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulusid ning neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente muudest kulu- ja maksedokumentidest; järgima Projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei ole kohaldatav riigihangete seaduses sätestatu, võttes viimasel juhul vähemalt 3 pakkumist; leppima Projekti kulude muutumisel või muutmisel täiendavate kulude finantseerimise viisis ja suuruses eelnevalt kirjalikult kokku ning teavitama muudatustest EAS-i. Projekti partner kannab täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Projekti partnerile tekitatud kahju eest. Projekti partnerid, kelle tegevusest või tegevusetusest tulenev asjaolu on aluseks toetuse osalisele või täielikult tagasinõudmisele EAS-i poolt, vastutavad sellega seotud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Riigihanke (registreerimisnumber *) „K külalissadama ehitustööd“ läbirääkimise tulemusel esitas parima pakkumuse N AS. 11.07.2012 sõlmiti Sihtasutuse K S ja N AS vahel töövõtuleping. Ehitustöid hakkas teostama H T OÜ (reg kood * *), mille kohta oli 10.09.2012 sõlmitud N AS ja H T OÜ vahel alltöövõtuleping nr *. Alates 30.05.2011 on H T OÜ omanik N AS, millest nähtub, et H T OÜ on N AS-i tütarettevõte. ÄS § 6 lg 1 järgi, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Lepingus märgiti N AS-i poolseks projektijuhiks A K, kes allkirjastas küll dokumente, kuid sadama ehitusega kokku ei puutunud. Ehituse ajal oli mitteametlikult H T OÜ projektijuht A T. N AS ja H T OÜ vahel oli sõlmitud alltöövõtulepinguga fikseeritud teenitav kasumimarginaal, mis tulenes seotud osapoolte vahelistest maksude siirdehindade regulatsioonist ja N-i kontserni kehtivatest pea- ja alltöövõtu põhimõtetest. 20.07.2012 andis SA K S juhatus H T OÜ-le õiguse ehitusplatsile juurdepääsuks ja valdamiseks ettevalmistustöödeks asukohaga * ja * K linn. 13.07.
  1. aastal sõlmiti SA K S ja AS T-E vahel leping, mille järgi AS T-E konsultant osutas „K külalissadama ehitustööde omanikujärelvalvet ja FIDIC Inseneri teenust“. AS T-E omanikujärelvalvet teostasid K külalissadama ehitustöödel P P ja P K. Lepingu järgi konsultant kinnitab, et tema poolt osutatavate teenuste eesmärk on tagada ehitustööde vastavus ehitusprojektile 5 5 1-17-7478 ja ehitustöövõtulepingutele, kehtivatele õigusaktidele ning heale ehitustavale. Konsultant osutab teenuseid tellija esindajana, juhindudes tellija huvidest ja eesmärkides ning toetudes õigusaktidele. Lepingu täitmisel peab konsultant olema majanduslikult sõltumatu ehitusprojekti koostajast, ehitustöövõtjatest, materjalide ja konstruktsioonide hankijatest ja valmistajatest, samuti asjaoludest, mille tõttu ta ei saa olla objektiivne tellija huvide esindamisel ning teenustega seotud otsuste tegemisel. Kui teenuste osutamise käigus sellised asjaolud ilmnevad, on konsultant kohustatud sellest tellijat viivitamatult informeerima. Konsultant ei pea täitma tellija õigusvastast korraldust või kaitsma tellija õigusvastast huvi või eesmärki. Sadamarajatiste omanikujärelvalve on kohustatud viibima ehitustööde teostamise juures ehitusplatsil vähemalt 3 päeval nädalas. Projektijuht/insener on kohustatud pidevalt kontrollima ning tegema kõike endast oleneva, et oleks tagatud: töövõtja poolt koostatud tööprojekti osade vastavus nõuetele ja ehitustöövõtulepingu dokumentatsioonile; ehitustööde vastavus ehitusprojektile, ehitustöövõtulepingule ja õigusaktides sätestatud nõuetele; ehitiste vastavus ehitusprojektile; ehitisse püsivalt paigaldatavate ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavus ja seda kinnitavate dokumentide olemasolu; ehitise tehnilise dokumentide koostamine, nende vastavus tegelikkusele ja õigusaktide nõuetele; ehitise vastavus lepingule. K külalissadama ehitustööde alguses, 2012 suvi-sügis, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, pöördus Hillar Kukk töökoosolekul, mis toimus K linnas * SA-s K S, AS T-E esindajate P K ja P P, tööde teostaja H T OÜ juhatuse liikme R S ja H T OÜ projektijuhi A T poole ning esitas ehituse kululoendi, mis oli kajastatud riigihankes reg.nr * „K külalissadama ehitustööd“ hankedokumendi vormil
  2. Nimetatud kululoendis olid läbi üksikute kululoendite ridade ära märgitud tööd, mida Hillar Kuke plaanide järgi töövõtja ei pidanud tegema või pidi tegema osaliselt ning samuti tööd, mille rahastust taotleti hiljem topelt läbi riigihanke nr * „K sadama tulepaakide metallkonstruktsioonide tarne“, riigihanke nr * „K külalissadama ujuvsillad“ ja riigihanke * „K sadama täiendavad ehitustööd“. Lisahangetega teostati töid, mis algselt olid põhihankest teadlikult välja jäetud. SA K S juhatuse liige Hillar Kukk nõudis tööde tegemata jätmist ja osaliselt tegemist seetõttu, et saaks sadama ehitusel raha kokku hoida, mida tulevikus suunata SA K S majandustegevusse, ehitades sadamasse sadamahoone (projekt nr * „K S sadamahoone ehitus“). Projekti * „K sadama rekonstrueerimise“ realiseerimise ajal hakati ka planeerima sadamahoone ehitust ning finantseerimiseks oli plaan taotleda samuti rahastust EAS-ist (sadamahoone abikõlbulikuks kogumaksumuseks oli 387 478.31 eurot, millest omafinantseering moodustas 187 478.31 eurot). Selleks, et saada EAS-ist finantseerimist sadamahoone ehitamiseks, oli SA-l K S vaja omafinantseeringut ning projekti * „K sadama rekonstrueerimise“ realiseerimise ajal EAS-ist välja petetud 179 424.99 eurot oli Hillar Kukel mõeldud näidata sadamahoone ehitamiseks omafinantseeringuna. Selleks, et oma plaane ellu viia, s o pettuse teel soodustuste saamise eesmärgil, et saada sadamahoone omafinantseeringuks vajalikke rahalisi vahendeid, kihutas Hillar Kukk A T, P P ja P K võltsima teostatud tööde tõendites tööde mahte ja esitas EAS-ile valeandmeid sadama ehituse tegelikust maksumusest: 1) Hillar Kukk nõudis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (jaanuar 2013) aruandeperioodil 01.01.2013-31.01.2013, kuhu A T kandis punktis 2.6-parapet 500x1000, R/B C35/45 koos killustikalusega tulepaagi vundamendi ulatuses, mille maksumus oli 721.25 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti tõendis teostatud töödele nr * (jaanuar 2013), mille kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, kelle 6 6 1-17-7478 nõudmisel tegemata töö tõendisse kanti, omanikujärelvalve esindajad P P, P K, kes olid teadlikud, et antud tööd ei teostatud ja AS N kui töövõtja esindaja, lepingus märgitud projektijuht A K. Punktis 2.6 akteeritud töö esitati 100 % põhjendamatult EAS-ile väljamaksmise tegemiseks. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikult oli töö tehtud osaliselt, üldse tegemata või tehtud läbi lisahangete. EAS, kellele jäeti mulje, et töö oli 100%-lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS maksaks toetuse välja, koostas omanikujärelvalve esindaja P P 13.02.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel N AS sai koostada arve nr * summas 153 651.53 eurot. Pärast arve saamist lasi Hillar Kukk 18.02.2013 ja 25.02.2013 SA K S raamatupidamisel teha N AS-i arveldusarvele ülekande summas 153 652.00 eurot selgitusega arve *. N AS kandis alltöövõtjale H T OÜ arveldusarvele 22.05.2013, 29.05.2013 ja 10.01.2014 arve * alusel 149 041.98 eurot. Kui N ASile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-ile arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel EAS lasi 26.04.2013 Rahandusministeeriumil teha 87 261.72 eurose toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtja H T OÜ arveldusarvele kantud 149 041.98 eurot sisaldas 721.25 eurot, mis oli EAS-i poolt põhjendamatult välja makstud tegemata töö eest. 2) Samuti nõudis Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (veebruar 2013) aruandeperioodil 01.02.2013-28.02.2013, kuhu A T kandis punktid: Punktis 5.9-truubitoru 100 koos killustikalusega, mille maksumus oli 1140 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud, kuid akteeriti kui tehtud töö. Punktis 5.17- põhjaplaadi kai esisele koos killustikalustega, mille maksumus oli 3880 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel siiski töömahuloendisse ja akteeriti kui tehtud töö. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr 7 (veebruar 2013) kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindaja P P, P K ja N AS töövõtja esindaja, lepingus märgitud A K. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikult olid tööd tehtud osaliselt, üldse tegemata või tehtud läbi lisahangete. EAS, kellele jäeti mulje, et tööd on 100%-lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS teostaks toetuse väljamaksmist, koostas omanikujärelvalve esindaja P P 13.03.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel sai N AS koostada arve nr * summas 195 328.17 eurot. Pärast arve saamist, lasi Hillar Kukk 22.03.2013 ja 26.04.2013 SA K S raamatupidamisel teha N AS arveldusarvele ülekande summa kokku 195 328.20 eurot selgitusega arve
  3. N AS kandis alltöövõtjale OÜ H T arveldusarvele 06.06.2013, 17.06.2013 ja 10.01.2014 arve * alusel 189 468.33 eurot. Kui N AS-ile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-le arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel lasi EAS 20.05.2013 Rahandusministeeriumil teha 108 659.81 eurose toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtja H T OÜ arveldusarvele kantud 189 468.33 eurot sisaldas 5020.00 eurot, mis oli EAS-i poolt põhjendamatult väljamakstud tegemata tööde eest. 7 7 1-17-7478 3) Samuti nõudis Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (mai 2013) aruandeperioodil 01.05.2013-31.05.2013, kuhu A T kandis punktid: Punktis 2.5-kaldakindlustus graniitkividest 250 mm, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö ja esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Punktis 4.6-parapett 500x1000, R/B C35/45 koos killustikalusega tulepaagi vundamendi ulatuses, mille maksumus oli 290 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Punktis 5.4-kaldakindlustus graniitkividest 250mm, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (mai 2013) kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindaja P P, P K ja AS N töövõtja esindaja, lepingus märgitud projektijuht A K. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikult olid tööd tehtud osaliselt, üldse tegemata või tehtud hiljem läbi lisahangete. EAS, kellele jäeti mulje, et tööd on 100%lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS teostaks toetuse väljamaksmist, koostas omanikujärelvalve esindaja P P 12.06.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel sai AS N koostada arve nr * summas 365 369.02 eurot. Pärast arve saamist, lasi Hillar Kukk 30.07.2013 SA K S raamatupidamisel teha AS N arveldusarvelt ülekande summa 365 369.00 eurot selgitusega arve *. AS N kandis alltöövõtjale H T OÜ arveldusarvele 12.08.2013, 16.08.2013, 21.08.2013 ja 10.01.2014 arve * alusel 354 398.79 eurot. Kui N AS-ile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-ile arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel lasi EAS 21.08.2013 Rahandusministeeriumil teha 206 299.36 eurose toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtjale H T OÜ arveldusarvele kantud 354 398.79 eurot sisaldas 362 eurot, mis oli EAS-i poolt põhjendamatult väljamakstud tegemata tööde eest. 4) Samuti nõudis Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (juuli 2013) aruandeperioodil 01.07.2013-31.07.2013, kuhu A T kandis punktid: Punktis 3.11-graniitkividest 250mm kate slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö ja esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks; Punktis 13.19- sadevete topeltseintega plasttorustikud D200/172 SN8 koos mullatöödega, mille maksumus oli 31 521 eurot. Pärast tööde mahtude vähenemist kujunes töö maksumuseks aga 20 777 eurot, st 10 744 euro võrra vähem. 8 8 1-17-7478 Punktis 13.20-sadevete topeltseintega plasttorustikud D250/215 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 10 698 eurot, pärast tööde mahtude vähenemist kujunes töö maksumuseks 8112,65 eurot, millega vähenes tööde maksumus 2585.35 eurot. Punktis 13.21-sadevete topeltseintega plasttorustikud D315/272 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 7424 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 8064 eurot, millega suurenes tööde maksumus 640 eurot. Punktis 13.22-sadevete topeltseintega plasttorustikud D450/400 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 1128 eurot, kuid tegelikult seda tööd ei teostatud. Punktis 13.23-sadevete teleskoopsed restkaevud D560/500 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 5400 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 4950 eurot, millega vähenes tööde maksumus 450 eurot. Punktis 13.24-sadevete teleskoopsed restkaevud D560/500koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 11 780 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 4960 eurot, millega vähenes tööde maksumus 6820 eurot. Punktides 13.25 liiva-mudapüüduri LM 13000 komplekt koos kaasnevate töödega ja 13.26- I klassi Õlipüüduri ENS 40/120komplekt koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas kokku 50 443 eurot, kuid tegelikult oli tööde maksumus 41 493 eurot, millega vähenes tööde maksumus 8950 eurot. Punkt 13.27-proovivõtukaev PVK komplekt koos mullatöödega (akteeritud tõendisse teostatud töödele nr 13 (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013) akteeriti dokumentides kui tehtud töö summas kokku 9300 eurot. Punktis 13.28 komplektne sajuvee pumpla P-2 koos mullatöödega (akteeritud tõendisse teostatud töödele nr 13 (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013) akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas kokku 48 531 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 35 531 eurot, millega vähenes tööde maksumus 13 000 eurot. Sama töö käigus tehti sadevete rennkanal koos kaasnevate töödega summas kokku 25 156.95 eurot, kuid tööde mahu tabelis seda tööd kirjas ei olnud. Ehitamise hankelepingu eritingimuste alapunkt 1.9 kohaselt oli sadama arendusala ja parkla vertikaalplaneeringu teostamine, mida ei olnud lahendatud ehitusprojekti (C OÜ töö nr *) koosseisus, ehitaja kohustus. Vertikaalplaneeringu käigus lahendati sadama arendusalalt sadevete ärajuhtimine neljapoolse kalde asemel kahepoolse kaldega ala maa ja mere poolsetesse servadesse. Planeeringuga kaasnes arendusala sadeveekanalisatsiooni K2 lahenduse oluline muudatus, mille tulemusel asendati sademevee restkaevud platsi servades olevate rennkanalitega ja märkimisväärselt vähenes sadeveetorustik. Ehitustööde maksumus akteeritud dokumentide järgi oli 176 225 eurot, kuid tegelik ehitustööde maksumus oli 158 344.60 eurot. Tööde mahtude vähenemisel vähenes ka ehitustööde maksumus summas 17 880.40 eurot. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (juuli 2013) kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve P P ja AS N töövõtja esindaja, lepingus märgitud projektijuht A K. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikult olid tööd tehtud osaliselt, üldse tegemata või tehtud hiljem läbi lisahangete. EAS, kellele jäeti mulje, et tööd on 100%lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS teostaks toetuse väljamaksmist, koostas omanikujärelvalve esindaja P P 14.08.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel sai AS N koostada arve nr * summas 490 472.14 eurot. Pärast arve saamist, lasi Hillar Kukk 09.09.2013 ja 07.10.2013 SA K S raamatupidamisel teha AS N 9 9 1-17-7478 arveldusarvele ülekande summas kokku 490 472 eurot selgitusega arve
  4. AS N kandis alltöövõtjale OÜ H T arveldusarvele 06.11.2013, 19.11.2013, 20.11.2013, 27.11.2013, 13.01.2014 ja 16.01.2014 arve * alusel 475 758.75 eurot. Kui N AS-ile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-ile arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel lasi EAS 01.10.2013 Rahandusministeeriumil teha 296 610.11 eurose toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtjale H T OÜ arveldusarvele kantud 475 758.75 eurot sisaldas 17 916.40 eurot, mis oli EAS poolt põhjendamatult väljamakstud tegemata või osaliselt tehtud tööde eest. 5) Samuti nõudis Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013, kuhu A T kandis punktid: Punktis 6.4-graniitkividest 500mm slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus hiljem riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.5-graniitkividest 500mm slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus hiljem riigihankega nr 143466 „ K Sa täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.6-slipi R/B element koos killustikuga, mille maksumus oli 14 164.50 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K Sa ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus hiljem riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 17.1-ettenägemata tööd-täiendavate graniitkivide tarne ja paigaldamine täidetud 100% summas 121 696.00 eurot. 19.08.2013 andis SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-le projekti muudatusega teada, et ehitustööde käigus on ilmnenud vajadus ida-ja põhjamuuli otsa kindlustusnõlva rajamiseks tarnida ja paigaldada täiendav kogus graniitkive ning küsis kooskõlastust katta sellest tuleneva ehituse kallinemise kulu ettenägemata töödeks ettenähtud summa arvelt. Muudatuste selgituses teatatakse, et täiendav graniitkivide maht 3803m3 on arvutatud AP G OÜ mõõdistusjooniste * ja * põhjal. Tuvastamist leidis, et tegelikult tarniti täiendavalt graniitkive koguses 1763m
  5. Hillar Kukk plaanis saada EAS-ilt reservraha ning akteeris 2040m3 graniitkive, mida tegelikult ei tarnitud. Graniitkivide lisatarnena lisandus töömahuloendisse punkt 17 ettenägemata tööd, kuid antud projekti alguses, riigihanke läbirääkimistel, võeti graniitkivi töömahtudeloendist välja, kuna selleks puudusid antud projektis rahalised vahendid ning SA K S võttis enda kohustuseks ise tarnida ja maksta graniitkivide eest. Punkt 17 lisamisega töömahuloendisse oli eesmärk saada EAS-ist kätte reservfond, mis oli antud projekti rahastusega ette nähtud. Tegelikult jäeti graniitkive 2040m3 tarnimata ja antud tegevusega peteti EAS-ilt välja 65 280.00 eurot. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (august 2013) kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindaja P P, P K ja AS N töövõtja esindaja, lepingus märgitud projektijuht A K. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikul olid tööd tehtud 10 10 1-17-7478 osaliselt, üldse tegemata või tehtud hiljem läbi lisahanke. EAS, kellele jäeti mulje, et tööd on 100%lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS teostaks toetuse väljamaksmist, koostas omanikujärelvalve esindaja P P 11.09.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel sai AS N koostada arve nr * summas 319 830.55 eurot. Pärast arve saamist, lasi Hillar Kukk 23.10.2013 ja 08.11.2013 SA K S raamatupidamisel teha AS N arveldusarvele ülekande summa kokku 319 830.00 eurot selgitusega arve
  6. AS N kandis alltöövõtjale OÜ H T arveldusarvele 16.01.2014, 05.02.2014, 19.02.2014, 04.03.2014 ja 17.03.2014 arve * alusel 310 264.20 eurot. Kui N AS-ile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-ile arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel lasi EAS 08.11.2013 Rahandusministeeriumil teha 229 273.94 eurose toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtja Hiiu Teed OÜ arveldusarvele kantud 310 264.20 eurot sisaldas 79 516.50 eurot, mis oli EAS-i poolt põhjendamatult väljamakstud tegemata, osaliselt tehtud või läbi lisahangete tehtud tööde eest. 6) Samuti nõudis Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (september 2013) aruandeperioodil 01.09.2013-30.09.2013, kuhu A T kandis punktid: Punktis 6.1-slipi kaldkehandi täide, mille maksumus oli 45 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K Sa ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus hiljem riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.2-slipi R/B põhjaplaadi koos killustikalusega, mille maksumus oli 3880 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus hiljem riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.3-slipi nõlvuste kate geotekstiilist, 4.tugevdusklass, mille maksumus oli 2,05 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehitusel seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus hiljem riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (september 2013) kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindaja P P, P K ja AS N töövõtja esindaja, lepingus märgitud projektijuht A K. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikult olid tööd tehtud osaliselt, üldse tegemata või tehtud läbi lisahangete. EAS, kellele jäeti mulje, et tööd on 100%-lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS teostaks toetuse väljamaksmist, koostas omanikujärelvalve esindaja P P 09.10.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel sai AS N koostada arve nr * summas 227 440.47 eurot. Pärast arve saamist, lasi Hillar Kukk 28.11.2013 ja 18.12.2013 SA K S raamatupidamisel teha AS N arveldusarvele ülekande summas kokku 227 441.10 eurot selgitusega arve * 11.09.
  7. AS N kandis alltöövõtjale OÜ H T arveldusarvele 10.01.2014, 20.02.2014, 11.04.2014, 17.04.2014 ja 25.04.2014 arve * alusel 220 617.25 eurot. Kui N AS-ile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-ile 11 11 1-17-7478 arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel lasi EAS 18.12.2013 Rahandusministeeriumil teha 328 712.99 eurose toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtjale H T OÜ arveldusarvele kantud 220 617.25 eurot sisaldas 3927.05 eurot, mis oli EAS poolt põhjendamatult väljamakstud tegemata, osaliselt tehtud või läbi lisahangete tehtud tööde eest. 7) Samuti nõudis Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (tööde lõppakt) aruandeperioodil 01.10-2013-20.11.2013, kuhu A T kandis punktid: Punktis 2.7-põhjamuuli vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 395.01 eurot. Tegemist oli projekti nr * järgse tööga, mis pandi sisse töömahuloendisse arusaamatu kogusega ja jäeti teostamata, kuid akteeriti. See oli 100% põhjendamatult akteeritud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Puitvenderdus teostati hiljem riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd"; Punktis 2.8-põhjamuuli vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 55.29 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K Sa ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; Punktis 5.10-lõunakai vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 80.43 eurot. See oli põhjendamatult akteeritud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Kai puitvenderdus (52,8m) teostati täies ulatuses hiljem riigihankega nr * " K sadama täiendavad ehitustööd"; Punktis 5.11-lõunakai vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 11.40 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; Punktis 5.12-rattapiire FRP toru 50x3,4 koos vundamentidega ja killustikalusega summas 20 354.40 eurot. Töö, mis jäeti osaliselt teostamata. Kai vasakpoolne (põhjapoolne) rattapiire pikkusega 55,6m ehitati välja, kuid parempoolne (lõunapoolne) piire (piirded 1, 2 ja 3) arvestusliku pikkusega 98,6m (projekti järgi peaks olema 100,3m) jäeti teostamata, kuid akteeriti. EAS-ilt peteti sellega välja 13 015.20 eurot; Punktis 5.18-ankurdatud ujuvpoi (120 liitrit), mille maksumus oli 609.00 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi siiski töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; Punktis 7.6-rattapiire FRP toru 50x3,4 koos vundamentidega ja killustikalustega, mille maksumus oli 35 263.80 eurot. Töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata, kuid akteeriti. Punktis 7.7-ujuvkai Seaflex-või sellele analoogse kinnitusega ujuvkai nr 1, mille maksumus oli 16 200 eurot. Töö, mis jäeti täies ulatuses teostamata, kuid akteeriti. Kõigi ujuvkaide (nr 1, 2 ja 3) ehitus teostati hiljem riigihankega nr 142445 „K külalissadama ujuvsillad“ (ujuvkai nr 1 maksumus on pakkumuse kohaselt 107 757.00 eurot, millega on tekitatud ülekulu ja mis viitab toetusvahendite ebaotstarbekale kasutamisele); 12 12 1-17-7478 Punktis 8.1-päästevahendite püstikud, komplekteeritud päästevahenditega, mille maksumus oli 620.00 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 421.20 euroga, kuid tõendisse läks teeninduspüstiku hinnaks 620.00 eurot, milles Hillar Kukk arvestas endale reservi 195.00 eurot; Punktis 10.2-jäätmeaida hoone alusraami ehitustööd, mille maksumus oli 600.00 eurot. Projekti nr * järgne töö, mis jäeti täies ulatuses teostamata. See oli aktiga 100% põhjendamatult kinnitatud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Hoone, sh selle alusraam, teostati hiljem riigihankega nr 143466 "K sadama täiendavad ehitustööd; Punktis 12.1-juurdesõidukanali faarvaatri ja välisakvatooriumi ujuvmärgistus (1 jääklassi tooder), mille maksumus oli 3990 eurot. Töö, mis jäeti täies ulatuses teostamata. Juurdesõidukanali ja välisakvatooriumi ujuvmärgistus teostati hiljem riigihankega nr 142445 "K külalissadama ujuvsillad"; Punktis 14.9-teeninduspüstikud TP17….TP21, mille maksumus töömahuloendis oli 998.64 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendisse läks teeninduspüstiku hinnaks 998.64 eurot, millest Hillar Kukk arvestas endale reservi 248.64 eurot EAS-ist välja petetud toetuse summast. Punktis 14.10-teeninduspüstikud TP23, TP24, TP25, mille maksumus töömahuloendis oli 988.04 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendisse läks teeninduspüstiku hinnaks 988.04 eurot, millest Hillar Kukk arvestas 238.04 eurot endale reservi EAS-ist välja petetud toetuse summast. Punktis 14.11-teeninduspüstikud TP22, TP26, mille maksumus töömahuloendis oli 1011.98 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku Topp Marine OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendisse läks teeninduspüstiku hinnaks 1011.98 eurot, millest Hillar Kukk arvestas endale reservi 261.98 eurot EAS-ist välja petetud toetuse summast. Punktis 16.4-klaasplastist lipumastid kõrgusega 7 meetrit akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 798 eurot. Töö on teostatud ettenähtud mahus hiljem riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd". Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (tööde lõppakt) kinnitasid tööde tellija esindaja Hillar Kukk, omanikujärelevalve esindaja P P, P K ja AS N töövõtja esindaja, lepingus märgitud projektijuht A K. Igakuiselt esitas SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-ile kontrollimiseks aruandeperioodil koostatud kuuaruande, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on tehtud, kuid tegelikult olid tööd tehtud osaliselt, üldse tegemata või tehtud läbi lisahangete. EAS, kellele jäeti mulje, et tööd on 100%-lt tehtud, rahuldas ja eraldas igakuiselt väljamaksmiseks kuuluva taotluse summa. Selleks, et EAS teostaks toetuse väljamaksmist, koostas omanikujärelevalve esindaja P P 20.11.2013 vahemaksetõendi nr *, mille alusel sai AS N koostada arve nr * summas 276 438.40 eurot. Pärast arve saamist, lasi Hillar Kukk 10.01.2014 SA K S raamatupidamisel teha AS N arveldusarvele ülekande kokku summas 123 513.00 eurot selgitusega arve * 21.11.2013 osaline tasumine. AS N kandis alltöövõtjale OÜ H T *bank arveldusarvele 06.06.2013, 22.05.2014, 18.06.2014 ja 25.06.2014 arve * alusel 268 147.56 eurot. Kui N AS-ile oli arve tasutud, esitas Hillar Kukk EAS-ile arve maksmise kohta maksekorralduse, mille alusel lasi EAS 17.02.2014 Rahandusministeeriumil teha 157 466.97 euro suuruse toetuse kande SA-le K S. N AS-i poolt alltöövõtja H T OÜ arveldusarvele kantud 268 147.56 eurot sisaldas 71 961.79 eurot, mis oli EAS poolt põhjendamatult välja makstud tegemata, osaliselt tehtud või läbi lisahangete tehtud tööde eest. 13 13 1-17-7478 Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on struktuuritoetus rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Antud seaduse § 21 lg 1 kohaselt toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbekalt. Kõik toetusest hüvitatud kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlbulikud. Samuti § 22 lg 1 p 4 järgi peab toetuse saaja tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlbulikkuse, p 6 järgi peab viivitamatult teavitama rakendusüksust projektiga seotud andmete muutumist. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (
  8. juuli 1995 Nõukogu akt (95/C 316/03) artikkel I lg 1 kohaselt on Euroopa ühenduste finantshuve kahjustav kelmus: kulude puhul iga tahtlikku tegevust või tegevusetust, mis on seotud: valede, ebatäpsete või ebatäielike avalduste või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel on vääralt eraldatud või hoitud Euroopa ühenduste üldeelarve või Euroopa ühenduste poolt või nimel juhitava eelarve rahalisi vahendeid, konkreetset kohustust rikkudes teabe varjamisega, millel on sama tagajärg, kõnealuste rahaliste vahendite väära kasutamisega eesmärkidel, milleks need ei olnud algselt eraldatud ning lg 2 kohaselt iga liikmesriik võtab vajalikud ja asjakohased meetmed, et võtta lõige 1 üle oma siseriiklikku kriminaalõigusesse nii, et lõikes 1 kirjeldatud käitumine tunnistataks kriminaalkorras karistatavaks teoks. Artikkel 3 kohaselt iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis võimaldavad võtta kriminaalvastutusele äriühingu juhte ja muid äriühingus otsustus- või kontrollimisõigusega isikuid vastavalt siseriikliku õigusega määratletud põhimõtetele artiklis 1 osutatud Euroopa ühenduste finantshuve kahjustavate kelmuste puhul, mille on toime pannud neile alluv äriühingu nimel tegutsenud isik. Nõukogu määrus (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, mis on vastu võetud
  9. detsember 1995, käsitleb artiklis I, et finantshuvide kaitsmiseks võetakse käesolevaga vastu üldised eeskirjad ühenduse õiguse suhtes toimunud eeskirjade eiramise ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja karistuste kohta. Eeskirjade eiramine tähendab ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Hillar Kukk, olles SA K S juhatuse liige, kes sihtasutuste seaduse § 17 lg 1 järgi omab õigust esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemises A T, P K ja P P kaasaaitamisel, esitas SA-se K S nimelttahtlikult alates 01.01.2013 kuni 20.11.2013 E A S’le (edaspidi EAS) aruannetes projektis * „K sadama rekonstrueerimine“ valeandmeid abikõlbulike tööde teostamise ja nende akteerimise kohta, mida aga tegelikult ei teostatud, teostati osaliselt või rahastati topelt läbi teiste riigihangete, eesmärgiga saada soodustust, s.o tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest, et soodustada majandustegevust ja saada pettuse teel 179 424.99 eurot soodustust, milline finantseeritakse EAS-i poolt ja millega sai SA K S varalist kasu 179 424.99 eurot EAS-i väljamakse näol. Seega Hillar Kukk, pettuse teel soodustuse saamisega, s.o majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest tasuta väljamakse saamisega, eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Hillar Kukke KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Hillar Kukk, kes esindas SA K S ja Navigare OÜ-d ning esines nende nimelt koos U V’ga, kes esindas S H OÜ-d ja N OÜ-d ning esines nende nimelt, R S’iga, kes esindas H T OÜ-d ja esines selle nimelt ja kasutades T M, kes esindas Fa OÜ-d ja esines selle nimelt, kaasabi, pani toime rahapesu isikute grupis ja suures ulatuses, varjamaks soodustuskelmuse toimepanemise tulemusena pettuse teel saadud 108 045.89 eurot. 14 14 1-17-7478 Hillar Kukk, olles eelnevalt toime pannud KarS § 210 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o soodustuskelmuse, mille järgi, Hillar Kukk, olles SA K S juhatuse liige, kes sihtasutuste seaduse § 17 lg 1 järgi omab õigust esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemises, A T, P K ja P P kaasaaitamisel, esitas SA K S nimelt - tahtlikult EAS-ile projekti * „K sadama rekonstrueerimine“ realiseerimise ajal, milline toimus ajavahemikul 01.08.2012 kuni 20.11.2013, valeandmetega tõendeid teostatud töödele, kuhu olid kantud tööd, mis olid tehtud osaliselt, üldse tegemata või realiseeritud läbi lisahangete. Sellise tegevusega pettis Hillar Kukk EAS-ist välja K külalissadama ehituse realiseerimise käigus 179 424.99 eurot, mida ta plaanis hiljem näidata sadamahoone ehitamiseks toetuse taotlemisel omafinantseeringuna. Projekti * „K sadama rekonstrueerimise“ rahastus toimus regionaalministri 22.oktoobri 2007a määruse nr 7 „Meetme“ Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tingimused“ raames. Projekti kogumaksumus oli 4 592 818.89 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering moodustas 1 397 428.20 eurot ja maksimaalne toetuse suurus oli 3 195 390.69 eurot. Riigihanke (registreerimisnumber *) „K külalissadama ehitustööd“ parima pakkumuse tegi AS N. 11.07.2012 sõlmiti SA K S ja AS N vahel töövõtuleping. Ehitustöid hakkas teostama H T OÜ (reg kood *, *), mille kohta oli 10.09.2012 sõlmitud AS N ja H T OÜ vahel alltöövõtuleping nr *. Projektist „K külalissadama ehitustööd“ jäi välja finantside puudumisel sadamahoone. Sadamahoone ehitus omas suurt tähtsust sadama eksisteerimisel, sest sadamahoone hõlmab endas mitu funktsiooni ning parendab oluliselt sadama külalistele osutatavate teenuste valikut ning kvaliteeti. Sadamahoone ruumidesse planeeriti kontorit ja olmeruume, mis parandaksid sadama personali valmisolekut klientide teenindamiseks. Sadamahoone pidi andma panuse nii turismiteenuste ekspordi kasvu osas kui majutusasutuste ööbimise kasvu osas. Sadamahoone oli samuti planeeritud ehitada toetuste abil. Selleks oli vaja SA-le K S omafinantseeringu osa, mille Hillar Kukk plaanis tekitada K sadama ehitusest saadavatest vahenditest. MsüS § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. K külalissadama ehitustööde alguses, 2012 suvi-sügis, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas, pöördus Hillar Kukk töökoosolekul, mis toimus SA K S ruumides K linnas, * omanikujärelevalvet teostavate P K ja P P, töövõtja H T OÜ juhatuse liikme R S ja projektijuhi A T poole ning esitas neile ehituse kululoendi, mis kajastas riigihanke reg.nr * „K külalissadama ehitustööd“ hankedokumendi vormi 3, kuhu olid läbi üksikute kululoendite ridade ära märgitud tööd, mis Hillar Kuke plaanide järgi töövõtja ei pidanud tegema, teeb osaliselt ning samuti tööd, mille topelt rahastust taotles Hillar Kukk läbi lisa riigihangete (riigihange nr * „K külalissadama ujuvsillad“ ja riigihange nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“). K külalissadama ehituse ajal kihutas Hillar Kukk tahtlikult alltöövõtja H T OÜ projektijuhti A T korduvalt koostama valeandmetega tõendeid teostatud töödele, millised kinnitasid oma allkirjadega Hillar Kukk ja omanikujärelevalve esindajad P P ja P K ning lepingus märgitud N AS-i poolne projektijuht A K. A K ei olnud teadlik, mis ehitusel toimub, kuid ta pidi kinnitama dokumente, kuna oli märgitud lepingusse kui N AS projektijuht. Tegelikuks projektijuhiks ehitusel oli H T OÜ projektijuht A T. Valeandmetega kinnitatud dokumendid esitas Hillar Kukk EAS-ile, millega jättis EAS-ile mulje, et tööd on 100% tehtud, kuid tegelikult olid tehtud osaliselt, olid üldse jäetud tegemata või tehtud läbi lisahangete. Võltsitud andmetega dokumentide esitamisega sai Hillar Kukk pettuse teel EAS-ist K külalissadama ehituseks määratud toetusest rahalisi vahendeid, mida plaanis kasutada tulevikus SA K S majandustegevuses, rajades sadamasse sadamahoone (EAS-i rahastusega reg nr * projekt „ K S sadamahoone ehitus“). 15 15 1-17-7478 Hillar Kuke plaanide järgi laekus EAS-ist väljapetetud raha läbi AS-si N alltöövõtja, s o H T OÜ arvelduskontole ning Hillar Kuke arvestuse järgi oli selleks summaks 179 424.99 eurot. EAS-ist väljapetetud summa plaanis Hillar Kukk näilike tehinguga muuta seaduslikuks, liigutades raha tagasi SA-sse K S. Hillar Kuke eesmärgiks oli pettuse teel saadud 179 424.99 euro tõelise olemuse, päritolu varjamine ning hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 2008, 3, 21) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt on rahapesu ka kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Oma plaanide realiseerimiseks 2013 aasta teises pooles kaasas Hillar Kukk eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a U V, kellel oli Hillar Kuke teadmisel firma, mis tegeles merendusega. Kokkuleppel Hillar Kukega nõustus U V varjama pettuse teel saadud 179 424.99 eurot ja näilike tehingute tegemisega liigutama seda raha edasi kolmandatesse isikutesse, sealhulgas ka endaga seotud juriidilisse isikusse, kust edasi oleks raha liikunud reaalsete tehingutena SA-sse K S. U V otsustas kaasata raha varjamisse endaga seotud juriidilise isiku S H OÜ (registrikood *, registreeritud aadressile *), kelle juhatuse liige antud ajal oli K K-V, kes on U V abikaasa, kuid tehinguid K K-V nõusolekul tegi juriidilises isikus U V. Hillar Kukk koos U V’ga, 2013 aasta suve lõpus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, pöördusid OÜ H T (reg number *) kuuluvas kontoris aadressiga * R S (H T OÜ juhatuse liige) poole, kus Hillar Kukk soovis saada EAS-ist sadama ehituse käigus väljapetetud 179 424.99 eurot, mis oli laekunud H T OÜ arveldusarvele. R S oli teadlik, et Hillar Kukk pettis EAS-ist K sadama ehituse käigus välja 179 424.99 eurot ning samuti oli teadlik, et Hillar Kuke plaanide järgi välja petetud raha laekub H T OÜ arveldusarvele. Hillar Kukk koos U V’ga tutvustasid R S’ile EAS-st väljapetetud raha edasise liikumise skeemi, mille järgi kuritegelikul teel saadud raha liigub näilike tehingutena OÜ-st H T U V’ga seotud ettevõttesse OÜ S H. Selleks, et tehingud toimuksid, pidi U V koostama H T OÜ-le ehitusmaterjalide kohta võltsitud arveid ja esitama need H T OÜ-sse, et arvete alusel teostaks H T OÜ ebaseaduslikke väljamakseid. Kaupa nende arvete alusel reaalselt liikuma ei pidanud. Pärast pettuse teel saadud raha laekumist S H OÜ arveldusarvele, pidi U V korraldama raha edasi liikumise nii, et reaalsete tehingute tegemisega jõuaks see tagasi SA-sse K S. R S nõustus Hillar Kuke ja U V plaaniga. Kui R S oli saanud U V’lt arve armatuurraua pakkumisele, siis ei olnud võimalik sellist kogust armatuurrauda H T OÜ raamatupidamises näidata ja sellest teatas R S Hillar Kukele. Hillar Kukk küsis R S’ilt, keda ta võib antud skeemi kaasata. R S pakkus välja F OÜ juhatuse liikme T M. F OÜ tegeleb H ehitusmaterjalide müügiga. Hillar Kuke palvel pöördus R S eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2013 F OÜ (registrikood *) kontoris, aadressil *, T M poole, kus rääkis, et SA K S vajab rahalist abi ja Hillar Kuke plaanide järgi on vaja, et T M, saades U V’ga seotud juriidiliselt isikult S H OÜ võltsitud arved, koostab omakorda H T OÜ-le F OÜ nimelt võltsitud arved ehitusmaterjalide kohta ja esitab need arved tasumiseks H T OÜ-le. Pärast võltsitud arvete saamist, 16 16 1-17-7478 annab R S H T OÜ raamatupidamisele korralduse kanda nende arvete alusel summad F OÜ arveldusarvele. Kui H T OÜ-st laekub raha F OÜ arveldusarvele, teeb T M omakorda ülekande OÜ S H arveldusarvele, mille kohta oli varasemalt OÜ S H arved esitanud. Kui H T OÜ-st ja F OÜ-st oli pettuse teel saadud raha laekunud S H OÜ-sse, siis vastavalt kokkulepitud plaanile, pidi U V kandma poole summast, s o 54 000 eurot, mis moodustab suure ulatuse, SA-sse K S ja teise poole summast, s o 54 000 eurot, mis moodustab suure ulatuse, OÜ-sse Navigare (registrikood 10455919, juriidiline aadress *), mille juhatuse liige oli kuriteo toimepanemise ajal T K, kuid toiminguid juriidilise isikus teostas T K teadmisel ja heakskiidul Hillar Kukk isiklikult. Hillar Kukk plaanis SA K S ja S H OÜ vahel reaalsete tehingute toimumisega, s t kaikohtade rendilepingute sõlmimisega näidata 54 000 eurot SA-se K S tegevusega saadud tuluna. Samuti plaanis Hillar Kukk pärast seda, kui U V’ga seotud juriidilisest isikust S H OÜ liigub 54 000 eurot tema endaga seotud juriidilisse isikusse Navigare OÜ, teha SA K S ja Navigare OÜ vahel reaalsed tehingud, st sõlmida kaikoha rendilepingud, millega saaks näidata 54 000 eurot SA K S tegevusest saadud tuluna. Antud tegevusega plaanis Hillar Kukk muuta EAS-ist väljapetetud 179 424.99 eurost läbi rahapesu 108 000 eurot, mis moodustab suure ulatuse (2013 a oli suur ulatus 32 000 eurot), seaduslikuks, misjärel oleks saanud seda raha näidata ja kasutada omafinantseeringuna EAS-ist sadamahoone ehituseks toetuse taotlemisel. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama seaduse § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Selleks, et raha liikumist rohkem varjata, kaasas U V omal algatusel skeemi OÜ N (registrikood *), mille juhatuse liige ta on. U V plaanis kanda OÜ-sse S H laekuva ja Hillar Kuke poolt EAS-ist välja petetud raha edasi OÜ-sse N ning juba sealt jätkata Hillar Kuke plaani, mille järgi pool pettuse teel saadud rahast, s o 54 000 eurot, mis moodustab suure ulatuse (2013 a oli suur ulatus 32 000 eurot), liigutada võltsitud arvete alusel Hillar Kukega seotud juriidilisse isikusse OÜ Navigare ja pool summast, s o 54 000 eurot, mis moodustab suure ulatuse (2013 a oli suur ulatus 32 000 eurot), liigutada reaalsete tehingutega, st kaikohtade rendilepingute sõlmimisega SA-sse K S. 24.09.2013 Pärnu linnas U V, vastavalt eelnevale kokkuleppele Hillar Kukega, andis korralduse J S’ile, kes oli antud ajal S H OÜ töötaja, koostada ja saata OÜ S H e-postilt * OÜ H T e-postile * võltsitud arve * ehitusmaterjalide eest summas kokku 54 045.60 eurot. Nimetatud arve kohaselt ei pidanud arvel märgitud kauba liikumist tegelikult toimuma. R S, saades S H OÜ-st arve * summas 54 045.60 eurot, andis 25.09.2013 K’s raamatupidamisele korralduse kanda OÜ H T * Pank arveldusarvelt nr * OÜ-le S H * Pank arveldusarvele nr * arve * alusel 54 045.60 eurot. Näiliku tehingu teostamisega realiseeris R S Hillar Kuke plaani EAS-ist väljapetetud 54 045.60 euro ebaseadusliku liikumise varjamiseks ja abistas Hillar Kukke hoidumast oma tegude õiguslikest tagajärgedest. R S oli teadlik, et tegelikult koostatud arvete kohaselt ei pidanud arvetel märgitud kauba liikumist toimuma, vaid arved olid koostatud rahaülekannete tegemiseks. 17 17 1-17-7478 Seejärel edastas Hillar Kukk U V’le T M e-posti aadressi *, kuhu U V pidi saatma võltsitud arved ehitusmaterjalide eest. 30.09.2013 P linnas lasi U V J S’il koostada ja saata OÜ S H e-postilt * F OÜ e-postile * võltsitud arve * ehitusmaterjalide eest summas 23 164.18 eurot ja 04.10.2013 lasi U V koostada ja saata J S’il OÜ F võltsitud arve * ehitusmaterjalide eest summas 30 836.11 eurot. Nimetatud arvete kohaselt ei pidanud arvetel märgitud kauba liikumist tegelikult toimuma, vaid arved olid vajalikud rahaülekannete tegemiseks. EAS-ist välja petetud raha ebaseadusliku liikumise kokkuleppe järgi esitas T M 3%-lise juurdehindlusega (3% juurdehindluse lisamise nõusoleku andis Hillar Kukk) OÜ-sse H T kaks võltsitud arvet: • 30.09.2013 arve nr * ehitusmaterjalide eest summas 23 859.60 eurot; • 14.10.2013 arve nr * ehitusmaterjalide eest summas 31 760.27 eurot. Pärast seda R S, saades T M’lt võltsitud arved, andis korralduse raamatupidamisele kanda OÜ H T arveldusarvelt F OÜ * Pank arveldusarvele *: • 09.10.2013 arve nr * alusel 23 859.60 eurot; • 16.10.2013 arve nr * alusel 31 760.27 eurot. Näilike tehingute teostamisega realiseeris R S Hillar Kuke plaani EAS-ist väljapetetud raha ebaseadusliku liikumise varjamiseks ja abistas Hillar Kukke hoidumast oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Kui F OÜ arveldusarvele oli OÜ-st H T arvete * ja * alusel laekunud kokku 55 619.87 eurot, siis T M, vastavalt kokkuleppele R S’iga, kandis K linnas OÜ F arveldusarvelt OÜ S H arveldusarvele *: • 10.10.2013 võltsitud arve * alusel 23 164.18 eurot; • 17.10.2013 võltsitud arve * alusel 30 836.11 eurot. Näilike tehingute teostamisega realiseeris T M Hillar Kuke plaani EAS-ist väljapetetud 54 000.29 euro ebaseadusliku liikumise varjamiseks ja abistas Hillar Kukke hoidumast oma tegude õiguslikest tagajärgedest. T M oli teadlik, et tegelikult koostatud arvete kohaselt ei pidanud arvetel märgitud kauba liikumist toimuma, vaid arved olid koostatud rahaülekannete tegemiseks, et vastavalt kokkulepitule suunata raha SA-sse K S. S H OÜ arveldusarvele laekus kokku H T OÜ-st ja F OÜ-st 108 045.89 eurot. Hillar Kuke ja U V kokkuleppe järgi pidi U V EAS-st väljapetetud rahast kandma poole summast 54 000.00 eurot edasi Hillar Kukega seotud juriidilisse isikusse OÜ Navigare ja poole summast 54 000.00 eurot läbi reaalsete tehingute SA-sse K S. Selleks kaasas U V oma isiklikul algatusel endaga seotud juriidilise isiku OÜ N. U V kandis S H OÜ * Pank arveldusarvelt nr * OÜ N * Pank arveldusarvele nr *: • 30.10.2013 laenulepingu nr * alusel 11 000.00 eurot (selgitusega laen andmine vastavalt lepingule nr *); • 04.11.2013 laenulepingu nr * alusel 15 000.00 eurot (selgitusega laen andmine vastavalt lepingule nr *); • 11.12.2013 laenulepingu nr * alusel 2000.00 eurot (selgitusega laen andmine vastavalt lepingule nr * ); • 14.12.2013 laenulepingu nr * alusel 2000.00 eurot (selgitusega laen andmine vastavalt lepingule nr *). Kokku kandis U V S H OÜ-st OÜ-le N 30 000.00 eurot. Näilike tehingute teostamisega realiseeris U V Hillar Kuke plaani EAS-ist väljapetetud 30 000.00 euro ebaseadusliku liikumise varjamiseks ja abistas Hillar Kukke hoidumast oma tegude õiguslikest tagajärgedest. 18 18 1-17-7478 Pärast seda, kui U V oli kandnud S H OÜ-st N OÜ arveldusarvele 30 000.00 eurot, teostas ta makseid N OÜ-st OÜ Navigare (registrikood *, juriidiline aadress *), mille juhatuse liige on T K, kuid toiminguid juriidilise isikus teostab Hillar Kukk, arveldusarvele. Selleks U V kandis OÜ Navigare * arveldusarvele nr * Hillar Kuke poolt koostatud ja võltsitud arvete alusel: • • • • • 23.10.2013 arve nr * 9486.00 eurot (selgitusega arve nr * makse); 30.10.2013 arve nr * 10 000.00 eurot (selgitusega arve nr * osaline makse); 04.11.2013 arved nr * ja * 15 000.00 eurot (selgitusega arve nr * II makse, * osaline makse); 11.12.2013 arve nr * 2000.00 eurot (selgitusega arve nr * makse); 14.12.2013 arve nr * 2000.00 eurot (selgitusega arve nr * makse). Hillar Kuke poolt koostatud arvete kohaselt ei pidanud arvetel märgitud kauba liikumist tegelikult toimuma, vaid arved olid koostatud ainult rahaülekannete tegemiseks. Kokku kandis U V OÜ Navigare arveldusarvele 38 486.00 eurot. Näilike tehingute teostamisega realiseeris U V Hillar Kuke plaani osaliselt, s o EAS-ist väljapetetud 38 486.00 euro ebaseadusliku liikumise varjamiseks ja abistas Hillar Kukke hoidumast oma tegude õiguslikest tagajärgedest. U V kandis H T OÜ-st ja F OÜ-st laekunud ning Hillar Kuke poolt EAS-ist väljapetetud 108 045.89 eurost edasi vaid 38 486.00 eurot. Kokkuleppe järgi pidi U V OÜ-sse Navigare kandma poole, s t 54 000.00 eurot EAS-ist välja petetud summast, millest ta kandis kokku 38 486.00 eurot ja teise poole summast, s t 54 000.00 eurot, kandma SA K S arveldusarvele, kuid seda U V ei teinud ning kasutas raha, s.o 69 559.89 eurot, oma juriidiliste isikute majandustegevusteks. Hillar Kuke plaani järgi, kui EAS-ist väljapetetud raha jõuab U V’ga seotud juriidilisse isikusse, koostab ta SA K S nimelt kaks kaikoha rendilepingut, mille abil saab ta näidata, et SA K S on teinud tehinguid ja saanud sellest tulu ning läbi selliste tehingute kavatses Hillar Kukk muuta EAS-ist väljapetetud raha seaduslikuks. Plaani realiseerimiseks koostas Hillar Kukk 28.11.2013 ja 29.11.2013 eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas SA-se K S nimelt kaks kaikoha rendilepingut, mille järgi N OÜ, mille juhatuse liige oli U V, sai rendile kaikoha ujuvalusele 15,2m ja ujuvalusele 12,2m K sadamas aadressil *. Lepingud olid sõlmitud tähtajaga kuni 30.04.2034 ja kogumaksumusega 54 000.00 eurot. Lepingute sõlmimisega omandas N OÜ õiguse vallata K sadamas kahte kaikohta ujuvalustele ning Hillar Kukk sai näidata SA K S raamatupidamises 54 000.00 eurot, kui sadama tegevusest saadud tulu. SA K S üks viis tulu saada on kaikohtade rentimine. Pärast kaikohtade rendilepingute sõlmimist, koostas Hillar Kukk 29.11.20013 arve nr * summas 54 000.00 eurot, mille esitas tasumiseks N OÜle. Tehingute realiseerimisega soovis Hillar Kukk muuta EAS-ist väljapetetud 54 000.00 eurot seaduslikuks, et saaks kasutada seda raha SA K S majandustegevuses. Kuna U V, kelle valdusesse oli ebaseaduslike tehingute tulemusena jõudnud EAS-ist väljapetetud 108 045.89 eurot, millest ta pööras enda kasuks 69 559.89 eurot, kasutades seda raha oma firmade majandustegevustes, ei suutnud varasemast kokkuleppest Hillar Kukega kinni pidada, jättis ta arve nr * summas 54 000.00 eurot tasumata. Hillar Kukk, saades aru, et 54 000.00 eurot SA-sse K S OÜ-lt N ei laeku, koostas 26.02.2014 SA-se K S nimelt kreeditarve nr * ja tühistas eelpool nimetatud tehingu. Selleks, et varjata EAS-ist väljapetetud raha liikumist SA-sse K S, liikus osa raha Hillar Kuke plaani järgi, tema endaga seotud juriidilisse isikusse OÜ Navigare, mille arveldusarvele kandis U V kokku 38 486.00 eurot. 19 19 1-17-7478 Selleks, et muuta raha seaduslikuks koostas Hillar Kukk, olles ise samaaegselt SA-se K S juhatuse liige ja esindaja, 25.oktoober 2013 ja 30.oktoober 2013 eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas kaikohtade rendilepingud kogusummas 54 000.00 eurot, mille järgi SA K S andis OÜ-le Navigare rendile alates 01.05.2014 kuni 30.04.2034 kaks kaikohta (*) ujuvalusele pikkusega kuni 15.2m ja ujuvalusele pikkusega 12.2m. Lepingute koguväärtus oli 54 000.00 eurot. Lepingute sõlmimisega omandas Navigare OÜ õiguse vallata * kahte kaikohta ujuvalustele ning Hillar Kukk sai näidata SA K S raamatupidamises 54 000.00 eurot kui sadama tegevusest saadud tulu. Tehingute realiseerimisega soovis Hillar Kukk muuta EAS-ist väljapetetud 54 000.00 eurot seaduslikuks, et seda saaks kasutada SA K S majandustegevuses. Pärast rendilepingute koostamist, millega Hillar Kukk andis Navigare OÜ-le õiguse vallata * kahte kaikohta, koostas Hillar Kukk SA-se K S nimelt OÜ-le Navigare arved: • 25.10.2013 arve nr * summas 24 000.00 eurot selgitusega sadamakoha rent (leping 25.10.2013); • 30.10.2013 arve nr * summas 30 000.00 eurot selgitusega sadamakoha rent (leping 30.10.2013). Pärast arvete koostamist teostas Hillar Kukk OÜ Navigare AS * arveldusarvelt nr * SA K S AS S arveldusarvele nr * järgmised maksed: • 15.11.2013 arve * alusel 30 000.00 eurot (selgitusega arve *); • 28.11.2013 arve * alusel 11 000.00 eurot (selgitusega arve * osaline tasumine); • 10.12.2013 arve * alusel 2500.00 eurot (selgitusega arve * osaline tasumine). Hillar Kukk kandis OÜ Navigare arveldusarvelt SA K S arveldusarvele kokku 43 500.00 eurot. Kuna U V kasutas oma juriidiliste isikute majandustegevuseks 69 559.89 eurot, siis OÜ-sse Navigare jõudis vaid 38 486.00 eurot. Hillar Kukk, kellel oli vaja, et OÜ-st Navigare jõuaks SA-sse K S vastavalt koostatud lepingutele 54 000.00 eurot, pani ise juurde 5014.00 eurot ja kandis SA K S arveldusarvele kokku 43 500.00 eurot. 17.07.2014, kui Hillar Kukk sai aru, et ta ei suuda kogu kaikohtade renditasu, s o 54 000.00 eurot tasuda, lasi ta K K’l, kes on alates 16.04.2014 OÜ Navigare juhatuse liige, koostada OÜ Navigare ja SA K S poolt 25.10.2013 sõlmitud rendilepingu lõpetamise avalduse. 17.07.2014 lõpetas SA K S juhatuse liikme kohustusi täitev K N 25.10.2013 sõlmitud OÜ Navigare ja SA K S vahel ühe kaikoha rendilepingu ja SA K S poolt kanti 17.07.2014 OÜ Navigare AS * arveldusarvele * 13 200.00 eurot, selgitusega kreeditarve
  10. Kui 13 200.00 eurot oli laekunud Navigare OÜ arveldusarvele, kandis Hillar Kukk 23.07.2014 sellest 5000 eurot oma isiklikule AS * arveldusarvele nr *. Eelpool nimetatud tehingutega realiseeris Hillar Kukk, olles SA K S juhatuse liige ja samaaegselt Navigare OÜ faktiline juht koos U V, kes oli S H OÜ faktiline juht ja N OÜ juhatuse liige, R S’iga, kes oli H T OÜ juhatuse liige ning T M, kes oli F OÜ juhatuse liige, kaasabil plaani vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku olemuse ja päritolu varjamiseks. Selleks, et EAS-st väljapetetud raha jõuaks tagasi SA-le K S ja et näidata sihtasutusele laekuvate rahade õiguspärasust ja legaalset iseloomu koostati fiktiivseid arveid, mille järgi kaupa tegelikkuses ei liikunud, vaid liikus ainult raha. Rahaülekanded OÜ H T ja OÜ F arvetelt S H OÜ-le ning sealt edasi N OÜ-le ja OÜ-le Navigare, on käsitletav rahapesuna, kus raha tegeliku omaniku, päritolu, asukoha varjamiseks on tehtud ülekandeid, mille eesmärk on varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut. Selline kuritegelikul teel saadud raha moondamistegevus kahjustab Eesti riigi rahandus- ja majandussüsteemi korrapärast toimimist ning legaalset majandus- ja rahakäivet. RpTRTS § 12 lg 2 p 2 kohaselt kohaldatakse rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks hoolsusmeetmeid vähemalt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro või 20 20 1-17-7478 võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes olemas reaalne oht rahandus- ja majandussüsteemi normaalsele toimimisele. Hillar Kuke tahtest sõltumata asjaoludel jõudis EAS-ist väljapetetud summast 108 045.89 eurost, mille tegelikku omanikku, raha päritolu ja asukohta püüti erinevate tehingutega varjata ülekannete tegemise teel, SA-le K S vaid 38 486.00 eurot. 18.05.2012 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 2008, 3, 21) § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Seega Hillar Kukk, kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara ülekandmise ja muundamisega eesmärgiga varjata vara tõelist olemust, ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku kasusaajat, pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o rahapesu grupis ja suures ulatuses. Samuti süüdistatakse Hillar Kukke KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o dokumentide võltsimisele kihutamises, mis seisnes selles, et Hillar Kukk kihutas A T, P P ja P K projekti * „K sadama rekonstrueerimise“ teostamise ajal ajavahemikul 01.08.2012 kuni 20.11.2013 võltsima tõendeid teostatud töödele ja neid tõendeid allkirjastama, eesmärgiga saada pettuse teel 179 424.99 euro suuruses summas soodustust, milline finantseeritakse EAS-i kaudu. Hillar Kukk kihutas, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 a, A T võltsima dokumente, st kandma tõenditesse teostatud töödele valeandmeid, et luua EAS-ile vale ettekujutus sadama ehituse tegelikust maksumusest: 1) Hillar Kukk nõudis H T OÜ projektijuhilt A T’lt valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (jaanuar 2013) aruandeperioodil 01.01.2013-31-01-2013: Punktis 2.6-parapet 500x1000, R/B C35/45 koos killustikalusega tulepaagi vundamendi ulatuses, mille maksumus oli 721.25 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadamat ehitati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (jaanuar 2013) kinnitasid oma allkirjaga sellisel kujul tööde tellija SA K S esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve teostajad P P ja P K ning AS N töövõtja esindaja A K. 2) Samuti nõudis Hillar Kukk H T OÜ projektijuhilt A T’lt eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (veebruar 2013) aruandeperioodil 01.02.2013-28.02.2013: Punktis 5.9-truubitoru 100 koos killustikalusega, mille maksumus oli 1140 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud ja akteeriti kui tehtud töö. Punktis 5.17- põhjaplaadi kai esisele koos killustikalustega, mille maksumus oli 3880 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, 21 21 1-17-7478 ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel töömahuloendisse ja akteeriti kui tehtud töö. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (jaanuar 2013) kinnitasid oma allkirjaga sellisel kujul tööde tellija SA K S esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindajad P P ja P K ning AS N töövõtja esindaja A K. 3) Samuti nõudis Hillar Kukk H T OÜ projektijuhilt A T’lt eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (mai 2013) aruandeperioodil 01.05.2013-31.05.2013: Punktis 2.5-kaldakindlustus graniitkividest 250 mm, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud ja akteeriti kui tehtud töö. Punktis 4.6-parapett 500x1000, R/B C35/45 koos killustikalusega tulepaagi vundamendi ulatuses, mille maksumus oli 290 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Punktis 5.4-kaldakindlustus graniitkividest 250mm, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr 1250, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (mai 2013) kinnitasid oma allkirjaga tööde tellija SA K S esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindajad P P ja P K ning AS N töövõtja esindaja A K. 4) Samuti nõudis Hillar Kukk H T OÜ projektijuhilt A T’lt eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (juuli 2013) aruandeperioodil 01.07.2013-31.07.2013: Punktis 3.11-graniitkividest 250mm kate slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Punktis 13.19- sadevete topeltseintega plasttorustikud D200/172 SN8 koos mullatöödega, mille maksumus oli 31 521 eurot, pärast tööde mahtude vähenemist kujunes töö maksumuseks 20 777 eurot, st 10 744.00 euro võrra vähem. Punktis 13.20-sadevete topeltseintega plasttorustikud D250/215 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 10 698.00 eurot, pärast tööde mahtude vähenemist kujunes töö maksumuseks aga 8112,65 eurot, millega vähenes töödemaksumus 2585.35 eurot. Punktis 13.21-sadevete topeltseintega plasttorustikud D315/272 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 7424 eurot, kuid tegelikult oli tööde maksumus 8064 eurot, millega suurenes tööde maksumus 640 eurot. Punktis 13.22-sadevete topeltseintega plasttorustikud D450/400 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 1128.00 eurot, kuid tegelikult seda tööd ei teostatud. 22 22 1-17-7478 Punktis 13.23-sadevete teleskoopsed restkaevud D560/500 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 5400 eurot, kuid tegelikult oli tööde maksumus 4950 eurot, millega tööde maksumus vähenes 450 eurot. Punktis 13.24-sadevete teleskoopsed restkaevud D560/500 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 11 780 eurot, kuid tegelikult oli tööde maksumus 4960 eurot, millega tööde maksumus vähenes 6820 eurot. Punktides 13.25 liiva-mudapüüduri LM 13000 komplekt koos kaasnevate töödega ja 13.26 - I klassi Õlipüüduri ENS 40/120 komplekt koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas kokku 50 443 eurot, kuid tegelikult oli tööde maksumus 41 493 eurot, millega vähenes tööde maksumus 8950 eurot. Punkt 13.27-proovivõtukaev PVK komplekt koos mullatöödega (akteeritud tõendisse teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013) akteeriti dokumentides kui tehtud töö summas kokku 9300 eurot. Punktis 13.28 komplektne sajuvee pumpla P-2 koos mullatöödega (akteeritud tõendisse teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013) akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas kokku 48 531 eurot, kuid tegelikult oli tööde maksumus 35 531 eurot, millega tööde maksumus vähenes 13 000 eurot. Sama töö käigus teostati sadevete rennkanal koos kaasnevate töödega summas kokku 25 156.95 eurot, kuid töödemahu tabelis kirjas seda tööd ei olnud. Ehitamise hankelepingu eritingimuste alapunkt 1.9 kohaselt oli sadama arendusala ja parkla vertikaalplaneeringu teostamine, mida ei olnud lahendatud ehitusprojekti (C OÜ töö nr *) koosseisus, ehitaja kohustus. Vertikaalplaneeringu käigus lahendati sadama arendusalalt sadevete ärajuhtimine neljapoolse kalde asemel kahepoolse kaldega ala maa ja mere poolsetesse servadesse. Planeeringuga kaasnes arendusala sadeveekanalisatsiooni K2 lahenduse oluline muudatus, mille tulemusel asendati sademevee restkaevud platsi servades olevate rennkanalitega ja märkimisväärselt vähenes sadeveetorustik. Ehitustööde maksumus akteeritud dokumentide järgi oli 176 225 eurot, kuid tegelikult oli ehitustööde maksumus 158 344.60 eurot. Tööde mahtude vähenemisel vähenes ka ehitustööde maksumussummas 17 880.40 euro võrra. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr 12 (juuli 2013) kinnitasid oma allkirjaga tööde tellija SA K S esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindaja P P ja AS N töövõtja esindaja A K. 5) Samuti nõudis Hillar Kukk H T OÜ projektijuhilt A T’lt eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013: Punktis 6.4-graniitkividest 500 mm slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.5-graniitkividest 500mm slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr 143466 „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.6-slipi R/B element koos killustikuga, mille maksumus oli 14 164.50 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid 23 23 1-17-7478 sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr 143466 „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 17.1-ettenägemata tööd - täiendavate graniitkivide tarne ja paigaldamine täidetud 100% summas 121 696.00 eurot. 19.08.2013 andis SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-le projekti muudatusega teada, et ehitustööde käigus on ilmnenud vajadus ida-ja põhjamuuli otsa kindlustusnõlva rajamiseks tarnida ja paigaldada täiendav kodus graniitkive ning küsis kooskõlastust katta sellest tuleneva ehituse kallinemise kulu ettenägemata töödeks ettenähtud summa arvelt. Muudatuste selgituses teatatakse, et täiendav graniitkivide maht 3803m3 on arvutatud AP G OÜ mõõdistusjooniste * ja * põhjal. Tõendatud on, et tegelikult täiendavalt tarniti graniitkive koguses 1763m
  11. Hillar Kukk plaanis saada EAS-ilt reservraha ning akteeris 2040m3 graniitkive, mida tegelikult ei tarnitud. Graniitkivide lisatarnena lisandus töömahuloendisse punkt 17 ettenägemata tööd, kuid antud projekti alguses, riigihanke läbirääkimistel, võeti graniitkivi töömahtudeloendist välja, kuna selleks puudusid antud projektis rahalised vahendid ning SA K S võttis enda kohustuseks ise tarnida ja maksta graniitkivide eest. Punkt 17 lisamisega töömahuloendisse oli eesmärk saada EAS-ist kätte reservfond, mis oli antud projekti rahastusega ette nähtud. Tegelikult jäeti graniitkive 2040m3 tarnimata ja antud tegevusega peteti EAS-ilt välja 65 280 eurot. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (august 2013) kinnitasid oma allkirjaga tööde tellija SA K s esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindajad P P ja P K ning AS N töövõtja esindaja A K. 6) Samuti nõudis Hillar Kukk H T OÜ projektijuhilt A T’lt eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (september 2013) aruandeperioodil 01.09.2013-30.09.2013: Punktis 6.1-slipi kaldkehandi täide, mille maksumus oli 45 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.2-slipi R/B põhjaplaadi koos killustikalusega, mille maksumus oli 3880 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; Punktis 6.3-slipi nõlvuste kate geotekstiilist, 4.tugevdusklass, mille maksumus oli 2,05 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehitusel seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“. Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (september 2013) kinnitasid oma allkirjaga tööde tellija SA K S esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindajad PP P ja P K ning AS N töövõtja esindaja A K. 7) Samuti nõudis Hillar Kukk H T OÜ projektijuhilt A T’lt eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2013 valeandmete kandmist tõendisse teostatud töödele nr * (tööde lõppakt) aruandeperioodil 01.10-2013-20.11.2013: Punktis 2.7-põhjamuuli vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 395.01 eurot. Tegemis oli projektijärgse (nr *) tööga, mis pandi töömahuloendisse arusaamatu kogusega sisse ja jäeti teostamata, kuid akteeriti. 100% 24 24 1-17-7478 põhjendamatult akteeritud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Puitvenderdus teostati riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd"; Punktis 2.8-põhjamuuli vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 55.29 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; Punktis 5.10-lõunakai vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 80.43 eurot. Tegemist on põhjendamatult akteeritud kuluga, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Kai puitvenderdus (52,8m) teostati täiesulatuses riigihankega nr * " K sadama täiendavad ehitustööd"; Punktis 5.11-lõunakai vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 11.40 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; Punktis 5.12-rattapiire FRP toru 50x3,4 koos vundamentidega ja killustikalusega summas 20 354.40 eurot. Töö, mis jäeti osaliselt teostamata. Kai vasakpoolne (põhjapoolne) rattapiire pikkusega 55,6m ehitati välja, kuid parempoolne (lõunapoolne) piire (piirded 1, 2 ja 3) arvestusliku pikkusega 98,6m (projekti järgi peaks olema 100,3m) jäeti teostamata, kuid akteeriti kui tehtud töö. Punktis 5.18-ankurdatud ujuvpoi (120 liitrit), mille maksumus oli 609.00 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; Punktis 7.6-rattapiire FRP toru 50x3,4 koos vundamentidega ja killustikalustega, mille maksumus oli 35 263.80 eurot. Töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata, kuid akteeriti kui tehtud töö. Punktis 7.7-ujuvkai Seaflex-või sellele analoogse kinnitusega ujuvkai nr 1, mille maksumus oli 16 200 eurot. Töö, mis jäeti täies ulatuses teostamata, kuid akteeriti kui tehtud töö. Kõigi ujuvkaide (nr 1, 2 ja 3) ehitus teostati riigihankega nr * „K külalissadama ujuvsillad“. (ujuvkai nr 1 maksumus on pakkumuse kohaselt 107 757.00 eurot, millega on tekitatud ülekulu ja mis viitab toetusvahendite ebaotstarbekale kasutamisele); Punktis 8.1-päästevahendite püstikud, komplekteeritud päästevahenditega, mille maksumus oli 620 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 421.20 euroga, kuid tõendisse läks hind 620 eurot, milles Hillar Kukk arvestas endale reservi 195 eurot; Punktis 10.2-jäätmeaida hoone alusraami ehitustööd, mille maksumus oli 600 eurot. Projektijärgne nr * töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata. 100 % põhjendamatult aktiga kinnitatud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Hoone, sh selle alusraam, teostati riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd; Punktis 12.1-juurdesõidukanali faarvaatri ja välisakvatooriumi ujuvmärgistus (1 jääklassi tooder), mille maksumus oli 3990 eurot. Töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata, kuid akteeriti kui tehtud töö. Juurdesõidukanali ja välisakvatooriumi ujuvmärgistus teostati riigihankega nr * "K külalissadama ujuvsillad"; Punktis 14.9-teeninduspüstikud TP17….TP21, mille maksumus oli 998.64 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendisse läks hind 998.64 eurot, millega Hillar Kukk arvestas endale reservi 248.64 eurot. 25 25 1-17-7478 Punktis 14.10-teeninduspüstikud TP23, TP24, TP25, mille maksumus töömahuloendis oli 988.04 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendisse läks hind 988.04 eurot, millega Hillar Kukk arvestas endale reservi 238.04 eurot EAS-ist välja petetud toetuse summast. Punkt 14.11-teeninduspüstikud TP22, TP26, mille maksumus töömahuloendis oli 1011.98 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendisse läks hind 1011.98 eurot, millega Hillar Kukk arvestas endale reservi 261.98 eurot. Punkt 16.4-klaasplastist lipumastid kõrgusega 7 meetrit akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 798.00 eurot. Töö on teostatud ettenähtud mahus riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd". Valeandmetega tõendi teostatud töödele nr 15 (tööde lõppakt) kinnitasid oma allkirjadega tööde tellija SA K S esindaja Hillar Kukk, omanikujärelvalve esindajad P P ja P K ning AS N töövõtja esindaja A K. Hillar Kukk kihutas A.T võltsima tõendeid tehtud töödele. Ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide koostamisega A.T poolt ja nende allkirjastamisega H.Kuke, P.P, P.K ja A.K poolt sai võimalikuks ebaõigete andmete esitamine EAS-ile, mille tõttu sai SA K S EAS-ilt ebaseaduslikke väljamakseid toetuse näol. Samuti Hillar Kukk 10.10.2013, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, koostas juriidilise isiku OÜ Navigare nimelt, mille juhatuse liige oli kuriteo toimepanemise ajal T K, kuid toiminguid juriidilises isikus teostas Hillar Kukk isiklikult, N OÜ-le arved nr * summas 31 200.00 eurot, nr * summas 9486.00 eurot ja nr * summas 13 314.00 eurot, olles teadlik et arvetel märgitud kaubad tegelikkuses ei liigu, vaid liigub ainult arvetel märgitud rahasumma ja arvete koostamine on vajalik põhjendamaks OÜ N poolt OÜ-le Navigare 54 000 eurose ülekande tegemist ning arvete eesmärgiks oli varjata pettuse teel EAS-ist saadud soodustust. Seega Hillar Kukk, dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Hillar Kukke KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et projekti * „K sadama rekonstrueerimine“ teostamise ajal alates 01.08.2012 kuni 20.11.2013 esitas Hillar Kukk teadvalt EAS-ile ebaõigete andmetega, s t võltsitud tõendeid teostatud tööde kohta, eesmärgiga saada pettuse teel soodustust väljamakse näol 179 424.99 euro suuruses summas, mida finantseeritakse EAS-i poolt. Kriminaalmenetluse käigus leidis tõendamist, et Hillar Kukk esitas 2013 aastal, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohast, e-posti aadressilt * EAS-ile võltsitud tõendeid teostatud töödele, kuhu oli kantud valeandmed sadama ehituse tegelikust maksumusest: 1) Hillar Kukk esitas EAS-ile valeandmetega tõendis teostatud töödele nr * (jaanuar 2013) aruandeperioodil 01.01.2013-31-01-2013, kuhu oli kantud valeandmetega punkt punkti 2.6-parapet 500x1000, R/B C35/45 koos killustikalusega tulepaagi vundamendi ulatuses, mille maksumus oli 721.25 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K Sa ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud, kuid akteeriti kui tehtud töö. 2) Samuti esitas Hillar Kukk EAS-ile valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (veebruar 2013) aruandeperioodil 01.02.2013-28.02.2013, kuhu oli kantud punktid: 5.9-truubitoru 100 koos killustikalusega, mille maksumus oli 1140 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K Sa ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. 26 26 1-17-7478 Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud ja akteeriti kui tehtud töö. 5.17- põhjaplaadi kai esisele koos killustikalustega, mille maksumus oli 3880 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi Hillar Kuke nõudmisel töömahuloendisse ja akteeriti kui tehtud töö. 3) Samuti esitas Hillar Kukk EAS-ile valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (mai 2013) aruandeperioodil 01.05.2013-31.05.2013, kuhu oli kantud punktid: 2.5-kaldakindlustus graniitkividest 250 mm, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö ja esitati EAS-ile toetuse väljamaksetegemiseks. 4.6-parapett 500x1000, R/B C35/45 koos killustikalusega tulepaagi vundamendi ulatuses, mille maksumus oli 290 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud, kuid akteeriti kui tehtud töö. 5.4-kaldakindlustus graniitkividest 250mm, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. 4) Samuti esitas Hillar Kukk EAS-ile valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (juuli 2013) aruandeperioodil 01.07.2013-31.07.2013, kuhu oli kantud punktid: 3.11-graniitkividest 250mm kate slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö ja esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks; 13.19- sadevete topeltseintega plasttorustikud D200/172 SN8 koos mullatöödega, mille maksumus oli 31 521 eurot, pärast tööde mahtude vähenemist kujunes töö maksumuseks kujunes 20 777 eurot, st 10 744.00 euro võrra vähem. Punktis 13.20-sadevete topeltseintega plasttorustikud D250/215 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 10 698 eurot, pärast tööde mahtude vähenemist kujunes töö maksumuseks 8112,65 eurot, millega vähenes tööde maksumus 2585.35 eurot. Punktis 13.21-sadevete topeltseintega plasttorustikud D315/272 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 7424 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 8064 eurot, millega suurenes tööde maksumus 640 euro võrra. Punktis 13.22-sadevete topeltseintega plasttorustikud D450/400 SN8 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 1128 eurot, kuid tegelikult seda tööd ei teostatud. Punktis 13.23-sadevete teleskoopsed restkaevud D560/500 koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 5400 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 4950 eurot, millega vähenes tööde maksumus 450 eurot. 27 27 1-17-7478 Punktis 13.24-sadevete teleskoopsed restkaevud D560/500koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 11 780 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 4960 eurot, millega tööde maksumus vähenes 6820 eurot. Punktides 13.25 liiva-mudapüüduri LM 13000 komplekt koos kaasnevate töödega ja 13.26 - I klassi Õlipüüduri ENS 40/120 komplekt koos mullatöödega akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas kokku 50 443 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 41 493 eurot, millega tööde maksumus vähenes 8950 eurot. Punkt 13.27-proovivõtukaev PVK komplekt koos mullatöödega (akteeritud tõendisse teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013) akteeriti dokumentides kui tehtud töö summas kokku 9300 eurot. Punktis 13.28 komplektne sajuvee pumpla P-2 koos mullatöödega (akteeritud tõendisse teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013) akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas kokku 48 531 eurot, kuid tegelikult tööde maksumus oli 35 531 eurot, millega tööde maksumus vähenes 13 000 eurot. Sama töö käigus teostati sadevete rennkanal koos kaasnevate töödega summas kokku 25 156.95 eurot, kuid töödemahu tabelis kirjas seda tööd ei olnud. Ehitamise hankelepingu eritingimuste alapunkt 1.9 kohaselt oli sadama arendusala ja parkla vertikaalplaneeringu teostamine, mida ei olnud lahendatud ehitusprojekti (C OÜ töö nr *) koosseisus, ehitaja kohustus. Vertikaalplaneeringu käigus lahendati sadama arendusalalt sadevete ärajuhtimine neljapoolse kalde asemel kahepoolse kaldega ala maa ja mere poolsetesse servadesse. Planeeringuga kaasnes arendusala sadeveekanalisatsiooni K2 lahenduse oluline muudatus, mille tulemusel asendati sademevee restkaevud platsi servades olevate rennkanalitega ja märkimisväärselt vähenes sadeveetorustik. Ehitustööde maksumus akteeritud dokumentide järgi oli 176 225 eurot, kuid tegelik ehitustööde maksumus oli 158 344.60 eurot. Tööde mahtude vähenemisel vähenes ka ehitustööde maksumus summas 17 880.40 eurot. 5) Samuti esitas Hillar Kukk H EAS-ile valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (august 2013) aruandeperioodil 01.08.2013-31.08.2013, kuhu on kantud punktid: 6.4-graniitkividest 500mm slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr 143466 „K sadama täiendavad ehitustööd“; 6.5-graniitkividest 500mm slipi nõlvusele, mille maksumus oli 36 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; 6.6-slipi R/B element koos killustikuga, mille maksumus oli 14 164.50 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K* sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; 17.1-ettenägemata tööd-täiendavate graniitkivide tarne ja paigaldamine täidetud 100% summas 121 696.00 eurot. 19.08.2013 andis SA K S juhatuse liige Hillar Kukk EAS-le projekti muudatusega teada, et ehitustööde käigus on ilmnenud vajadus ida-ja põhjamuuli otsa kindlustusnõlva rajamiseks tarnida ja paigaldada täiendav kodus graniitkive ning küsis kooskõlastust katta sellest tuleneva ehituse kallinemise kulu ettenägemata töödeks ettenähtud summa arvelt. Muudatuste selgituses teatatakse, et täiendav graniitkivide maht 3803m3 on arvutatud AP Geodeesia OÜ mõõdistusjooniste AP12 0628 28 1-17-7478 M15/1 ja AP12 06-M15/2 põhjal. Tõendatud on, et tegelikult tarniti graniitkive täiendavalt koguses 1763m
  12. Hillar Kukk plaanis saada EAS-ilt reservraha ning akteeris 2040m3 graniitkive, mida tegelikult ei tarnitud. Graniitkivide lisatarnena lisandus töömahuloendisse punkt 17 ettenägemata tööd, kuid antud projekti alguses, riigihanke läbirääkimistel, võeti graniitkivi töömahtudeloendist välja, kuna selleks puudusid antud projektis rahalised vahendid ning SA K S võttis enda kohustuseks ise tarnida ja maksta graniitkivide eest. Punkt 17 lisamisega töömahuloendisse oli eesmärk saada EAS-ist kätte reservfond, mis oli antud projekti rahastusega ette nähtud. Tegelikult jäeti graniitkive 2040m3 tarnimata ja antud tegevusega peteti EAS-ilt välja 65 280.00 eurot. 6) Samuti esitas Hillar Kukk EAS-ile valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (september 2013) aruandeperioodil 01.09.2013-30.09.2013, kuhu on kantud punktid: 6.1-slipi kaldkehandi täide, mille maksumus oli 45 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; 6.2-slipi R/B põhjaplaadi koos killustikalusega, mille maksumus oli 3880 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“; 6.3-slipi nõlvuste kate geotekstiilist, 4.tugevdusklass, mille maksumus oli 2,05 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehitusel seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö. Muudetud konstruktsiooniga slipp ehitati täies mahus riigihankega nr * „K sadama täiendavad ehitustööd“. 7) Samuti esitas Hillar Kukk EAS-ile valeandmetega tõendi teostatud töödele nr * (tööde lõppakt) aruandeperioodil 01.10-2013-20.11.2013, kuhu on kantud punktid: 2.7-põhjamuuli vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 395.01 eurot. Projektijärgne nr * töö, mis pandi töömahuloendisse arusaamatu kogusega sisse ja jäeti teostamata, kuid akteeriti. 100% põhjendamatult akteeritud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Puitvenderdus teostati riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd"; 2.8-põhjamuuli vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 55.29 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; 5.10-lõunakai vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 80.43 eurot. Põhjendamatult akteeritud kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Kai puitvenderdus (52,8m) teostati täiesulatuses riigihankega nr * " K sadama täiendavad ehitustööd"; 5.11-lõunakai vertikaalseina puitvendrite laudis 40x150 koos kande-ja aluskonstruktsiooniga, mille maksumus oli 11.40 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; 29 29 1-17-7478 5.12-rattapiire FRP toru 50x3,4 koos vundamentidega ja killustikalu summas 20 354.40 eurot. Töö, mis jäeti osaliselt teostamata. Kai vasakpoolne (põhjapoolne) rattapiire pikkusega 55,6m ehitati välja, kuid parempoolne (lõunapoolne) piire (piirded 1, 2 ja 3) arvestusliku pikkusega 98,6m (projekti järgi peaks olema 100,3m) jäeti teostamata, kuid akteeriti. 5.18-ankurdatud ujuvpoi (120 liitrit), mille maksumus oli 609.00 eurot. Tegu oli mitteprojektijärgse tööga, kuna muudetud ehitusprojekt nr *, mille järgi K sadama ehitus teostati, ei näinud seda tööd enam ette. Töö jäeti pärast hankemenetluse läbirääkimisi töömahuloendisse, kuid sadama ehituse ajal seda tööd ei teostatud. Töö akteeriti kui tehtud töö; 7.6-rattapiire FRP toru 50x3,4 koos vundamentidega ja killustikalustega, mille maksumus oli 35 263.80 eurot. Töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata, kuid akteeriti. 7.7-ujuvkai Seaflex-või sellele analoogse kinnitusega ujuvkai nr 1, mille maksumus oli 16 200.00 eurot. Töö, mis jäeti täies ulatuses teostamata, kuid akteeriti. Kõigi ujuvkaide (nr 1, 2 ja 3) ehitus teostati riigihankega nr * „K külalissadama ujuvsillad“ (ujuvkai nr 1 maksumus on pakkumuse kohaselt 107 757 eurot, millega on tekitatud ülekulu ja mis viitab toetusvahendite ebaotstarbekale kasutamisele); 8.1-päästevahendite püstikud, komplekteeritud päästevahenditega, mille maksumus oli 620 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 421.20 euroga, kuid tõendis näidati hinnaks 620 eurot, millega Hillar Kukk arvestas endale reservi 195 eurot; 10.2-jäätmeaida hoone alusraami ehitustööd, mille maksumus oli 600 eurot. Projektijärgne nr * töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata. 100 % põhjendamatult kinnitatud aktiga kulu, mis esitati EAS-ile toetuse väljamakse tegemiseks. Hoone, sh selle alusraam, teostati riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd; 12.1-juurdesõidukanali faarvaatri ja välisakvatooriumi ujuvmärgistus (1 jääklassi tooder), mille maksumus oli 3990 eurot. Töö, mis jäeti täiesulatuses teostamata. Juurdesõidukanali ja välisakvatooriumi ujuvmärgistus teostati riigihankega nr * "K külalissadama ujuvsillad"; 14.9-teeninduspüstikud TP17….TP21, mille maksumus oli 998.64 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendis näidati hinnaks 998.64 eurot, millega Hillar Kukk arvestas endale reservi 248.64 eurot. 14.10-teeninduspüstikud TP23, TP24, TP25, mille maksumus töömahuloendis oli 988.04 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T Me OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendis näidati hinnaks 988.04 eurot, millega Hillar Kukk arvestas reservi 238.04 eurot. 14.11-teeninduspüstikud TP22, TP26, mille maksumus töömahuloendis oli 1011.98 eurot. H T OÜ ostis teeninduspüstiku T M OÜ-lt 750.00 euroga, kuid tõendis näidati hind 1011.98 eurot, millega Hillar Kukk arvestas endale reservi 261.98 eurot. 16.4-klaasplastist lipumastid kõrgusega 7 meetrit akteeriti dokumentides kui 100% täidetud töö summas 798 eurot. Töö on teostatud ettenähtud mahus riigihankega nr * "K sadama täiendavad ehitustööd". - Samuti Hilla Kukk 10.11.2013 kell 09.44 esitas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, e-posti aadressilt * juriidilise isiku OÜ Navigare nimelt raamatupidaja M K’le (K) enda poolt võltsitud arved nr * summas 31 200.00 eurot, nr * summas 9486.00 eurot ja nr * summas 13 314.00 eurot, millised olid adresseeritud OÜ-le N, teades, et arvetes märgitud kaupade liikumist ei ole toimud ja ei pidanud toimuma, vaid toimus ainult arvel märgitud raha liikumine ja arvete eesmärgiks on varjata pettuse teel EAS-ist saadud soodustust. Seega Hillar Kukk, teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 30 30 1-17-7478 - Samuti süüdistatakse Hillar Kukke KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Hillar Kukk pani toime korruptsioonivastase seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, sõlmides SA K S juhatuse liikmena OÜ-ga Navigare, mille tegevuse juhtimisest Hillar Kukk aktiivselt osa võttis, kaikohtade rendilepinguid ja milliste alusel esitas SA K S OÜ-le Navigare arveid. KOKS § 34 lg 2 järgi munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. K linna põhimääruse p 50.
  13. järgi linnavara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud linnavara. Linnavara valitseja on K Linnavalitsus ametiasutusena. Sadama maa-alla haldamiseks asutati 17.veebruar 2011 K Linna poolt otsusega nr * sihtasutus K S (ettevõtte kood *, juriidiline aadress *) ja kinnitati sihtasutuse K S põhikiri. Sihtasutuse seaduse § 1 lg 1 järgi on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. § 5 lg 1 järgi sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Sihtasutuse K S põhikirja järgi on sihtasutus K S eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud varade valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumine K sadama rekonstrueerimiseks, arendamiseks turistidele ja kohalike elanikele kvaliteetseid teenuseid pakkuvaks jahi- ja väikelaevade sadamaks, haldamiseks, opereerimiseks ja muudeks sellega seonduvateks toiminguteks. Sihtasutuse vara kasutatakse sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks, sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks. Sihtasutuse vara valitsemist ja kasutamist teostab juhatus seaduse ja põhikirjadega ettenähtud korras, arvestades nõukogu otsuseid ning põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Hillar Kukk on alates 25.04.2011 Sihtasutuse K S juhatuse liige, kes määrati Sihtasutuse seaduse § 19 lg 1 järgi asutamisotsusega. Hillar Kukele pandi sellega kohustus vallata ja hallata SA K S valdusesse antud K sadama territooriumit. 01.04.2013 kehtinud Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. (Alates 01.01.2015 kehtiva KVS redaktsiooni kohaselt KVS § 2 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel). Hillar Kuke ametiisiku funktsioonid tulenevad läbi SA K S juhatuse liikme olemise, mille järgi täitis ta K linna poolt K linna vara valitsemiseks loodud organis, s o SA K S, juhtimisülesandeid ja varade liigutamise ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt oli Hillar Kukk SA K S juhatuse liikmena ülesandeid täites ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 tähenduses. Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele asutati OÜ Navigare (registrikood *, juriidiline aadress *) 28.05.
  14. Juhatuse liikmed 28.05.1998 olid K K ja Hillar Kukk, alates 11.11.2009 kuni 16.04.2014 oli juhatuse liige T K ja alates 16.04.2014 on juhatuse liikmeks ainuisikuliselt K K. Kriminaalmenetlusega on tõendamist leidnud, et ettevõtte OÜ Navigare tegevust juhtis kuriteo toimepanemise ajal, T K teadmisel ja heakskiidul Hillar Kukk, kes on otsuseid võtnud vastu ainuisikuliselt, kuid dokumente vormistanud kahtlustuses märgitud teo toimepanemise ajal T K nimelt. U V kandis OÜ N arveldusarvelt võltsitud arvete alusel 38 486.00 eurot Hillar Kukega seotud ettevõttese OÜ Navigare. U V kandis OÜ Navigare * arveldusarvele nr * Hillar Kuke poolt koostatud ja võltsitud arvete alusel: • 23.10.2013 arve nr * 31 9486.00 eurot (selgitusega arve nr * makse); 31 1-17-7478 • • • • 30.10.2013 arve nr * 10 000.00 eurot (selgitusega arve nr * osaline makse); 04.11.2013 arved nr * ja * 15 000.00 eurot (selgitusega arve nr * II makse, * osaline makse); 11.12.2013 arve nr * 2000.00 eurot (selgitusega arve nr * makse); 14.12.2013 arve * 2000.00 eurot (selgitusega arve nr * makse). Pärast rahade laekumist tegi Hillar Kukk tehinguid, millega muutis EAS-ist välja petetud raha seaduslikuks. Selleks Hillar Kukk, olles ise samaaegselt SA-se K S juhatuse liige ja esindaja, koostas OÜ Navigare nimele eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas 25.oktoober 2013 ja 30.oktoober 2013 kaikohtade rendilepingud kogusummas 54 000.00 eurot, mis moodustab suure ulatuse (2013 a oli suur ulatus 32 000 eurot) ja mille järgi andis SA K S OÜ-le Navigare rendile alates 01.05.2014 kuni 30.04.2034 kaks kaikohta (*) ujuvalusele pikkusega kuni 15.2m ja ujuvalusele pikkusega 12.2m. Selliste lepingute sõlmimisega pani Hillar Kukk toime korruptsioonivastases seaduses (KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Lepingute sõlmimisega omandas Hillar Kukega seotud Navigare OÜ õiguse vallata * kahte kaikohta ujuvalustele ning Hillar Kukk sai näidata SA K S raamatupidamises 54 000.00 eurot kui sadama tegevusest saadud tulu. Pärast rendilepingute koostamist, millega Hillar Kukk andis õiguse endaga seotud ettevõttel Navigare OÜ vallata * kahte kaikohta, koostas Hillar Kukk SA K S nimelt OÜ-le Navigare kaks arvet: • 25.10.2013 arve nr * summas 24 000.00, selgitusega sadamakoha rent (leping 25.10.2013); • 30.10.2013 arve nr * summas 30 000.00 eurot selgitusega sadamakoha rent (leping 30.10.2013). Pärast arvete koostamist teostas Hillar Kukk OÜ

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.