Obsah (5)

§ 459§ 230§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7450 Tsiviilasi J L'i hagi L-L L'i va

) § 459 lg 1 alusel on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 alusel võib otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Kuna hagiavaldusest ja selle lisast nähtuvalt on hagi esitamise aluseks olevad asjaolud (hageja teise lapse sünd) tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-15-4605 arutamise lõppemist (otsus jõustus 21.01.
2. a), siis on hageja

§ 459

p 2 alusel õigustatud esitama temalt välja mõistetud elatise muutmise hagi alates hagi esitamisest kohtule. Hageja on teise lapse sünni tõendamiseks esitanud *. a väljastatud M S L'i sünnitõendi, kes sündis *. a ning kelle isa on hageja J. L ja ema M. L /tlk 5/.

1. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) 102 lg 2 kolmas lause, mis sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Eeltoodu alusel tuleb tsiviilasja lahendamisel kohtul hinnata PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud eelduste olemasolu, s.o kas hageja teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps, s.o kostja L.-L. L.
3. PKS § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on Vabariigi Valitsuse 18.12.
4. a määruse nr 139 § 1 lg 2 alusel
5. aastal 470 eurot, seega ½ sellest käesoleval aastal on 235 eurot, mida hageja on kohustatud vastavalt kohtulahendile maksma igakuiselt kostjale L.-L. L.
6. Hagiavaldusest nähtuvalt töötab hageja alates 20.03.
7. a T OÜ-s ja tema lepingujärgne brutotöötasu on 4,93 eurot tunnis ning masinate remondi ajal 4,23 eurot tunnis /tlk 3, 9/. Kuna eeltoodu alusel ei olnud kohtu hinnangul võimalik tuvastada hageja igakuise töötasu suurust, siis kohustas kohus hagejat esitama enda sissetulekute suurust tõendavad dokumendid /tlk 36/. Hageja esitas 20.05.
8. a tabeli töötundide arvestuse kohta /tlk 45/, millest nähtuvalt oli hageja brutopalk aprillis
9. a 952,09 eurot (neto 770,25 eurot).
10. Hageja väidab, et kohtutäitur on arestinud tema arvelduskonto ning temale jääb kasutada igas kuu 235 eurot ehk ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Eeltoodu kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole, kuid vastavalt

§ 230

lõikele 3 võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringu hageja vastu algatatud täitemenetluste kohta, millest nähtuvalt on hageja suhtes täitmisel järgmised täitedokumendid: Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-154605 (sissenõudja L-L L, elatise võlgnevus, täitemenetluses koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt); 12.05.
2. a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-107551 (sissenõudja TF Bank AB, võlgnevuse ja viivise nõue 1294,52 eurot); 18.07.
3. a Politsei- ja Piirivalveameti üldmenetluse otsus nr 2490,16,001403/4 (sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, rahatrahv summas 440 eurot, koostatud arestimisakt).
4. Kohus leiab, et kontode arestimine iseenesest ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) 132 lg 1 ja 11 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine 3 võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega kostjale elatise võlgnevuse tasumisel ja edaspidi kostjale igakuise elatise korrektsel tasumisel on hagejal seadusest tulenevalt võimalus mittearestitava summa suurendamisele iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.
5. Hageja on hagis välja toonud oma igakuised püsikulutused, milleks on kulutused eluasemele keskmiselt 200 eurot, kulutused tervishoiule kuni 150 eurot, kulutused hügieenile 100 eurot, kulutused transpordile 250 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele kuni 150 eurot ning kulutused toidule 400 eurot. Kuna hageja esitatud püsikulutused on tõendamata, kohustas kohus hagejat tõendama ja põhistama esitatud faktilisi asjaolusid /tlk 36-37/. Nimetatud puuduseid hageja ei kõrvaldanud, mistõttu kohus leiab, et hageja igakuiste püsikulutuste suurus on tõendamata ning arvestades hageja esitatud väidet, et kohtutäituri aresti tõttu laekub talle igakuiselt vaid 235 eurot, siis on kohtu hinnangul hageja väited ebausaldusväärsed. Hageja on küll märkinud, et on sunnitud küsima igapäevaseks äraelamiseks periooditi abi oma emalt, kes aitab rahaliselt vastavalt enda võimalustele, kuid on vähetõenäoline, et valdav osa hageja püsikulutustest kantakse hageja emalt saadava rahalise abi arvelt.
6. Hageja on hagis märkinud, et tema abikaasa sissetulekuteks on alates juunist
7. a igakuine vanemapalk ja riiklikud peretoetused /tlk 14/. Kuna sissetulekute rahalist suurust hageja kohtule ei esitanud, kohustas kohus hagejat esitama ka hageja abikaasa igakuiste sissetulekute suuruse ja seda tõendavad dokumendid /tlk 36/. Hageja abikaasa sissetulekute suurust kohtule ei esitanud, kuid esitas Sotsiaalkindlustusameti 20.03.
8. a otsuse, millest nähtuvalt on hageja abikaasale määratud peretoetused kogusummas 338,36 eurot, millest lapsetoetus hageja teisele lapsele M S L'ile on 100 eurot kuus /tlk 49/. Lisaks on esitanud hageja oma abikaasa kontoväljavõtte, kuid eeltoodust ei kajastu hageja poolt hagis välja toodud väidet tõendavat teavet abikaasa igakuise vanemapalga suuruse kohta.
9. Kohus ei arvesta hageja poolt kostja ja tema teise lapse ülalpidamise võime hindamisel hagis välja toodud asjaolu, et hageja perekonda kuuluvad ka hageja abikaasa kolm alaealist last, kuna seadusest tulenevalt ei ole hagejal hageja abikaasa laste (eelmistest kooseludest) ülalpidamise kohustust. Samasisulise vastuväite on esitanud kohtule ka kostja ning kohus sellega ka nõustub.
10. Kohus on täiendavalt kogunud tõendeid AS-ilt SEB Pank (hageja arvelduskontode väljavõtted perioodil 01.01.
11. a kuni 10.07.
12. a /tlk 83-84/ ja hageja tööandjalt T OÜ-lt hagejale töölepingu alusel makstud töötasu suuruse kohta märts
13. a 12.07.
14. a /tlk 9596/. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hagejal muid sissetulekuid peale T OÜ-lt makstava töötasu.
15. Hageja esitatud faktiväiteid ja neid tõendavaid dokumente kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hageja on võimeline teenima elatist suuruses, mis katab nii hageja enda kui tema kahe lapse minimaalsed vajadused vastavalt seaduses sätestatud miinimumäärale, millisel seisukohal on olnud ka kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele. Hageja poolt esitatud palga kalkulatsioonist nähtuvalt /tlk 45/ oli hageja võimeline aprillis
16. a teenima töötasu netosuuruses 770,25 eurot, mida kinnitab ka tööandja esitatud töötasu arvestus /tlk 102-103/. Tööandja töötasu arvestusest nähtuvalt on hageja teeninud järgnevatel kuudel küll väiksemat töötasu, kuid kohus leiab, et eeltoodu ei ole mõjuv asjaolu elatise vähendamiseks, kuna esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja suuteline teenima ka suuremat töötasu. 4
17. Riigikohus on ka 24.10.
18. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada.
19. Kuna hageja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud põhiharidus /tlk 30/ ja kes töötab ka käesoleval ajal, siis puudub kohtul kahtlus, et hageja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii kostja kui hageja teise alaealise lapse ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka hageja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei esine PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud eeldust ja hageja teine laps ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps, s.o kostja L.-L. L. Lisaks saab hageja teine laps kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt riiklikku peretoetust igakuiselt 100 eurot kuus ning hageja teisel lapsel on olemas ka teine vanem (hageja abikaasa), kellel on samuti hageja teise lapse ülalpidamise kohustus.
20. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja J L'i hagiavalduse L-L L'i vastu Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.
21. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4605 väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära.
22. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on taotlenud juba välja mõistetud seaduses sätestatud miinimummääras elatise (

1. a summas 235 eurot), vähendamist 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani (
2. a 156,67 eurot kuus, hagis ümardatud 157 euroni kuus) s.o 78 euro võrra kuus (235 - 157). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 702 eurot (78 € * 9 kuud).
3. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5 6