(edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi Menetlusalune isik Vlass Baranov isikukood 39810303711, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, xxx. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Vlass Baranov Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin RESOLUTSIOON prefektuuri Narva Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Vlass Baranov süüdi 04.06.2017 mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 64 kilomeetrit tunnis, so
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 7 (seitse) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 04.06.2017 kell 17.50. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 04.06.2017 kell 17.50 kuni 05.06.2017 kell 17.50, so 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub 6 (kuus) päeva aresti. KarS § 66 lg 1 alusel ära kanda 6 (kuus) päeva aresti hiljemalt 05.08.2017 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajas (asukoht Vahtra 3, Narva). Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Vabastada Vlass Baranov aresti alt pärast ühe päeva aresti kandmist, so 05.06.2017 kell 17.50.
lg 5 p 3 alusel võtta Vlass Baranovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest.
kohaselt on Vlass Baranov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
lg 5 kohaselt kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest alates kuuest kuust. Selleks, et isik saaks meelde tuletada
norme ja mõelda oma käitumise üle, politsei loodab, et lisakaristus saab isikut ikkagi niivõrd palju mõjutada, et enam selliseid asju ei korduks. Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Vlass Baranov LS § 227 lg 4, kuna tema 04.06.2017 kell 17:34 Kreenholmi 45 Narva, juhtis mootorsõidukit asula piires kiirusega 118+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /50 km/h/ mitte vähem kui 64 kilomeetrit tunnis võrra. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et Vlass Baranovi süü on tõendatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Vlass Baranovi poolt süüteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 04.06.2017.a kell 17.50 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid, tunnistaja A B ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, Politsei- ja Piirivalvemati teatisega. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kiirusmõõturi lugem on 118+/-4 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt (lk 6), ta tunnistas oma süüd. Seletas, et 04.06.2017.a sõitis Narvas Kreenholmi tn mööda, vasakult poolt oli veok. Sõitis sellest veokist paremalt poolt mööda. Kui ta veokist mööda sõitis, siis ületas kiirust. Sõidukis oli veel kaks inimest: A K ja P G. Tunnistaja A B ütluse kohaselt Baranov 04.06.2017 kell 17:34 Kreenholmi 45, Narva, juhtis mootorsõidukit asula piires kiirusega 118+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /50 km/h/ mitte vähem kui 64 kilomeetrit tunnis võrra. Peatamise ajal sõidukis olid P G ja A K (lk 10). Kohtuistungil Vlass Baranov tunnistas oma süüd. Ta ütles, et 04.06.2017.a sõitis Narvas Kreenholmi tn mööda, vasakul poolt oli veok. Sõitis sellest veokist paremalt poolt mööda. Kui ta veokist mööda sõitis, siis ületas kiirust. Samuti arvab ta ka, et see tegevus on ühiskonnale ohtlik. Kohus võtab arvesse A B ja Vlass Baranovi ütlused. Kohtul ei ole põhjendusi kahelda nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Vlass Baranovi tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, A B , Vlass Baranovi ütlustega ja väärteoprotokolliga. Subjektiivsest küljest tegutses Vlass Baranov otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Karistusregistri andmete kohaselt on Vlass Baranov varem väärteokorras karistatud. 3 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Vlass Baranov on süüvõimeline isik. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga 69. Baranovi süü on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka toimiku materjalidega. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et Vlass Baranov pani toime väärteo – tema 04.06.2017 juhtis mootorsõidukit asula piires kiirusega 118+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /50 km/h/ mitte vähem kui 64 kilomeetrit tunnis võrra. Oma tahtlike tegudega pani Vlass Baranov toime
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Baranov on xxx. Karistusregistri andmete kohaselt Vlass Baranov on varem väärteokorras karistatud.
lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-7711, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. Vlass Baranov juhtis mootorsõidukit asula piires kiirusega 118+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /50 km/h/ mitte vähem kui 64 kilomeetrit tunnis võrra. Peatamise ajal sõidukis olid P G ja A K (lk 6). Vlass Baranov asetas väärteoga ohtu enda ja oma sõprade elu ning tervise. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiiruse ületamisel üle 64 kilomeetri tunnis oluliselt ohustab ka teisi liiklejaid. Tegemist oli tööpäeva lõppkellaajaga / kell 17:34 / ja populaarse teeosaga, kus Narva linnas liigub hästi palju sõidukeid ja jalakäijaid. Eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata. Seega rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Kohus arvab, et Vlass Baranovile tuleb määrata karistuseks ainult arest, võttes arvesse isiku süü tunnistamist.
lg 5 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 4 Väärteoasja materjalist ilmneb, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud väärteo korras. Väärteokaristusi on määratud erinevate
nõuete rikkumise eest. Karistusregistri andmete järgi on tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt
nõudeid. Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Seega, isegi kui hinnata Vlass Baranovi teo raskust LS § 227 lg 4 järgi keskmisena, ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Baranovile määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus on arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult
nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Seega
lg 5 p 3 alusel tuleb võtta Vlass Baranovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades seda, et isik oli varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja ka teiste süütegude eest – vastavalt karistusregistri andmetele ta oli karistatud 4 korda, temale määratud rahatrahvid on tema poolt jäetud maksmata, annab see asjaolu alust arvata, et isik ei täida oma rahalisi karistusi. Varasemalt määratud arestid ei suutnud isikut seadusekuulekalt käituma panna, isik tahtlikult pani toime jälle samalaadse süüteo. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja arvamusega, et tegemist oli kellaajaga, kus Narva linnas liigub hästi palju sõidukeid ja jalakäijaid. Sellise kiirusega /118+/-4 km/h/ linna vahel sõitev isik oli ohtlik nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vlass Baranovit ei ole võimalik karistada rahatrahviga, teda tuleb karistada arestiga ning arvestades kergendavat asjaolu, et isik tunnistab oma süüd, kahetseb tehtud, tuleb temale määrata 7 päeva aresti, mis on tunduvalt alla keskmäära. Kohus arvestab, et Vlass Baranov õpib xxx ja juuni kuus on eksamite aeg. Karistuse alguseks lugeda 04.06.2017 kell 17.50. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 04.06.2017 kell 17.50 kuni 05.06.2017 kell 17.50, so 1 (üks) päev. Kuna isik on xxx, siis KarS § 66 lg 1 alusel tuleb ära kanda 6 (kuus) päeva aresti hiljemalt 05.08.2017.
lg 5 p 3 alusel tuleb võtta Vlass Baranovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 6 (kuueks) kuuks, mis on antud õigusnormis minimaalne karistus. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.