) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja kui hageja isa on kohustatud hagejat üleval pidama. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõutava tagasiulatuva elatise periood on 01.02.2017.a kuni 02.03.2017.a. Kostja oli nõus tagasiulatuva elatise väljamõistmisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 TsMS § 168 lg 1 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus veendus, et kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei tasunud elatist enne, kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja seadusliku esindaja õigusabikulud kolmes poolte vahel käimaolevas tsiviilasjas kokku on 1370 eurot 11 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot. millele lisandub käibemaks. Eraldi lapse elatisega seotud menetluskulusid ei ole välja toodud. Kostja lepinguline esindaja palus menetluskulud jätta välja mõistmata. Kostja väitel lapse elatises pole vaidlust olnud ja kostja tasus elatist juba enne hagi esitamist. Kohtu seisukoht on, et alammääras elatise nõue on õiguslikult väga lihtne vaidlus ja tavapäraselt esitab selle nõude hageja seaduslik esindaja iseseisvalt ilma õigusabi kasutamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista õigusabikulu 1 tunni töö eest. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja seaduslik esindaja on vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.