← Eesti

2-17-109583/6

Obsah (7)§ 177§ 430§ 428§ 432§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 23.august 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi 2-17-109583 Tsiviilasja number Osaühing AG Õigusbüroo hagi Maret Puusepp

§ 177

lg 4 sättele viivist kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni; 1.3.Kostja nõustub hageja kasuks tasuma menetluskulu, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja hageja esinduskulu summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot koos käibemaksuga 20%, mis on hagiavalduse koostamine ja kohtule edastamine koos lisadega; 1.4.Kõik muud kohtukulud jäävad kostja kanda. 1.5.Hageja nõustub, et kostja kannab ülekandega AG Õigusbüroo OÜ arveldusarve kontole SEB EE461010220072574017 igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot, kantud summad arvestatakse esmalt maha põhinõudest, seejärel viivised ja lõpuks menetluskulude arvelt. Pooled lepivad täiendavalt kokku, et kui müüakse kostjale kuuluv kinnistu, siis tasub kostja peale ostu/müügi tehingult raha laekumist hagejale koguvõlgnevuse 7-päeva jooksul. Lisaks nõustub kostja tingimusega, et kui 1 igakuised maksed summas 20 (kakskümmend) eurot ei laeku hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks, kuulub kogusumma kohesele sundtäitmisele kohtutäituri poolt.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-109583 – Osaühing AG Õigusbüroo hagi Maret Puusepp vastu võlgnevuse nõudes.
  2. Menetluskulud jätta vastavalt kompromissile kostja kanda.
  3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  4. AG Õigusbüroo OÜ esitas 11.05.2017.a Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Maret Puuseppalt 466,18 euro saamiseks. Kohus tegi 18.05.2017.a makseettepaneku, millele Maret Puusepp esitas 30.05.2017.a vastuväite ning Pärnu Maakohus andis tsiviilasja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses Tartu Maakohtule. 16.06.2017.a esitas hageja hagiavalduse. 20.06.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse ning edastas kohtudokumendid Maret Puuseppale. 22.08.2017.a esitasid pooled allkirjastatud kompromissi Tartu Maakohule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas 5.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul 2

  1. arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotlust ei ole kohtule esitatud, seega lahendab kohus vajadusel riigilõivu tagastamise taotluse eraldi määrusega. MENETLUSKULUD
  2. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kokku leppinud menetluskuludes, mis jäävad kostja kanda, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.