Obsah (6)

§ 187§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162

Tsiviilasi nr 2-17-9575 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2017. a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja num

§ 187lg 6).

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjale on hagimaterjalid temaga samas eluruumis elava E Ri kaudu kätte toimetatud 06.07.2017 (tl. 16). Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid kohus peab põhjendatuks selgitada järgmist: Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistri andmetest ning kohtule esitatud sünni tõendilt (tl 7) nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.

1. a on Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Hageja on elatise väljamõistmist taotlenud miinimumsummas alates aprillist
2. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt elatise välja alates 01.04.2017 igakuiselt pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et kuna elatist taotletakse seaduses sätestatud elatusraha alammääras ning kuna seaduses sätestatud elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks 2 2-17-9575 vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikul seaduses ettenähtud elatise alammäära osas elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist:

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude, jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejad menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning asja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks tekkinud muid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3