Obsah (6)

§ 371§ 363§ 663§ 667§ 3401§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-18431 Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilas

) § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 363lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue.

Kohus on jätnud hagi kahel korral käiguta, kuivõrd nõude kujunemine ja asjaolud polnud hagiavalduses esitatud selgelt. Kohus on kahel korral juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kahju tekkimise asjaolud, suurus ja kujunemine peab olema selgelt esile toodud hagiavalduses. Kohus on selgitanud varasemalt hagejale, et tekkinud kahju suuruse tõendamiskoormis lasub nõude esitajal. Seega on hageja kohustus tõendada, millise konkreetse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel tekkis kahju ja milles kahju väljendus. Hageja on alles 02.01.2017 avalduses selgitanud, et hagi esemeks on ainult taastatava autoga seotud kahju. Siiski, vaatamata kohtu nõudele, pole hageja suutnud ka taastatava auto puhul selgelt välja tuua, millistest konkreetsetest vaegtöödest ja puudustest kahju on tekkinud. Hageja on üldsõnaliselt asunud seisukohale, et väärtuse langus on iga-aastaselt 10%. Üldsõnalised viited ebakvaliteetsele tööle ja mittenõuetekohasele hoidmisele ei taga nõude selgust. Nõutav kahjusumma oleks antud juhul tuvastatav konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumusega. Hageja pole kõrvaldanud hagiavaldusest kohtu poolt näidatud puudusi kahel korral ning selle tõttu on jätkuvalt hageja nõue ebaselge. Määruskaebus 7. Hageja esitas 15.02.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 8. Hageja on seisukohal, et tema on kohtu korraldust nõuetekohaselt täitnud 21.12.2016 ja 22.12.2016 menetlusdokumentidega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-135-13 kohaselt peab maakohus enne haginõude tõendatuse üle otsustamist kontrollima, kas hagi asjaolude alusel oli hageja õiguste rikkumine võimalik. Maakohus pole sellisel viisil käitunud.

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid.

Vaidlustatud lahendis asus maakohus aga hageja poolt esitatud tõendeid hindama. Juhul, kui hagiavalduse terviktekst oli puudulik, tuli kohtul võimaldada hagejale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mitte lahendada menetlusse võtmisel ka hageja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi. 2 Vastus määruskaebusele 9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik 10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 23.05.2017

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel seetõttu, et hageja pole kõrvaldanud hagiavalduses kohtu poolt näidatud puudusi. Maakohus ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud

§ 371

lg 2 p-le 2, mistõttu on asjakohatud hageja väited kohtu poolt

§ 371lg 2 p-i 2 ebaõigest kohaldamisest.

1. Põhjendatud on siiski määruskaebuses osundatu, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saanud maakohus tegeleda küsimusega, kas nõue on tõendatud. Seetõttu ei ole hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähtsust maakohtu selgitustel hagejal lasuvast kahju suuruse tõendamiskoormisest ega vaidlustatud määruses märgitul, et nõutav kahjusumma oleks tuvastatav konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumusega. Asjaolu, kas hagiavalduses nõutud kahju ja selle suurus osutub tõendatuks, kuulub väljaselgitamisele vaidluse sisulisel lahendamisel ega kuulu hindamisele hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduse asjaolud ning nõude kujunemine on niivõrd ebaselged, et hagiavaldust ei ole võimalik menetleda. Kuigi hageja on mitmel korral hagiavaldust muutnud, on kokkuvõttes võimalik siiski aru saada, et hageja soovib kahjuhüvitisena ettemaksu summas 2800 eurot hüvitamist, kuna ta leiab, et kostja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt. Sealjuures on hageja üles loetlenud ka konkreetsed puudused. Samuti nõuab hageja kostjalt 2000 eurot remonditava sõiduki väärtuse vähenemise eest, kuna see seisis pikka aega väliparklas ja oli hooldamata. Lisaks nõuab hageja viivist. Hagiavaldusest ei selgu küll üheselt, kas hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kuid see ei anna alust keelduda hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada (

§ 173lg 3).

Seega ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid. Menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 3