Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

2-17-9069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON P

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Kuna kostja on hagejate isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise minimaalmäär Eesti Vabariigis on vastavalt Vabariigi valitsuse poolt

2. 2015 vastu võetud määrusele nr. 139 järgmine:
3. jaanuarist 2017 235 eurot Kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et elatise väljamõistmine elatise minimaalmääras ei ole talle ülemäära koormav. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. Nii on Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-17-16 asunud seisukohale, et „vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara“. Elatise väljamõistmiseks alla Perekonnaseaduse § 101 lg. 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg.

2s sätestatud mõjuv põhjus. Kohus jätab siinkohal tähelepanuta kostja avaldused takistuste kohta lapsega suhtlemiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Vanema õiguste määramiseks lapse suhtes, s.h. lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise ja hooldusõiguse jagamise küsimustes on kostjal võimalik pöörduda kohtusse vastavasisulise avaldusega juhul, kui vanemad ei saavuta kohtuvälist kokkulepet. Sellisel juhul kaasab kohus menetlusse eestkosteasutusena lapse elukohajärgse omavalitsuse ja määrab lapsele esindaja riigi õigusabi korras. Kohus teeb kõik selleks, et suunata vanemaid kokkuleppele last puudutavates küsimustes. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 2 2-17-9069 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 3