← Eesti

2-17-100066/6

Obsah (8)§ 4891§ 663§ 657§ 3111§ 317§ 484§ 171§ 4842

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-100066 Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviila

§ 4891lg 5).

Asjaolud ja menetluse käik

  1. Osaühing International Veod (avaldaja) esitas 03.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Noree OÜ (võlgnik) vastu, milles palus võlgnikult välja mõista põhinõude 1944 eurot, viivise 612,36 eurot ja viivise alates 04.01.2017 0,5% päevas. 06.01.2017 koostas kohus makseettepaneku. Maakohtu määrus
  2. 27.03.2017 tegi Pärnu Maakohus maksekäsu määruse, millega kohustas võlgniku tasuma avaldajale põhinõuded summas 1944 eurot ja kõrvalnõuded summas 1419,12 eurot ning hüvitama riigilõivu 116,64 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maakohus kohustas võlgniku tasuma avaldajale viiviseid 0,5 % päevas summalt 1944 eurot alates 28.03.
  3. Kohus märkis, et võlgnik on kohustatud tasuma avaldajale viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot. Määruskaebus
  4. 04.05.2017 esitas võlgnik Pärnu Maakohtu 27.03.2017 maksekäsu määruse peale määruskaebuse, millega palub maksekäsu tühistada.
  5. Määruskaebuse kohaselt sai võlgniku juhatuse liige PP maksekäsu kiirmenetlusest teada 24.04.2017 Tartu pankrotihaldur ja kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt saadetud täitmisteatest. Eelnevalt ei olnud võlgnik menetlusest teadlik ning kohtul puudub võlgniku seadusliku esindaja kinnitus, et ta on maksettepaneku koos vastuväite blanketiga kätte saanud.

§ 4891

lg 2 kohaselt võib võlgnik määruskaebuses tugineda sellele, et maksettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Seega puudub võlgniku süü, et ta õigeaegselt makseettepanekut kätte ei saanud. Võlgnik ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ning on selle juba täies ulatuses varasemalt tasunud. Kuna võlgnik ei olnud eelnevalt maksettepanekust teadlik, ei olnud võimalik sellele vastuväiteid esitada. Vastus määruskaebusele 5. Avaldaja oli seisukohal, et makseettepanek on võlgnikule avalikult kätte toimetatud kooskõlas

sätetega ning et kaebuse esitaja väide nõude rahuldamisest enne kohtumenetluse algust ei vasta tõele. Võlgnik tasus osade kaupa põhivõlgnevuse summas 1944 eurot peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, ehk peale kohtumenetluse alustamist, jättes tasumata viivised, riigilõivu ja menetluskulud summas 1555,76 eurot. Avaldaja teavitas kohtutäiturit põhivõlgnevuse tasumisest ja korrigeeris sissenõudmisele kuuluvat summat. 19.06.2017 otsusega on kohtutäitur teavitanud avaldajat, et avaldatud ja täpsustatud nõue võlgniku vastu on täidetud. Edasine menetluse käik 6. 28.06.2017 andis kohtunikuabi

§ 663lg 6 alusel määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.

Pärnu Maakohus jättis 12.07.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 8. Võlgnik on tuginenud määruskaebuses

§ 4891

lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib võlgnik määruskaebuses tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. 2 9. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 06.01.2017 saatnud makseettepaneku võlgniku äriregistris märgitud e-posti aadressile XXX. 06.01.2017, 17.01.2017 ja 16.02.2017 on maakohus saatnud teate kättetoimetamist vajavast makseettepanekust võlgniku seadusliku esindaja PP e-posti aadressidele XXX ja XXX ning võlgnikule e-posti aadressile XXX ja XXX (

§ 3111lg 1 p-d 2, 4 ja 5).

Makseettepanekut üritati võlgnikule kätte toimetada ka isiklikult allkirja vastu äriregistris märgitud aadressil XXX, Tartu mitmel korral (19.01.2017 ja 24.01.2017) ja erinevatel kellaaegadel, kuid võlgnikule ei olnud võimalik makseettepanekut allkirja vastu kätte toimetada. 16.02.2017 on avaldatud teade maksettepanekust väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 317

lg 11 kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kuna käesoleval juhul ei andnud makseettepaneku elektrooniline ja äriregistrisse kantud aadressile tähitud kirjaga saatmine tulemust, olid

§ 317

lg 11 kohaselt võlgnikule makseettepaneku avalikult kättetoimetamise eeldused täidetud. Seega on maakohus põhjendatult toimetanud maksettepaneku võlgnikule kätte avalikult.

§ 484

lg 3 tulenevalt ei või makseettepanekut avalikult kätte toimetada füüsilisest isikust võlgnikule, kuid juriidilisest isikust võlgniku puhul on see lubatud. 10. Kuigi maksettepanek on käesoleval juhul toimetatud võlgnikule kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul siiski alust

§ 4891lg 2 p 1 alusel maksekäsu määrust tühistada.

Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud talle õigel ajal kätte ilma võlgniku süüta ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Käesoleval juhul püüdis maakohus maksettepanekut enne selle avalikku kättetoimetamist toimetada võlgnikule korduvalt kätte tema registrijärgsetele aadressidele elektrooniliselt ning tähitud kirjaga, kuid see ebaõnnetus. Ringkonnakohtu arvates võib juriidilistelt isikutelt eeldada ja nõuda kõrgendatud kohustust ja hoolsust registrijärgsetel aadressidel dokumentide kättesaamisel. Võlgnik, tegutsedes majandustegevuses, peab tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud kontaktandmetel oleks talle võimalik toimetada kätte menetlusdokumente. Ettevõtja aadress on mh registrikaardile kantav info (äriseadustik § 64 p 2), mille õigsuse eest peab osaühing hoolitsema (äriseadustiku § 33 lg 7). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et jättes korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel menetlusdokumentide kättesaamise, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata. Seega ei ole kolleegiumi arvates alust

§ 4891lg 2 p 1 alusel maksekäsku tühistada.

11. Võlgnik ei ole määruskaebuses tuginenud sellele, et nõue on selgelt põhjendamatu

§ 4891lg 2 p 3 mõttes.

Kolleegiumi hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal alust järeldada, et võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue oleks õiguslikult põhjendamatu. Maksekäsu tühistamiseks ei anna alust ka võlgniku väited selle kohta, et ta tasus nõude kogu ulatuses enne maksekäsu määruse tegemist. Võlgnik ei ole oma väidet põhistanud ega lisanud määruskaebusele tõendeid nõude tasumise kohta. Avaldaja on vastuses määruskaebusele põhjendanud, et kohustus täideti lõplikult alles kohtutäituri vahendusel, esitades selle kohta ka kohtutäituri otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. 3 12. Ülaltoodust tulenevat on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 13. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus mõistis maksekäsuga võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna 20 eurot.

§ 4842

kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on sedastanud, et

§-s 4842 sätestatud piirang kehtib ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus (RKTKm 3-2-1-165-16, p 12.1-12.2). Seega puuduvad avaldajal ringkonnakohtu menetluses menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.