1-11-14447/184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14447 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Valeri Obuhhov (isikukood 3731017020) kaitsja vandeadvokaat Andrus Repnau, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
6. juuni 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. veebruari 2012 otsusega tunnistati Valeri Obuhhov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Teda karistati vangistusega 4 aastat ja 11 kuud. Karistust suurendati Harju Maakohtu
9. juuli
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 26 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistus lõppes
11. juunil
13. Tartu Vangla esitas materjalid V. Obuhhovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. juuni 2017.a määrusega kohaldati V. Obuhhovi suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskontrolli pikkuseks määrati 12 kuud, mille ajal on V. Obuhhov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 4 sätestatud lisakohustusi. Kohus tuvastas, et esinevad KarS § 871 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtuvalt on V. Obuhhovil võimalik saada elukoht aadressil XXX, Tallinn Tallinna XXX, milleks ta peab minema sotsiaalkeskuse töötaja juurde, peale mida talle elukoht võimaldatakse. Materiaalsete aluste suhtes märkis kohus järgmist. Uute kuritegude toimepanemise oht on V. Obuhhovi puhul tõenäoline. Ta on toime pannud varavastaseid ja rahvatervisevastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasem kriminaalne minevik näitab, et isik paneb uusi kuritegusid toime ka edaspidi. V. Obuhhovi käitumine on ka vangistuses olnud allumatu – ta ei ilmuta soovi pidada kinni kehtestatud reeglitest ega käituda ettenähtud korraga kooskõlas. V. Obuhhovis on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ja väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. Tal on välja kujunenud õiguskorda eirav käitumine. Distsiplinaarkaristuste hulk ei anna alust uskuda, et ta on asunud paranemise teele. Ka vanglas on V. Obuhhovi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ka Kohtuistungil avaldas V. Obuhhov allumatust ning üleolevat suhtumist ametiisikute ja kehtivate reeglite suhtes. Nii ei saa ei käitumisest vangistuses ega kohtuistungil järeldada, et V. Obuhhov hakkab vabaduses õiguskuulekalt elama. Kinnipeetava lubadusi asuda vabanedes elama õe juurde Itaaliasse, pidas kohus paljasõnalisteks, kuivõrd kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et kinnipeetaval on võimalik Itaaliasse elama asuda. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vabanedes töökoht. Istungil ta väitis, et töökohta siiski ei ole ja seda kinnitas ka varem töökohta pakkunud tööandja. See aga ei ole määrava tähtsusega, kuivõrd V. Obuhhovil on võimalik vabaduses töökoht leida Töötukassa abiga.
16. Kaitsja taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta Tartu Vangla taotlus V. Obuhhovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Välja mõista Eesti Vabariigilt õigusabikuludena 300 eurot ja kanda see summa Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid arveldusarvele. Kaitsja märgib lühidalt kokkuvõetuna järgmist. 4.1 Kohus on kohaldanud valesti materiaalõigust, kui leidis, et V. Obuhhovil on elukoht. Kohus on leidnud, et kui V. Obuhhov ei saa elama minna aadressile XXX, Tallinnas, siis võib ta minna aadressile XXX, Tallinnas või saab igal juhul voodikoha läbi sotsiaaltöötaja rehabiliteerimiskeskuses. Kohus ei ole määranud V. Obuhhovile kindlat elukohta, vaid on kohustanud teda endale elukohta leidma. Seejuures on kohus antud asjas tõlgendanud vääralt Riigikohtu seisukohta (vt RKKKm 3-11-45-16, p 7). V. Obuhhovil puudub Eestis elukoht. Ta soovib asuda elama õe juurde ning nii kriminaalhooldus kui ka vangla kinnitavad, et õde elab Itaalias. 4.2 Kohati arusaamatuks jääb ka vangla iseloomustus. Tundub, et see on koostatud varem, s.o V. Obuhhovi ennetähtaegse vabastamise ajaks. Iseloomustuse koostaja väidab, et V. Obuhhovil puudub elukoht (tegelikult puudub tal ka töökoht). Riskihinnang on madal ja keskmine. Pole aru saada, millised riskid on käesoleval ajal muutunud. Kui vangla varem samade riskidega toetas V. Obuhhovi ennetähtaegset vabastamist, siis nüüd taotleb karistusjärgset käitumiskontrolli. 4.3
17. juunil
18. a sõlmiti V. Obuhhovi kaitsmiseks õigusabi osutamise leping. Antud kaebuse koostamiseks kohtuti kliendiga 0,5 tundi, analüüsiti materjale 0,5 tundi ja kaebuse koostamisele kulus 1 tund. Advokaadibüroos kehtib tunnihind 125 eurot. Seega taotleb kaitsja õigusabi osutamise eest 300 eurot (milles sisaldub käibemaks), kuna leiab, et summa on mõistiku suurusega. Kaebuse rahuldamise korral taotletakse õigusabi väljamõistmist advokaadibüroole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus jätab Tartu Maakohtu määruse muutmata, kuivõrd leiab, et selles sisalduv otsustus kohaldada V. Obuhhovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on igati seaduslik ja põhjendatud. Kuna esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged ning asjakohased, kriminaalkolleegium neid käesolevas lahendis täiel määral üle ei korda. Käsitlemist leiavad vaid määruskaebuses esitatud väited.
20. Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärgiks on korduvaid (KarS § 871 lg 1) või vägivallaga seotud (KarS § 871 lg 2) kuritegusid toime pannud 2 süüdlaste edasise retsidiivsuse ärahoidmine ning neile pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille formaalsed eeldused tulenevad juba viidatud KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2 ning materiaalsed alused sama sätte lg-st
21. Formaalseid ja materiaalseid eeldusi kriminaalkolleegium praeguses määruses ei käsitle, kuivõrd esimene kohtuaste on seda edukalt juba teinud ning kohtu vastavaid argumente (etteheited on peamiselt vangla poolt kinnipeetavale koostatud iseloomustusele, mis jääb kaitsja jaoks kohati arusaamatuks) määruskaebuses kahtluse alla seatud ka ei ole.
22. Edasikaebuse esitaja on püstitanud küsimuse, kas V. Obuhhovi puhul on täidetud käitumiskontrolli kohaldamiseks vajalik eeldus – kindla elukoha olemasolu. Seejuures on kaitsja osundanud kassatsioonikohtu praktikale asjas nr 3-1-1-45-16, p 7, millest tulenevalt juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kaitsja leiab, et V. Obuhhovile kohustuse panemine endale elukoht otsida, kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist.
23. Ringkonnakohus maakohtu lahendis vastuolu Riigikohtu juhistega ei näe ning leiab, et I astme kohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti. Kriminaalhooldaja, saanud teada, et V. Obuhhovi ema ei ole nõus poega karistusjärgse käitumiskontrolli ajal elukohaga kindlustama, on selgitanud, et süüdimõistetul on võimalik saada elukoht Tallinna XXX. Elukoha saamiseks peab V. Obuhhov minema keskuse sotsiaaltöötaja vastuvõtule. Kui V. Obuhhovil tõepoolest elukoht puudub, nagu ta on seda väitnud kohtus ja edasikaebuses, on tal seega võimalik pöörduda Tallinna Sotsiaalhooldekande Keskuse resotsialiseerimiskeskusesse. Asjaolu, et voodikoha saamine otsustatakse sotsiaaltöötajaga vestluse järel, ei tähenda, et riik ei oleks välja selgitanud V. Obuhhovi jaoks elukohta. Praegusel juhul puuduvad andmed, et V. Obuhhov oleks käinud Sotsiaalhooldekande Keskuse resotsialiseerimiskeskuses vestlusel, et talle oleks elukohast keeldutud või et ta seal viibiks (kohtule tagastatud saadetise teatelt nähtub, et V. Obuhhovile ei saanud saadetist aadressil XXX edasi anda, kuna ta ei ela antud aadressil). Kui aga V. Obuhhov on keskuses vestlusel käinud või plaanib seda teha tulevikus ning talle on keeldutud või keeldutakse elukoha andmisest temast mitteolenevatel põhjustel (näiteks ei sobi ta resotsialiseerimiskeskusesse elama tervislikel põhjustel või muul taolisel põhjusel, mida isik ise mõjutada ei saa), siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul süüdlasele ette heita kohtu poolt määratud kohustuse – elada alalises elukohas aadressil XXX, Tallinn, Harjumaa, süülist rikkumist. Sellisel juhul tuleb riigil (kohaliku omavalitsuse või kriminaalhooldaja kaudu) välja selgitada süüdimõistetu jaoks uus elukoht, millisel on võimalik teostada käitumiskontrolli ning sellest kohut teavitada.
24. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine üksnes põhjusel, et V. Obuhhov näiteks ei soovi minna kriminaalhooldusametniku poolt pakutud ja kohtu poolt määratud Tallinna Sotsiaalhooldekande Keskuse resotsialiseerimiskeskusesse vestlusele elamispinna võimaluse väljaselgitamiseks, looks olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle osas esinevad muud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduslikud alused, vabaneks sellest oma äranägemise järgi. See oleks vastuolus karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises.
25. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et käitumiskontrolli kohaldamine V. Obuhhovile on vajalik ja proportsionaalne, siis ei muuda kohtu seisukohta ka süüdlase kinnitus, et ta soovib minna Itaaliasse õe juurde elama.
26. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3
27. Viimaks on V. Obuhhovi kaitsja esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. Ringkonnakohus hindab kaitsja töö ajamahu osas põhjendatuks ning leiab, et kaitsjatasuna taotletud summa on mõistliku suurusega. Küll aga tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kanda riigi õigusabi kulud isikul, kellel need on tekkinud. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau