Tsiviilasi nr 2-17-10310 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-10310 Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm

) § 534 lg 5 alusel. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.

1. 19.07.2017.a esitas puudutatud isik maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse. Tema ravil viibimise pikendamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Puudutatud isik sattus ekslikult haiglasse. Talle tungiti XXX metsa- ja aiatehnika kaupluses kallale ja selle varjamiseks püütakse teda haigeks tembeldada. Ta on enda sõnul hea tervise juures ja tahab kohe minna tööle. Esindatava hinnangul ei ole ta ohtlik endale ega teistele ning talle jääb tema tahtevastasele ravile paigutamise põhjus arusaamatuks. Tema ohtlikkus endale ja ümbritsevale ei ole puudutatud isiku hinnangul tõendatud, samuti ei ole tõendatud asjaolu, et vajadusel ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Ta tahab haiglast välja saada koheselt, kuna tema puhul ei ole täidetud eeldused tahtevastasele ravile paigutamiseks.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu. Määruse põhjendused
4. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust muuta vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
5. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Määruskaebuses on puudutatud isik leidnud, et ei olnud täidetud eeldused tahtevastaseks raviks. Ringkonnakohus kontrollib ka seda, kas maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud ja põhjendanud

§ 534

lg-s 1 sätestatud eelduseid esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

§ 534

lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. 8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljatoodud seisukohaga, et isik on hea tervise juures. Nimetatud seisukohad lähevad vastuollu asja materjalidega, sh psühhiaatrite arvamusega (tl 2) ning maakohtu poolt tuvastatuga, olles isiku isiklikult ära kuulanud (tl 9). 3

§ 534

lg 1 p 1), et viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuses toodud väited nimetatud asjaolude esinemist ümber ei lükka. Maakohus on õigesti psühhiaatrite arvamuse alusel tuvastanud, et isikul esineb raske psüühikahäire ning tema seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma oma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Määruskaebuse väited, mille kohaselt peab puudutatud isik end terveks ning leiab, et ta ei vaja psühhiaatrilist ravi, on vastuolus raviarstide arvamusega ning määruskaebuses ei ole seda põhjendatud. Kaks psühhiaatrit on puudutatud isikut läbi vaadates leidnud, et patsiendil on paranoidsed luulu- ning suurusmõtted, ta on ärritunud, pinges, süüdistav ja vihane, tema mõttekäik on raskesti jälgitav ning tema soov on õiglust jalule seada. Samuti ei ole põhjendatud, miks isik leiab, et arstid ja maakohus on valesti leidnud, et isik on ohtlik. Käesoleval juhul on maakohus toonud välja, et isik on ohtlik ümbritsevale ja eelkõige iseendale ebaadekvaatse ja ennast ohustava käitumise tõttu. Samuti leidis maakohus, et kuna isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks, võib isiku ravita jäämisel tema seisund süveneda ja raskendada olulisel määral tema edasist toimetulekut. Ringkonnakohtu hinnangul on see usutav. Ringkonnakohtu hinnangul annab alust pidada puudutatud isikut ohtlikuks ka asjaolu, et isik toodi haiglasse, kuna ta laamendas poes ja sõimas inimesi, tingides vajaduse kohale kutsuda nii kiirabi kui ka politsei. Hospitaliseerimisel kohalviibinud isikud tunnetasid puudutatud isiku otsest ohtlikkust neile (tl 2). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide ja maakohtu poolt isiklikul vaatlusel tuvastatus, et isik on ohtlik ning isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Arvestades, et isik ei saa aru enda ravivajadusest, on varasemalt keeldunud uuringutest, ei ole muu psühhiaatriline abi ilmselt küllaldane. Määruskaebuse väide, et isik sattus haiglasse ekslikult ning teda üritatakse haigeks tembeldada, ei ole eelnevalt toodust usutav. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4