) § 316 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumenti välisriigis kätte toimetada tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Kuna kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis, siis toimub menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjatele vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 5 kohaselt palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise esitanud lepingupoole keeles, kui käesolevas lepingus ei ole ettenähtud teisiti. Artikli 9 p 1 kohaselt järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Seega menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tuleb hagimaterjalid, õigusabi taotlus ja menetlusse võtmise määrus tõlkida vene keelde.
lg 7 kohaselt, kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata.
Vastavalt
lg 1 esimesele lausele asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti.
lg 4 kohaselt, kui pool, kes pidi ette maksma
lg 1 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. Kohus selgitas hagejale, et kostjale hagimaterjalide edastamiseks Venemaa Föderatsioonisse peab hagiavaldus koos kõikide lisadega olema tõlgitud vene keelde. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse ja lisade ning kohtu dokumentide tõlkimiseks vene keelde, et toimetada need kostjale kätte. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud ning kohtu määratud dokumentide tõlget ei esitanud. Kohus jätab hagiavalduse koos lisadega ja Viru Maakohtu 10. augusti 2017 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetamata. Lähtuvalt
lg 1 ja lg 2 p 1, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. Kohus on seisukohal, et ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata ei ole võimalik hagi menetleda. Kostjale peab olema teatavaks tehtud hagi esitamine tema vastu ja hagiavalduse sisu ning kostjatel peab olema võimalus esitada hagile vastuväiteid. Nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, kui kostjale hagiavaldust kätte ei toimetata ning seega ei saa hagi ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata menetleda. 2
lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kuna hageja kohtu määratud menetlusdokumentide tõlget ei esitanud, siis ei ole võimalik neid kostjale kätte toimetada. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Lähtuvalt
Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal esitada hagiavaldus koos tõlgetega keelde, mida kostja valdab või keelde, mis on kostja asukohamaa ametlik keel.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Kohus leiab, et kõik menetluskulud täies ulatuses tuleb jätta hageja kanda. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, kostjale menetlusest teatada ei õnnestunud. Kohus, eeldab, et kostjal menetluskulud puuduvad ja seega puuduvad ka menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.