← Eesti

2-16-18111/9

Obsah (6)§ 444§ 174§ 165§ 177§ 178§ 317

2-16-18111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus AS Nordea Finance Estonia (hageja) ja XXXX OÜ (endine ärinimi OÜ Xxxx, kostja I) sõlmisid 26.03.2013 liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse xxxx, tehasetähis xxxx, väljalaskeaasta

  1. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja Xxxx (kostja II) käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 2 kokkulepitule 19 571,76 eurot. Kuna kostja I jättis liisingumakse tähtaegselt tasumata, ütles hageja 24.03.2016 liisingulepingu üles. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 2300 eurot ja vara jääkmaksumus oli 4769,93 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 2469,93 eurot (s.o 4769,93 – 2300 = 2469,93). Liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja solidaarnõue kostjate vastu on summas 3459,54 eurot (s.o tasumata lepingumaksed 302,15 eurot, müügikahju 2469,93 eurot ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulud 687,46 eurot). 2 2-16-18111 Hageja ja kostja I sõlmisid 26.03.2013 ka liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse Xxxx, tehasetähis XXXX, väljalaskeaasta
  2. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 2 kokkulepitule 19 571,76 eurot. Kuna kostja I jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 24.03.2016 liisingulepingu üles. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 2300 eurot ja vara jääkmaksumus oli 4769,23 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 2469,23 eurot (s.o 4769,23 – 2300 = 2469,23). Liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja solidaarnõue kostjate vastu on summas 3458,83 eurot (s.o tasumata lepingumaksed 302,14 eurot, müügikahju 2469,23 eurot ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulud 687,46 eurot). Kuivõrd kostjad vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-ile. Intrum Justitia AS esitas kostjatele enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ja palus võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on tekkinud hagejal ka mõlema liisingulepingu võlgnevuse sissenõudmisega kulud 40 eurot. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 475 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot (käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjatelt hageja kasuks väljamõistmist. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (

§ 165lg 3).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda solidaarselt hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjatele avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.