Obsah (5)

§ 641§ 188§ 647§ 189§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-103174 Tsivii

) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja vahetas ABS hüdromooduli, kuid see ei ühildunud sõiduauto tarkvaraga. Täiendavalt teostatud tööd 30.11.2015 ja 09.12.2015 tulemusi ei andnud.

§ 641lg 1 esimese lause järgi töö peab vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641lg 2 p 1).

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et ABS hüdromoodul pidi ühilduma sõiduauto tarkvaraga ning kaotama veateate armatuurlaual. Kostja teadis töö lepingutingimustele mittevastavusest. 6. Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning töövõtulepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud (

§ 188lg 1, § 647 lg 1, 3).

Nimetatu tuleneb hageja 28.10.2016 elektronkirjast (tl 33). Tasu tagastamise nõudmist saab vaadelda järeldusliku (konkludentse) taganemisena lepingust.

§ 647

lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 647

lg 3 järgi nimetatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohtu hinnangul ei ole kostja teostanud parandustöid mõistliku aja jooksul. Kostja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada 26.11.2015 ning ei olnud töid lepingusse vastavusse viinud hiljemalt 28.10.2016 (tl 33). Hageja on nõudnud tasutu tagastamist, millest on üheselt aru saada, et hageja lepingust taganeb, kuna puudust ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. Kostja pakkus tööde parandamist 31.10.2016, kuid enne seda oli hageja juba teatanud, et soovib tasu tagastamist. 7.

§ 189

lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

§ 189

lg 2 p 1 järgi tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas kohaldamisele

§ 189

lg 2 p 1, sest hüdromoodul on paigaldatud hageja autole 26.11.2015 ja on olnud sellest ajast kasutuses. Seega tuleb hageja nõude rahuldamisel arvestada seda, et hageja peab hüvitama kostjale üleantu väärtuse. Kohtu hinnangul saab üleantu väärtuse kindlaks teha arve nr 30134 alusel: hüdromoodul 212,50 eurot ja abimaterjalid 3,75 eurot (käibemaksuta), kokku 216,25 eurot (tl 22). Seega peab kostja hagejale tagastama 158,75 eurot. 3 8. Hageja nõuab võlgnevuselt viivist

§ 113lg 1 alusel alates 26.11.2015.

Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viivist alates sellest, kui kostjal tekkis kohustus raha tagastamiseks, so nädal pärast 28.10.

1. Seega saab viivist arvestada alates 04.11.
2. Perioodi 04.11.2016 kuni 06.06.2017 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 7,48 eurot. Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda ja 42% ulatuses kostja kanda.
4. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest jäävad menetluskulud 42 eurot kostja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
5. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4