← Eesti

3-17-1703/2

Obsah (4)§ 280§ 268§ 252§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1703 Haldusasi Wise Guys Ventures OÜ ja Wise Guys Investment OÜ ka

§ 280lg 4). ASJAOLUD 1. 03.10.2016 kuulutas SA Kredex mh AS Smart

Cap (ühiselt hankija) nimel välja võistleva dialoogina riigihanke „Hankijate investeerimisobjektiks olevate riskikapitalifondide portfelliettevõtete koolitus- ja arenguprogrammid” (viitenr 178587). Eelnevalt ehk 10.05.

  1. välja kuulutatud sama objektiga võistleva dialoogi riigihanke (viitenr 171705) oli hankija tühistanud 22.09.2016 omal algatusel riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 6 alusel.
  2. Hankel osalemise taotluste esitamise tähtajaks esitasid teiste hulgas ühistaotluse Wise Guys Ventures OÜ ja Wise Guys Investment OÜ (ühiselt vaidlustaja või kaebaja). Hankija kvalifitseeris kaebaja 16.01.
  3. a otsusega. 3-17-1703
  4. 15.06.2017 esitas hankija pakkumuse esitamise ettepaneku. Teiste hulgas esitas pakkumuse ka kaebaja. Pakkumused avati 03.07.
  6. 26.07.
  7. a otsusega tunnistas hankija vastavaks Mobi Solutions OÜ ja Astrec Baltic OÜ (ühiselt kolmas isik) pakkumuse ning lükkas tagasi ülejäänud kahe pakkuja pakkumused, sh kaebaja pakkumuse ning tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks.
  8. Kaebaja esitas 07.08.
  9. a riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija 26.07.
  10. a otsuste, millega hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi ning tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks, kehtetuks tunnistamist (vaidlustus).
  11. Hankija poolt vaidlustusele esitatud 10.08.
  12. a vastuse p-d 6–8 sisaldasid taotlust teha otsus hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. VAKO rahuldas hankija taotluse 11.08.
  13. a otsusega vaidlustuses nr 122-17/178587 ja andis Hankijale RHS§ 123 lg 3 alusel loa sõlmida kolmanda isikuga hankeleping.
  14. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.08.2017 Wise Guys Ventures OÜ ja Wise Guys Investment OÜ kaebus, milles oli esitatud järgmised nõuded: 1) tühistada VAKO 11.08.
  15. a otsus vaidlustuses nr 122-17/178587; 2) kohaldada esialgse õiguskaitse (EÕK) abinõud ja kuni 14 päeva möödumiseni VAKO otsuse, millega lahendatakse OÜ Wise Guys Ventures ja OÜ Wise Guys Investment 07.08.2017 vaidlustus SA Kredex ja AS Smartcap 26.07.
  16. a otsustele, millega tunnistati riigihankes viitenr-ga 178587 mittevastavaks OÜ Wise Guys Ventures ja OÜ Wise Guys Investment ühispakkumus ning edukaks Mobi Solutions OÜ ja Astrec Baltic OÜ ühispakkumus, avalikult teatavaks tegemisest: a) peatada VAKO 11.08.
  17. a otsuse (sh selle parandamiseks samal kuupäeval tehtud otsuse) vaidlustuses 122-17/178587 kehtivus või; b) keelata SA-l Kredex ja AS-l Smartcap riigihankes „Hankijate investeerimisobjektiks olevate riskikapitalifondide portfelliettevõtete koolitus- ja arenguprogrammid” (viitenr 178587) hankelepingute sõlmimine ühispakkujatega Mobi Solutions OÜ ja Astrec Baltic OÜ. KOHTU PÕHJENDUSED
  18. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 280 lg 2 kohaselt VAKO otsuse peale hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmise lubamise taotluse lahendamisel või VAKO poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale võib esitada kaebuse kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

§ 280

lg 3 kohaselt lahendatakse

§ 280

lg 2 alusel esitatud kaebus

  1. pt-s sätestatud korras, st kohaldub EÕK taotluse läbivaatamise kord. Kohtulik kontroll ei hõlma käesoleval juhul hankija tegevuse vaidlustamist, vaid üksnes VAKO otsuse õiguspärasuse kontrolli selle üle, kas VAKO on õiguspäraselt kohaldanud RHS § 123 lg-t
  2. Nimetatud sättest tulenevalt võib VAKO hankija põhjendatud taotluse alusel, juhul kui vaidlustatakse hankija otsust pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise.
  3. Kuna kaebaja on: esitanud hankes pakkumuse, st omab kaebeõigust (

§ 268

lg 1 § 280 lg 2), vaidlustanud VAKO-s hankija otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (RHS 123 lg 32), esitanud tähtaegse kaebuse (

§ 280lg 2) ja tasunud riigilõivu, kuulub kaebus läbivaatamisele. 2

(4)3-17-1703 10.

§ 252lg 1 kohaselt lahendab kohus EÕK taotluse põhjendatud määrusega viivitamata.

Kohus võib EÕK taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik EÕK määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Viidatud sätet silmas pidades ning arvestades asja kiireloomulisust, ei ole võimalik kaebuse lahendamisse kaasata eeldatavat vastustajat ning kolmandat isikut. Nimelt on hankijal võimalik tulenevalt RHS § 128 lg-st 4 anda VAKO 11.08.2017 otsusest 7 päeva möödumisel (st pärast 18.08.2017) nõustumus kolmandale isikule hankelepingu sõlmimiseks. RHS järgi oleks kolmanda isikuga sõlmitavad hankelepingud tühised üksnes eeltoodud ooteaja rikkumisel ehk tähtsust ei oma see, kas otsus on vaidlustatud halduskohtus sõi mitte. Seega võib ka lühiajaline viivitus kaebaja taotluste lahendamisel rikkuda pöördumatult kaebaja eesmärki saavutada hankelepingu sõlmimine.

  1. RHS § 123 lg 32 kohadelt hindab VAKO hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmise lubamisel ühelt poolt seda, kas kahjustada võib saada oluline avalik huvi ja teiselt poolt vaidlustuse esitaja õiguste võimalikku kahjustust. Jaatada tuleb lähenemist, kus tegemist on sisulise kohtuliku kontrolliga, mis tähendab seda, et kohus saab kontrollida, kas VAKO määratles konkreetsel juhul õigesti avaliku huvi ja sellest tulenevalt kaalus õigesti avalikku huvi ja vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura,
  2. Komm § 280, lk 779).
  3. VAKO viitas nõusoleku andmisel pakkumuse esitamise ettepaneku p-le 5.2, mille kohaselt sõlmitakse hankeleping kuni kahe majanduslikult kõige soodsama pakkumuse teinud pakkujaga. Kuna VAKO 11.08.2017 otsuse tegemise seisuga olid hankemenetlusse jäänud üksnes vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumised, leidis VAKO, et isegi, kui hankija sõlmib kolmanda isikuga hankelepingu, jääb pakkumuste esitamise ettepaneku p-st 5.
  4. tulenevalt hankijale õigus ning vaidlustajale võimalus sõlmida (teinegi) hankeleping. VAKO hinnangul ei saa kolmanda isikuga vaidlustusmenetluse kestel hankelepingu sõlmimine kuidagi rikkuda vaidlustaja õigusi. Olukorras, kus vaidlustaja õiguste rikkumine on välistatud, on RHS § 123 lg-st 33 tuleneva nõude, et esineb oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral ja mis kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, ületamise lävi VAKO hinnangul äärmiselt madal. Kuna vaidlustaja õiguste rikkumine ei ole võimalik, tuleb VAKO arvates oluliseks ja vaidlustaja õiguste rikkumise „võimalust“ üles kaaluvaks pidada igasugust avalikku huvi, mis on asjakohane ja mida on usutavalt põhjendatud. VAKO leiab, et loa mitteandmise korral võib oluline avalik huvi saada kahjustatud mh seeläbi, et vaidlustus- ja võimaliku kohtumenetluse tõttu lüheneb periood, mille jooksul saavad iduettevõtjad kasutada hankelepingu alusel osutatavaid teenuseid (kuni 30.06.2023).
  5. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  6. Pakkumuse esitamise ettepaneku (tl 33–41) p 5.2 kohaselt sõlmib hankija lepingu kuni kahe pakkujaga. Pakkumuse esitamise p 5.
  7. võimaldab kohtu hinnangul piirduda ühe pakkuja edukaks tunnistamisega ega kohusta hankijat kahte valima. Seetõttu ei ole alusetu kaebaja kahtlus, et kui kolmanda isikuga sõlmitakse hankeleping, ei pruugi kaebajale olla võimalust jõuda hankelepinguni ka juhul, kui tema vaidlustus rahuldatakse. Seetõttu on oluline välja selgitada, kelle pakkumus kahest on parem, kuna parimaks tulnud pakkuja väljavaated hankelepinguni jõuda on kindlamad võrreldes teiseks jäänud pakkumusega. Seega on kaebajal legitiimne huvi ära hoida hankelepingu sõlmimist kolmanda isikuga ajal, mil vaidlustus- või kohtumenetlus käib. VAKO 11.08.2017 otsuse jõusse jäädes on kaebaja perspektiiv jõuda hankelepinguni ebaselge.
  8. VAKO on vääralt tõlgendanud RHS § 123 lg-t
  9. Esiteks on VAKO ebaõigesti leidnud, et kolmanda isikuga vaidlustusmenetluse kestel hankelepingu sõlmimine ei saa kuidagi rikkuda 3

(4)3-17-1703 vaidlustaja õigusi. Juhul, kui vaidlustajal puudub kaebeõigus, tuleks vaidlustus RHS § 122 lg 3 p 6 alusel jätta läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on RHS § 123 lg 32 näol tegemist erandliku sättega, mis võimaldab VAKO-l anda luba sõlmida hankeleping, kui avalik huvi sõlmida hankeleping kaalub üles võimalikud minetused hankemenetluse läbiviimisel, st tegemist peab eelduslikult olema ajakriitilise otsusega. Vastavate põhjenduste esitamise kohustus on hankijal. Antud juhul on hankija üldsõnaliselt viidanud, et kiirendi teenuseid rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest ning vastava programmi raames võib kiirendi teenuseid osutada maksimaalselt kuni 30.06.2023 (s.o ca 6 aastat) ning mida kauem kestab vaidlustusmenetlus ja/või haldusmenetlus, seda hiljem on võimalik sõlmida hankeleping kolmanda isikuga ning seda lühemaks jääks periood, mille jooksul on võimalik panustada iduettevõtete kasvu ja arengusse. Kohtule ei nähtu esitatud põhjendustest, et avalik huvi oleks sedavõrd tungiv, et hankeleping tuleks sõlmida kiirendatud korras ning et avalik huvi saaks oluliselt kahjustatud võrreldes sellega, kui lähtutaks üldisest hankelepingu sõlmimise ooteajast (14 päeva peale VAKO otsuse teatavaks tegemist). Hankija väited avaliku huvi kahjustamise osas on kohtu hinnangul liialt üldised. 16. Ülaltoodut arvestades tuleb VAKO 11.08.2017 otsus tühistada, mis tähendab, et kohaldub hankelepingu sõlmimise üldine regulatsioon (RHS § 128 lg 2). Kohtu hinnangul puudub vajadus kohaldada EÕK abinõu kaebaja taotletud moel, kuna juhul, kui VAKO jätab vaidlustuse rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada kaebus halduskohtule ning taotleda selle tagamiseks EÕK kohaldamist. Selline menetlusviis võimaldab ära kuulata ka teiste menetlusosaliste seisukohad, mida praeguses olukorras ei olnud võimalik ajalisest survest tingituna teha. 17. Halduskohtu hinnangul oleks kaebaja pidanud tasuma riigilõivu summas 15 eurot, kuna

§ 280puhul on olemuslikult tegemist EÕK menetlusega.

Seega tuleb enamtasutud riigilõiv summas 1265 kaebajale tagastada.

ei sisalda vaidemenetluse kestel esialgse õiguskaitse taotlemisega (

§ 249lg 2) seonduva menetluskulu hüvitamise regulatsiooni.

Sellisena ei ole kohtu hinnangul analoogselt kohtumenetluses välja mõistetav õigusabikulu, mis on kantud

§ 280lg 2 kohase kaebuse (s.o sisuliselt EÕK taotluse) esitamisega.

Kaebaja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks SA-lt KredEx ja AS-lt SmartCap tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Laidvee 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.