Obsah (4)

§ 249§ 251§ 252§ 204

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1789 Määruse kuupäev 06.09.2017 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. P esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon Kohustada Viru Vanglat

) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus või täitmine (

§ 251lg 1 p 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. 11. Vangistusseadusest (Vang

S) ei tulene piirangut, millise perioodi vältel järjestikku võib kinnipeetav viibida kartserirežiimil. VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab üksnes, et konkreetse distsiplinaarkaristuse raames võib kinnipeetavale määrata karistuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Seevastu ei ole Riigikohus 21.03.2013 otsuse nr 3-3-1-7912 p-s 10 pidanud õigusvastaseks seda, et kinnipeetav viibib kartserirežiimil erinevate distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise korral järjestikku üle 45 päeva. 2

1. Käesoleval juhul on A. P esindaja vandeadvokaat Küllike Namm esialgse õiguskaitse taotluses palunud peatada 21.08.2017 käskkirja nr 6-3/830-1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemes olevas nõudes.
2. Kaebaja esitas 28.08.2017.a. vastustajale vaide.
3. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 21.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/830-1 määrati A. P 25 ööpäevane kartserikaristus. Käesoleval hetkel pole karistust täitmisele veel pööratud.
4. Käesoleval juhul on taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud olukorras, kus koos nimetatud taotlusega ei esitatud halduskohtule põhikaebust taotluses viidatud vangla käskkirja peale ja esialgse õiguskaitse kohaldamise alusena toodi välja taotleja arvamus, et vaidlustatud kartserikaristuse täitmine on võimalik lugeda EIÕK artikli 3 rikkumisena. Taotleja on ka märkinud, et EIK on mitmes otsuses rõhutanud, et pelgalt (rahumeelselt) vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole tõsiduseastmelt sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega (vt Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, p 470; Mathew vs. Holland, p 202). 06.06.2017.a. on õiguskantsler saatnud oma seisukoha nr 14-3/170718/1702452, millises kinnitatakse, et on tõepoolest kahetsusväärne, et Viru Vangla ei kohanda oma praktikat õiguskantsleri 05.10.2016 nr 61/161019/1604041 ettepanekus toodud käsitlusele vastavaks. Lisatud kirjas on märgitud, et kõige paremad võimalused neid vanglateenistuse ametnikke, kes õiguskantsleri kujutlust kartserikaristuse pikkusest ei jaga, ametialaselt mõjutada on ennekõike Justiitsministeeriumil, kuhu on saadetud nii teave selle kohta, et Viru Vanglas ei järgita avalikult teatavaks tehtud õiguskantsleri seisukohta kartserikaristuse pikkuse kohta, kui ka õiguskantsleri 06.06.2017.a. tauniv seisukoht Viru Vangla halduspraktika kohta.
5. Nii õiguskantsler ja Justiitsministeerium on seisukohal, et vangla peab kartserikaristuse kohaldamisel lähtuma rahvusvahelisest praktikast, sh rahvusvahelistest kinnipidamisstandarditest, EIK ja rahvusvaheliste ekspertide, sh Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (Committee for the Prevention of Torture – CPT) poolt väljendatud seisukohtadest. Riigikohtu lahendi nr 3-31-2-06 kohaselt peetakse kartserisse paigutamist intensiivselt põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgitavalt halvendavaks karistuseks. Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt pelgalt vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole tõsiduseastmelt sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega.
6. Käesoleva haldusasja raames kaebust vangla 21.08.2017.a. käskkirja nr 6-3/830-1 peale esitatud ei ole ja nimetatud haldusakti osas kohus ka mingisuguseid otsuseid ei tee.
7. Viru Vangla selgitas 04.09.2017 vastuses, et alates 05.04.2017 kella 12:15-st kuni 05.06.2017 kella 12:15-ni oli kinnipeetav kartserirežiimil ning alates 04.07.2017 kella 16:30-st kuni käesoleva ajani on kinnipeetav käskkirjade nr 6-3/632-1, 6-3/687-1 ja 63/789-1 alusel kartserirežiimil. Käskkirja nr 6-3/789-1 täitmine lõpeb 07.09.2017 kell 16:
8. Kohtule vastamise seisuga on täitmisele pööramata üks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/830-
10. Siiski on A. P esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseta on võimalik, et kinnipeetavat hoitakse kartserirežiimis, viimata teda vahepeal ajutiselt tavarežiimiga kinnipidamistingimustesse. A. P nõuet ei saa pidada ka perspektiivituks. Ülemäära pikka aega kestva kartserirežiimis hoidmisega võidakse kahjustada kinnipeetava inimväärikust. Kartserisse paigutamine on siiski mõeldud lühiajaliseks abinõuks. Kui kartseris viibimise perioodid on pikad ning jätkuvad lühikeste vaheaegadega, on võimalus kinnipeetava 3 psüühika kahjustamiseks suur. Kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust (VangS § 41 lg 1). Sellist ohtu ei ole võimalik täielikult ära hoida ka perioodiliste arstlike ülevaatustega.
11. Käesoleval hetkel on A. P kartserirežiimil, tema kinnipidamine on kestnud mõnda aega ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on muutunud põhjendatuks. Käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakti mõju tulenevalt HMS §-dest 4 ja 6 menetlusosalisele olemas, mistõttu ei saa esitatud taotlust asjasse puutumatuks pidada ja see võib olla ajutise abinõuna vajalik ka menetlusliku selguse huvides. Eeltoodust tulenevalt halduskohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ning keelab seetõttu esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglal A. P edasise jätkuva kinnipidamise kartserirežiimis viie ööpäeva vältel alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata kartserikaristuste täitmist. 21.

§ 252

lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4