Obsah (4)

§ 61§ 66§ 69§ 67

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1695 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. N kaebus Viru Vangla 26.04.2015 käsk

§ 61

lõike 1 esimese alternatiivi järgi on selline kinnipeetava käitumine iseseisev alus kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekumeetmete rakendamiseks. Esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtub paraku, et kahtlused kinnipeetava uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu kohta osutusid põhjendatuks ning kinnipeetav on jätkanud rikkumiste toimepanemist, mh visates valvurit ja kaaskinnipeetavat vee ja toiduga. Kinnise vangla avatud osakonnas viibiv kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub vangla korda, võib sellise destruktiivse käitumisega õhutada ka teisi kinnipeetavaid korrale mitte alluma ning selline käitumine võib seada ohtu vangla üldise julgeoleku ning sellises olukorras on põhjendatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine just korda rikkuva kinnipeetava suhtes. Ühtlasi märkis vastustaja, et vastuse koostamise hetkel kaebaja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekumeetmeid vangla 23.07.2015 käskkirja nr 64/408 alusel.

1. 09.11.2015 vastuses kaebuse muutmise taotlusele vastustaja tuvastamiskaebusele üleminekule vastu ei vaielnud.
2. Tartu Halduskohtu
3. novembri 2015 määrusega kohus andis kaebajale nõusoleku minna tühistamisnõudelt Viru Vangla 26.04.2015 käskkirja nr 6-4/225 osas üle tuvastamisnõudele. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Käesolevas haldusasjas on A. N esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 26.04.2015 käskkirja nr 6-4/225 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale arusaamatu, mis alusel kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse § 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohtule esitatud kaebuse täienduses märgib kaebaja, et tema põhjendatud huvi on edaspidiselt esitada kahjunõue Viru Vanglale. 11.

§ 66

lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

§ 69

lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab 2 oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on vastustajal

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine või mitte ning valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. HMS § 4 lg-st 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

1. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.juuni
2. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10 p 11).
3. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-09 leidnud, et ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS § 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi, peab täiendavate julgeolekuabinõude meetmete kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 14.

§ 69

lg 2 p-de 1-4 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

§ 69

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

1. Viru Vangla 26.04.2015 käskkirjaga nr 6-4/225 (tl 11-12) kohaldati alates 26.04.2015 kinnipeetav A. N suhtes, kuna kinnipeetav on ohtlik vangla julgeolekule, kuni asjaolude ära langemiseni, täiendavate julgeoleku abinõudena: - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega - kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, selleks et vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, keda võib mõjutada - kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära.
2. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vastustaja meetmete kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse A. N vabadust vanglas liikuda ja suhelda, s.t kehtestatakse A. N rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi vangla arvestama 3

§ 66

lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. 17.

§ 67

p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

1. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et 26.04.2015 kella 17:55 paiku paiknes kinnipeetav A. N koridoris nimesildita. Vanemvalvuri korduvatele korraldustele kambrisse minna kinnipeetav ei reageerinud. Pärast vestlust kinnipeetav läks ikkagi kambrisse, kuid kasutas ametniku suhtes solvavaid väljendeid, millest ametnik tundis end solvatuna. Kell 18.15 jalutas kinnipeetav uuesti koridoris nimesildita ja ametnik andis uuesti korralduse kambrisse minna. Kaebaja kasutas veelkord ametniku suhtes solvavaid väljendeid ning ka seekord ei allunud kinnipeetav ametniku korraldusele.
2. Vastustaja on lähtunud kaalutlustest, mille kohaselt eeltoodust informatsioonist tulenevalt pidi vangla reageerima ja välistama ohu, kuna oli piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Tegemist on süstemaatilisi rikkumisi toime paneva kinnipeetavaga, mis omakorda tingib vajaduse kohaldada A. N suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest vastasel juhul võib vangla luua kinnipeetava jaoks sooda olukorra uute õigusrikkumiste toime panemiseks.
3. Vastustaja hinnangul näitab A. N oma käitumisega, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi vanglaametnike solvamise ja ametnike korraldustele mitteallumisega. Taoline käitumisviis ei ole vanglateenistuse poolt vangistuse üldisi eesmärke järgides aktsepteeritav. Lisaks võib kinnipeetav sarnase käitumisega mõjutada ka teisi kinnipeetavaid samalaadsetele rikkumistele.
4. Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja asunud seisukohale, et vanglateenistus ei saa jätta olemasoleva informatsiooni põhjal reageerimata ning jätta kinnipeetav lahtisesse osakonda, kus kinnipeetaval on võrreldes kinnise osakonnaga suurem võimalus toime panna jätkuvalt õigusrikkumisi, mistõttu on vajalik, et kinnipeetav A. N kannaks edaspidist vanglakaristust kuni võimaliku vanglasisese ümberpaigutamise teostamiseni eraldatud lukustatud kambris, kus kokkupuude teiste kinnipeetavatega oleks minimaliseeritud ja kinnipeetava üle teostatakse efektiivsemat järelevalvet. Vastustaja leidis, et selleks, et tagada teiste kinnipeetavate julgeolek ja turvalisus, on vajalik piirata kinnipeetava vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust.
5. Vastuses kaebusele on vastustaja muuhulgas välja toonud, et kaebaja on süstemaatiline vangla korra rikkuja ning rikkumised on mh sellised, kus kaebaja on rünnanud kaaskinnipeetavaid ning vanglaametnikke (nt kambrist välja visatavate asjadega) ning

§ 61

lõike 1 esimese alternatiivi järgi on selline kinnipeetava käitumine iseseisev alus kinnipeetav suhtes täiendavate julgeolekumeetmete rakendamiseks. Esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtub paraku, et kahtlused kinnipeetava uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu kohta osutusid põhjendatuks ning kinnipeetav on jätkanud rikkumiste toimepanemist, mh visates valvurit ja kaaskinnipeetavat vee ja toiduga. Kinnise vangla avatud osakonnas viibiv kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub vangla korda, võib sellise destruktiivse käitumisega õhutada ka teisi kinnipeetavaid korrale mitte alluma ning selline käitumine võib seada ohtu vangla üldise julgeoleku ning sellises olukorras on põhjendatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine just korda rikkuva kinnipeetava suhtes (vt tl 26-27).

1. Kohtule esitatud Kinnipeetava distsiplinaarkaristused (tl 29-40) kohaselt nähtub, et kaebajat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ametniku korraldusele mitteallumises ja ametniku suhtes solvavate väljendite kasutamises, mille eest on kaebajale määratud kartserikaristus. Samuti on kaebaja jätkanud rikkumiste toimepanemist mh 29.05.2015 viskas kaebaja vastu seina temale antud vee; 30.05.2015 viskas toidujagajat veega, 26.05.2015 viskas valvurit veega; 15.07.2015 tekitas P2 osakonnas uputuse. 4
2. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus Viru Vangla 26.04.2015 käskkirja nr 6-4/225 õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata. Menetluskulud
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu
4. augusti 2015 määrusega (tl 19-20). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5