1-13-10761/185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10761 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Allan Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ALLAN SCHMIDT, i.k. 37806222221, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.03.2013 ja lõpp 07.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.09.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Allan Schmidt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Allan Schmidtile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Allan Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Allan Schmidt on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega KarS § 256 lg 1, § 136 lg 1, § 120, § 214 lg 2 p 1,4,5, § 418 lg 2 p 3, § 184 lg 21 p 2 ja § 133 lg 2 p 6,7 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistatud vangistusega 7 aastat. KarS 65 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.07.2013 ja 25.09.2013 otsustega mõistetud karistuse (karistus on liidetud Viru Maakohtu 17.02.2014 määrusega) ärakandmata osa, s.o. 6 aastat 5 kuud vangistust võrra ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus Allan Schmidtile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.03.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Allan Schmidti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Allan Schmidt taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul ei pakuta talle vanglas head tööd ja seetõttu ei ole ta nõus olnud tööle asuma. Vabanemise korral on tal olemas töökoht sõbra isa ettevõttes. Selgitas, et töövõimekaotus oli varem xxxx, kuid nüüd on xxxx ja see ei sega töötamast, lähedastega suhtleb küll, kuid ei soovi neid oma muredega tülitada, tahab ise hakkama saada, elama hakkab sõbra korteris üksi, narkootikumidega olid viimased probleemid 10 aastat tagasi. Kinnitas, et on teadlik sellest, et kui ta rikub talle määratavaid kohustusi, siis satub vanglasse tagasi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Allan Schmidt käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Lisaks on vangla materjalides märgitud, et Allan Schmidti käitumist vanglas iseloomustab korraldustele süstemaatiline mitteallumine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning kohtul on alust arvata, et Allan Schmidti puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Sooritatud kuritegusid iseloomustab ka füüsiline vägivald, samuti on isikut karistatud vanglas narkootikumide tarvitamise eest. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama sõbra korterisse. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et tegemist on sõbra emale kuuluva 2-toalise korteriga, mis on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht sõbra isa ehk füüsilisest isikust ettevõtja V M juures, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tööle asumine aitaks kohtu hinnangul vähendada tegevusetust, parandaks isiku toimetulekut, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Samas on kinnipeetava tööoskused minimaalsed, eriala puudub, enne vangistust elas pensionist, elukaaslase palgast ning kuritegelikul teel saadud rahast. Ka vanglas ei ole isik tööle asunud väites, et tal puudub selleks tahe. Majanduslikke raskusi tekitavad tasumata võlgnevused summas 6049,47 eurot. Positiivne on asjaolu, et isik on vangistuses lõpetanud
5. klassi, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, on osalenud sotsiaalprogrammi AAT teemalistel vestlustel ning osaleb vestlustel psühholoogiga. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Negatiivseks loeb kohus asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, sest oma päritoluperekonnaga on ta suhted katkestanud, abielu on lahutatud, lapsi ei ole, endise elukaaslasega on suhted katkenud ning muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Arvestades tema korduvkaristatust moodustavad tema suhtlusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta suhtleb ka vangistuses olles telefonitsi ja kirja teel. Ka on kriminaalkorras karistatud Allan Schmidtile töökohta garanteeriv ettevõtja, kellel on kehtiv katseaeg. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ning sellised isikud võivad kinnipeetava käitumisele negatiivset mõju avaldada arvestades sellega, et Allan Schmidt võib olla mõjutatav, mida ta tunnistab ka ise. Allan Schmidtil oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Tunnistab seda ise ja on proovinud alkoholist hoiduda, kuid pole õnnestunud. Samuti on kinnipeetav varem püüdnud vabaneda narkosõltuvusest, ent tulemusteta. Ka on isik vanglas viibimise ajal tarvitanud narkootikume, mille eest sai uue karistuse. Sõltuvusainete mõju all võib käituda agressiivselt ja on toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58%, mis on keskmisest sedavõrd kõrgem näitaja, et Allan Schmidt on märgitud kõrgohtlikuks avalikkusele. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised raskused, ta tarvitab sõltuvusaineid ja/või suhtleb kriminaalse taustaga isikutega. Vangla iseloomustuse kohaselt Allan Schmidt pisendab oma süüd, kordab senitehtud vigu, kuna ei suuda leida alternatiive ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetava hoiakuid on kujundanud asjaolu, et tema kuritegelik karjäär on alguse saanud juba alaealisena. Isik ei tunneta ennast ühiskonna liikmena ja arvab, et igaüks on väljas ainult iseenda eest. 3 Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuna ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ja karistus pöörati täitmisele. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Allan Schmidtile positiivset mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Allan Schmidti puhul puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, katseaja nõuete rikkumine) ja vangistuse ajal (hulgalised distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4