lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Moissejevi vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel teatab maakohus Aleksandr Moissejevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksandr Moissejevi vanglasse 1 1-17-6092 saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Aleksandr Moissejev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
Vastavalt
lg 2 mõista Aleksandr Moissejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt 22.06.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot; joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 14 (neliteist) eurot, vereproovi võtmise ekspertiisi tegemiseks kulud 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 71 senti.
lg 3 alusel määrata, et Aleksandr Moissejevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700045650 ning selgitus „Aleksandr Moissejev, 1-17-6092 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I Kohtu alla antud isiku süüdistus Aleksandr Moissejev`ile on esitatud süüdistus selles, et tema 29.10.2016.a. kella 12.35 paiku, viibides alkoholijoobes - tema veres alkoholisisaldus moodustas 4,05+/-0,07 mg/g (alates 01.07.2011.a. loetakse LS § 69 alusel juht alkoholijoobes olevaks siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi) juhtis sõiduautot Audi 80 reg.nr. xxx, sõites sellega Narvas, Pähklimäe tänaval ja oli kinni peetud politseinike poolt. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg.2 p.1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega pani Aleksandr Moissejev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung 2 1-17-6092 Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et Aivar Ruutsaari süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine Aleksandr Moissejevi poolt on tõendatud: Uuringu tulemusega (lk 5), millest nähtub, et 29.10.2016 kell 13.00 Aleksandr Moissejevilt oli võetud vereproov, alkoholisisaldus veres on 4.05 +/- 0,07 mg/g. Tunnistaja Kristjan Koskenini ütlustega (lk 2), kust tuleneb, et tema 29.10.2016 kell 12.35 ekipaaži 4475 toimkonnas patrullpolitseinikuga xxx sai väljakutset aadressile Narva linn, Pähklimäe 11 kus maja hoovis seisab hõbedane Audi milles istuvad kaks meesterahvast, mõlemad alkoholijoobes. Siis kui nad saabusid kohale, antud sõiduk liikus, sõites hoovist välja. Sõiduk oli peatatud, juhiks osutus Aleksandr Moissejev, kes oli alkoholijoobes. Moissejev oli toimetatud Narva Haiglasse vereproovi võtmiseks kuna isik keeldus läbida indikaatrorvahendi testi. Kahtlustatava Aleksandr Moissejevi enda ütlustega (lk 12-17), mille kohaselt 29.10.2016 ta tarvitas alkoholi koos sõbraga, kella 12.30 paiku otsustas parkida elukaaslase sõiduautot Pähklimäe 11 teise trepikoja juurde, istus rooli ja hakkas sõitma. Teda peatas politseipatrull, ta nõudis vere andmist ekspertiisiks. Tunnistab end süüdi täielikult ja kahetseb tehtut. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis Aleksandr Moissejev otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Aleksandr Moissejev on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistuse ning üldkasuliku tööga (sealhulgas ka joobeseisundis sõiduki juhtimise eest) ning vaatamata sellele pani ta toime uut tahtlikku kuritegu. 3 1-17-6092 Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et Aleksandr Moissejevi karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Moissejevi on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüaste on keskmisest suurem kuna isikul oli tuvastatud eriti kõrge alkoholisisaldus veres. Sellise joobega isiku juhtimisvõime on väga madal ja ta kujutab liikluses suurt ohtu. Sellega seoses väärib süüdistatav keskmisest rangemat karistust. Arvestades aga sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puhsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Aleksandr Moissejevi on otstarbekohane karistada KarS § 424 ettenähtud vangistusega keskmises määras. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid Aleksandr Moissejevi puhul ei esine. V Menetluskulud Menetluskulud (sundraha, õigusabi tasu ning tasu kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest) kuuluvad
Puuduvad alused nende riigi kanda jätmiseks. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et karistuseks on määratud reaalne vangistus on ilmne, et nende kohene ja täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub
/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.