4-17-2910/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.august

1. a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2910 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Koik Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Assar Lindi väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Apellatsioonide esitaja menetlusalune isik Assar Lind (ik 38408132712), apellatsioon RESOLUTSIOON
4. Jätta Pärnu Maakohtu
5. juuni 2017.a. otsus väärteoasjas nr 4-17-2910 muutmata.
6. Jätta menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse A. Lindi selles, et tema 29.04.2017 kell 02.03 ajal juhtis Pärnu linnas xxx juures liikudes Metsa tänava suunas, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 1 mg/l. Antud tegevusega rikkus A. Lind LS § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi. 25.05.2017 edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks Assar Lindi väärteoasja nr 2670,17,002011 materjalid. Kohtuväline menetleja esitas taotluse A. Lind süüdi mõista LS § 224 lg 2 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ja määrata karistuseks 30 ööpäeva aresti ning võtta ära juhtimisõigus 12 kuuks. Maakohtu otsus
8. Pärnu Maakohus mõistis
9. juuni 2017 otsusega A. Lindi süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistas 25 ööpäeva arestiga. Maakohus määras, et A. Lindil tuleb asuda aresti kandma
10. augustil
11. 2.
12. Pärnu Maakohus leidis, et tõendamist on leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused LS § 224 lg 2 alusel ja koosseis on realiseeritud kavatsetusega. A. Lind ütluste kohaselt juhtis ta mootorsõidukit teadlikult ning seadis eesmärgiks igal juhul minna autoga järgi tüdruksõbrale. 2.
13. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 2.
14. Karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et A. Lind pani teo toime kavatsetusega, ta on kinnitanud seda ka enda ütlustes, milliste kohaselt ta läks teadlikult sõitma ning tahtis veel teise isiku enda auto peale võtta. Tõendusliku alkomeetrinäidu järgi oli A. Lindi joove küllalki lähedal ka KarS § 424 koosseisule – s.t kuriteokoosseisule. Seega oli näit väärteokoosseisu ülemistes piirides. A. Lind võttis seega teadlikult riski, seades linnas ohtu nii enda kui kaassõitjad –ja liiklejad. Maakohus leidis, et arvestades isiku hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna tuleb sellisesse rikkumisse suhtuda tõsiselt. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A. Lind on küll väärteoprotokollis kirjutanud, et kahetseb, kuid kohtu hinnangul ei ole kahetsuse avaldamine käesoleval juhul siiras. A. Lind on kirjutanud, et ta teadlikult läks sõitma – mis näitab igati tema hoolimatut hoiakut teosse. Seega ta oli kindel enda joobeseisundis ja seadis eesmärgiks seadust rikkuda. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (Riigikohtu otsus 3-1-1-18-14 p 11). Pelgalt rahatrahvi kohaldamine ei tule süü suurust arvestades kõne alla. Süü suurus tingib aresti kohaldamise. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isik Pärnu Maakohtu 11.08.2016 otsusega karistatud KarS § 424 järgi 5 kuulise vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. A. Lindilt võeti nimetatud kohtuotsusega ära juhtimisõigus 5 kuuks alates 27.08.
15. A. Lind on käesoleva teo seega toime pannud katseajal, olles eelnevalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. A. Lindi eripreventsioon on kohtu hinnangul äärmiselt negatiivne, mis tingib aresti reaalse ärakandmise vältimatuse. Maakohus mõistis A. Lindile karistuse sanktsiooni ülemmäära lähedases määras, s.o 25 ööpäeva aresti. 2.
16. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus kohtupraktikas omaksvõetud seisukohast, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt RKKKm 3-1-1-55-07, p 6). Maakohus asus seisukohale, et põhikaristus ei ole 2 eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, mistõttu tuleb lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Seda kinnitab A. Lindi äärmiselt negatiivne eripreventsioon ning asjaolu, et ta juhtis joobeseisundis sõidukit katseajal ning et joove oli LS § 224 lõikes 2 sätestatud piirmäära ülemises järgus. Arvestades eeltoodut, süü suurust ning eripreventiivseid vajadusi maakohus leidis, et piisav ja igati põhjendatud on juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks. APELLATSIOON:
17. 27.07.2017 a. esitas A. Lind apellatsiooni. 14.08.2017 a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.08.2017 a. A.Lind esitas puuduste kohta teate, kuid jättis osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2017.a. määruses välja toodud puudused kõrvaldamata.
18. A. Lind taotleb enda apellatsioonis aresti asendamist üldkasuliku tööga. A. Lind kahetseb ja tunnistab oma süüd. Palub kohtul arvesse võtta, et tal on 2 töökohta, laps ja pangalaen ning annab mõista, et aresti kohaldamisega kaotaks ta töö ja maksejõulisuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega, esitatud apellatsiooniga, leiab, et menetlusaluse isiku väited ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mistõttu ei korda kolleegium neid täies ulatuses, vaid märgib apellatsioonile vastuseks järgmist.
20. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 väljub ringkonnakohus apellatsiooni piiridest vaid juhul kui esineb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku õigusi. Käesoleval juhul ei ole maakohtu poolt sellised rikkumised tuvastatavad. Menetlusaluse isiku apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab A. Lind maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas.
21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonide argumendid ei too kaasa maakohtu määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Märkimist väärib, et muuhulgas ei ole A. Lindi korduvat seadusevastast käitumist siiani takistanud tema kaebuses välja toodud lapse ega ka töökohustuste olemasolu.
22. Karistuse liigi ja määra osas ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendanud piisavalt, miks karistuseks tuleb mõista just arest ja sellises määras. Maakohtu mõistetud 25 päeva aresti ei ületa ringkonnakohtu hinnangul A. Lindi süü suurust ning on kooskõlas eripreventiivsete kaalutlustega, kuivõrd A. Lindi on varem samalaadse rikkumise eest kriminaalkorras karistatud 5 kuulise vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Käesoleva teo on A. Lind pannud toime katseajal. A. Lindi senise käitumise pinnalt tuleb asuda seisukohale, et asenduskaristuse määramisega, ei ole võimalik karistuse eripreventatiivset eesmärki saavutada. Maakohus on esitanud otsuses ka oma põhjenduse karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmisest ning kolleegium nõustub maakohtuga. 3 Kolleegium leiab, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kolleegium leiab, et kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem samalaadseid tegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.
23. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), siis antud juhul on maakohus jõudnud õigustatult järeldusele, et praegusel juhul puhtsüdamlikust kahetsusest rääkida ei saa. Apellatsioonis esitatud väited maakohtu järeldust ei kummuta.
24. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et aresti kohaldamisega on arvestatud A. Lindi enda suhtumist toimepandud rikkumisse. A. Lind rikub jätkuvalt õiguskorda ega teinud temale mõistetud kriminaalkaristusest järeldusi.
25. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
26. juuni 2017 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4