Obsah (4)
§ 163§ 174§ 652§ 178Tsiviilasi nr: 2-16-105245 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2017, Tallinn Tsivi
§ 163
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, milleks on 99%. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 %. Kostja menetluskulu tähtaegselt esitanud ei ole. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja summas 74,25 eurot. Apellatsioonkaebus
- Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha uus lahend, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud maakohtus koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega.
- Hageja on seisukohal, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi, mis mõjutas lahendit menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Asja menetlemisel saatis Harju Maakohus 09.01.2017 AET vahendusel pooltele kirja, milles teavitas asja kirjalikust menetlusest. Ühtlasi edastas kohus pooltele selgitused, lahendas taotlused ning palus esitada täiendavaid tõendeid. Sama kirjaga andis kohus tähtaja kirjalike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks.
- Hageja vastas 31.01.2017 kohtu kirjale omapoolse kirjaliku dokumendiga, mis sisaldas hageja seisukohti ja menetluskulude nimekirja, mis ei ole kohtuni jõudnud, sest AET-isse faili lisamisel on sinna ekslikult sattunud hoopis sama tsiviilmenetluse hagiavaldus. Küll on aga õiged ja asjakohased „kohtunõude täitmise“ 8 lisa, mis jõudsid sarnaselt kohtuni.
- Maakohus tegi 03.03.2017 otsuse. Millisel põhjusel hageja lepingulise esindaja kulusid menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestatud ei ole, seda maakohus ei põhjendanud. Hageja ei nõustu selles osas maakohtu otsusega, kuna
§ 174
lg 1 teise lause kohaselt lasub kohtul kohustus menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata isegi siis, kui pooled seda ei taotle. Seega juhul, kui lugeda hageja menetluskulud mitteesitatuks, peab kohus võtma aluseks tsiviilasja materjalid ning määrama kindlaks ikkagi menetluskulude rahalise suuruse, sh lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluses on vaidluse keskseks küsimuseks, kas maakohus jättis menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ebaõigesti arvestamata hagejat menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud.
- Asja materjalidest nähtub, et 22.12.2016 vormistas maakohus kirja, milles täitis menetluses vaidluse lahendamiseks selgitamiskohustuse, määrates samas pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Maakohus määras eelnimetatud kirjaga ka pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooltele toimetati kohtu kiri kätte. Hageja edastas kohtu määratud tähtajal menetlusdokumendid (tlk 69-84), kuid menetluskulude nimekiri dokumentide hulgas puudus. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohtule edastati määratud tähtaja jooksul ekslikud dokumendid. Apellatsioonkaebusele lisas hageja uued dokumendid, sh menetluskulude nimekirja.
§ 652
lg 3 järgi hindab ringkonnakohus kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui p 1 järgi tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, p 2 järgi tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-16-105245 et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
- Käesolevast asjast ei nähtu ringkonnakohtu arvates, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jättes hageja menetluskulude nimekirja hindamata. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kohtule esitati ekslikult valed dokumendid. Seega väidab hageja, et ta ise jättis menetluskulude nimekirja ekslikult esitamata. Maakohtule ei saa seetõttu ette heita dokumendi arvestamata jätmist, mida maakohtu menetluses ei esitatud.
- Käesolevas asjas ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid apellatsioonimenetluses võtta vastu uusi tõendeid. Kui pool (või tema esindaja) jätab hooletusest maakohtu menetluses dokumendid esitamata, siis ei ole võimalik neid hiljem apellatsioonimenetluses esitada. Vastasel korral oleks võimalik pooltel avada alati vaidlus uuesti apellatsioonimenetluses. See oleks vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega, mille raames kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust.
- Käesolevas asjas ei esine ka selliseid asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et hagejal oli menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg teadmata või oli see niivõrd lühike, et mõistlikult ei oleks saanud hagejal eeldada nõuetekohase nimekirja esitamist. Toimiku materjalide järgi andis maakohus pooltele piisava aja menetluskulude nimekirja vormistamiseks ja esitamiseks. Samuti oli pooltel piisavalt aega kontrollida peale dokumentide esitamist, kas õiged dokumendid on AET-i laaditud. Seetõttu jätab ringkonnakohus
§ 652
lg 4 järgi apellatsioonkaebusele lisatud uue dokumendi koos menetluskulude nimekirjaga tähelepanuta. 17. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud lepingulise esindaja kulud kindlaks määrama ilma menetluskulude nimekirjata.
§ 174
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude nimekirja hageja maakohtule ei esitanud. Seega tuli maakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata tsiviilasja materjalide põhjal. Seda kohustust maakohus järgis, kuivõrd võttis arvesse asjaolu, et tsiviilasja toimiku järgi oli hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Tsiviilasja materjalides puudusid tõendid selle kohta, et hageja on tasunud või peab tasuma oma lepingulisele esindajale osutatud teenuse eest, mistõttu puudus maakohtul igasugune teave teenuse osutamise ajakulu ja tunnitasu kohta, mh selle kohta kas esindaja teenus esindatavale on kokkuleppe järgi tasuline. Menetluskulude jaotus 18.
§ 178
lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 4
(4)