Obsah (14)

§ 199 § 121 § 64 § 65 § 68 § 238 § 66 § 25 § 27 § 32 § 56 § 60 § 75 § 44

1-16-11421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 mai 2017 a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11421 Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pü

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja Ranar Suviste süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi lühimenetluse korras Aarne Pruus Süüdistatav VLADISLAV GORBIK Kaitsja elukoht: xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx . Käesoleval ajal kannab karistust Tallinna Vanglas isikukood: 38803130281 kodakondsus EV kodanik haridus: põhiharidus emakeel: eesti keel töökoht: ei tööta Tõkend vahistamine, kohaldatud alates 08.11.2016.a. v.adv Vahur Krinal, määratud korras Süüdistatav RANAR SUVISTE Kaitsja elukoht: xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx isikukood: 39006216019 kodakondsus EV kodanik haridus: põhiharidus emakeel: eesti keel töökoht: ei tööta Tõkendit ei ole kohaldatud. v.adv Margo Põbo, määratud korras Kriminaalasi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 , § 313, § 315 lg 4 järgi Tunnistada Vladislav Gorbik süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks üks

(1)aasta ja kuus

(6)kuud vangistust. 1

(26)1-16-11421 Tunnistada Vladislav Gorbik süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi (2014 a novembri, detsembri kuu täpselt tuvastamata ajal toime pandud episoodis) ja karistada teda kuue

(6)kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista üks

(1)aasta ja kuus

(6)kuus kuud vangistust. Tunnistada Vladislav Gorbik süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi 06.11.2016 a toime pandud episoodis (peale Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsust nr 1-168772) ja karistada Vladislav Gorbikut üheksa

(9)kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Vladislav Gorbik`ule Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega nr 1-16-8772 mõistetud ja ärakandmata karistuse ühe

(1)kuu ja kuueteistkümne

(16)päeva võrra ning liitkaristuseks mõista kümme

(10)kuud ja kuusteist

(16)päeva vangistust.

64 lg 1 alusel mõista liikkaristus raskeima karistuse, so ühe

(1)aasta ja kuue

(6)kuu vangistuse, osalise suurendamise teel ning liitkaristuseks mõista kaks

(2)aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista üks

(1)aasta ja neli

(4)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04-06.05.2016.a, so kolm

(3)päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub üks

(1)aasta kolm

(3)kuud ja kakskümmend seitse

(27)päeva vangistust. Tõkendit Vladislav Gorbik`u suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista Vladislav Gorbik’ult riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 677,28 €, kokku 1382,28 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700035712. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Tunnistada Ranar Suviste süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 210 (kakssada kümme) päevamäära (päevamäär á 10 eurot) s.o 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks rahaliseks karistuseks mõista Ranar Suviste’le 140 (ükssada nelikümmend) päevamäära (päevamäär á 10 eurot) s.o 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.

§ 66

lg 1 alusel ja arvestades Ranar Suviste tööalast seisundit määrata karistuse kandmine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades isikut tasuma riigituludesse igakuuliselt 140 eurot. 2

(26)1-16-11421 Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Tõkendit Ranar Suviste suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista Ranar Suvistelt`lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 413,28 €, kokku 1118,28 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid Välja mõista Vladislav Gorbik`ult solidaarselt K A`iga (tsiviilhagi välja mõistetud Pärnu Maakohtu 01.07.2015.a otsusega nr 1-15-4406) Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Osaühing Kehtna Elamu kasuks 200 €, milline tasuda Osaühing Kehtna Elamu Swedbank AS a/a nr. EE
Välja mõista solidaarselt Vladislav Gorbik`ult ja Ranar Suviste`lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu K L kasuks 2011,20 € (21-22-04-2016.a episood), milline tasuda K L xxxxxxxx xx a/a nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Välja mõistetud 2011,20 eurost on Ranar Suviste käesolevaks K L`le hüvitanud 50 €. Välja mõista Vladislav Gorbik`ult VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu K L kasuks 450 € (28-30.03.2016.a episood), milline tasuda K L xxxxxxxx xx a/a nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Asitõendid 05.05.2016.a läbiotsimisel Vladislav Gorbik`u elukohas xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx ära võetud jalatsid ja kombinesoon (asuvad kriminaalasja juures) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Vladislav Gorbik`ule. Häirekeskusse tehtud hädaabi kõne salvestis ühel CD-plaadil ja PPA väljakutsel tehtud videosalvestis ühel CD-plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3

(26)1-16-11421 Faktilised asjaolud Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Vladislav Gorbik`ut selles, et tema: - olles isikuks, keda on Pärnu Maakohtu poolt 21.01.2009 karistatud

§ 199

lg 2 p 4, 5, 17.05.2011

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 -

§ 25

lg 1, 2 ning 07.10.2011

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, tungis ajavahemikul 01.03.2013 kell 17:00 kuni 04.03.2013 kell 16:00 koos K A ja K P võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil uksest kinnituskaba väljatõmbamise teel sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx ja Kehtna Jäätmejaama vahelisel alal asuvasse Kehtna Elamu OÜ puutöökotta ning varastas saag-höövelpingi elektrimootori väärtusega 600 eurot. Lisaks tekitasid ukse lõhkumisega kahju 100 eurot ja mootorilt juhtme äralõikamisega 100 eurot. Varastatud elektrimootori müüsid Vladislav Gorbik ja K A 04.03.2013 Rapla vallas Valtu külas asuvasse Feralmet OÜ metallikokkuostupunkti. Varastatud elektrimootor on kannatanule tagastatud. - samuti selles, et ajavahemikul 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00, täpselt tuvastamata ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis koos Ranar Suvistega ukse lahtimurdmise teel sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx x asuvasse K L kuuluvasse lauta, kust varastas erinevaid metallesemeid, sh: 30 kg ulatuses polte ja mutreid koguväärtusega 120 eurot, liikurniiduki E301 reduktori väärtusega 250 eurot, liikurniiduki E301 kepsud koos laagrite ja vaheplaatidega koguväärtusega 200 eurot, traktorite MTZ ja T40 sidurid koos korvidega koguväärtusega 321.20 eurot, tööstusliku elektripliidi 4 malmist plaati koguväärtusega 90 eurot, 15 erinevate suurustega malmist laagrite ja teiste seadmete korpust koguväärtusega 60 eurot, 7 alla 1- kilovatise võimsusega elektrimootorit koguväärtusega 350 eurot, erineva pikkuse (6-10

m)ja jämedusega (läbimõõt 8-14
mm)terastraatidest punutud trosse koguväärtusega 70 eurot, veneaegse niidumasina rootori kinnitusseadme väärtusega 50 eurot, erinevaid kuullaagreid ja metallist klambreid koguväärtusega 180 eurot, traktori kiirhaake kolmnurga väärtusega 120 eurot, pesumasina Riga väärtusega 100 eurot. Varastatud metalli viisid V. Gorbik ja R. Suviste järgmisel päeval Tallinnasse metallikokkuostu. Vargusega tekitati varaline kahju kokku summas 1911.20 eurot ning ukse lõhkumisega 100 eurot. - samuti selles, et 27.-28.03.2016 öösel, täpselt tuvastamata ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis uste lahtikangutamise teel sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx x asuvasse K L kuuluvasse lauta, kust varastas kümme kanistrit (koguväärtusega 40 eurot), millesse valas K L kuuluvatest mahutitest kokku 420 liitrit erimärgistusega diislikütust, millest 210 liitrit oli koguväärtusega 153.30 eurot (0.73 eur/
l)ja 210 liitrit koguväärtusega 201.60 eurot (0.96 eur/l), tekitades K L varalist kahju kokku 394.90 eurot. - samuti selles, et ajavahemikul 28.03.2016 kell 19:00 kuni 30.03.2016 kell 20:00, täpselt tuvastamata ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis uste lahtikangutamise teel sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx x asuvasse K L kuuluvasse lauta, kust varastas kümme kanistrit (koguväärtusega 40 eurot), millesse valas K L kuuluvatest mahtutitest kokku 400 liitrit erimärgistusega diislikütust, millest 200 liitrit oli koguväärtusega 146 eurot (0.73 eur/
l)ja 200 liitrit koguväärtusega 192 eurot (0.96 eur/l), tekitades K L varalist kahju kokku 378 eurot. Ukse lahti kangutamisega tekitatud kahju suurus on 72 eurot. Seega, olles isikuks keda on 21.01.2009, 17.05.2011 ja 07.10.2011 Pärnu Maakohtu poolt karistatud varguste eest, tungides isikute grupis, võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil hoonetesse, võttes süstemaatiliselt ära võõraid vallasaju, pani Vladislav Gorbik toime

§ 199lg 4

(26)1-16-11421 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava varguse. Samuti süüdistatakse Vladislav Gorbikut selles, et olles isikuks, keda on Pärnu Maakohtu poolt 21.01.2009 ja 07.10.2011 karistatud

§ 121järgi, ründas 2014.

aasta novembri lõpus või detsembri alguses, täpselt tuvastamata ajal, Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Saku-Tõdva tee ja Lille tee ringristmiku läheduses, oma elukaaslast M S (S), süüdistades teda petmises. M. S ja V. Gorbiku vahel tekkis A V kasutuses olevas sõiduautos sõnelus ja kähmlus, mille peale M. S põgenes peatunud autost. Vladislav Gorbik jooksis talle järele ning tiris M. S kätest tagasi auto juurde, kus auto taha jõudnuna surus M. S asfaldile pikali, kägistas teda kätega kaelast ning peksis korduvalt käte ja jalgadega keha- ja peapiirkonda. M. S õnnestus V. Gorbiku haardest vabaneda ja joosta auto ette, kus V. Gorbik tõmbas ta taas asfaltile pikali ja juustest tirides lõi korduvalt M. S pead vastu asfalti, lõi korduvalt käte ja jalgadega teda keha- ja peapiirkonda ning surus näo teeservas asuva rohu sisse, tekitades M. S lämbumistunde. Oma tegevusega põhjustas V. Gorbik M. S füüsilist valu ja tervisekahjustusi - hematoomid keha-, näo- ja peapiirkonnas ning veritsuse ninast ja huulest. Vladislav Gorbiku tegevus on kvalifitseeritud

§ 121

ette nähtud kuriteona, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 2 järgi, s.o lähisuhtes toime pandud teise inimese valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisena. Samuti süüdistatakse Vladislav Gorbikut selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise ning olles 11.10.2016 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 121

lg 2 p 2 järgi oma elukaaslase K P kehalises väärtkohtlemises, 06.11.2016 kella 02:00 paiku oma elukohas xxxxxxxxx, xxxxx xxx xx-xxx korteri vannitoas ründas oma elukaaslast K P - tiris teda juustest, surus käega vastu nägu ning lõi jalaga vastu tema paremat jalga, mille tagajärjel K. P kukkus põrandale. Vladislav Gorbik põhjustas oma tegevusega K P füüsilist valu ja tervisekahjustused, sh paistetuse näo vasakul pool, hematoomi parema käe õlavarrel, lisaks hematoomid vasakul tuharal, paremal alaseljal, vasakul puusal ja vasaku jala säärel. Seega olles isikuks, keda on Pärnu Maakohtu poolt 21.01.2009 ja 07.10.2011 karistatud

§ 121

järgi ning Harju Maakohtu poolt 11.10.2016

§ 121

lg 2 p 2 järgi, pekstes oma endist elukaaslast M S ja praegust elukaaslast K P, tekitades korduva kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes olevatele isikutele füüsilist valu ja vigastused (hematoomid, paistetus), pani Vladislav Gorbik toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava lähisuhtes olevate isikute korduva kehalise väärkohtlemise. Ranar Suvistet süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00, täpselt tuvastamata ajal, tungis ta koos Vladislav Gorbikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse lahtimurdmise teel sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx x asuvasse K L kuuluvasse lauta, kust varastas erinevaid metallesemeid, sh: 30 kg ulatuses polte ja mutreid koguväärtusega 120 eurot, liikurniiduki E301 reduktori väärtusega 250 eurot, liikurniiduki E301 kepsud koos laagrite ja vaheplaatidega koguväärtusega 200 eurot, traktorite MTZ ja T40 sidurid koos korvidega koguväärtusega 321.20 eurot, tööstusliku elektripliidi 4 malmist plaati koguväärtusega 90 eurot, 15 erinevate suurustega malmist laagrite ja teiste seadmete korpust koguväärtusega 60 eurot, 7 alla 1- kilovatise võimsusega elektrimootorit koguväärtusega 350 eurot, erineva pikkuse (6-10 m) ja jämedusega (läbimõõt 8-14 mm) terastraatidest punutud trosse 5

(26)1-16-11421 koguväärtusega 70 eurot, veneaegse niidumasina rootori kinnitusseadme väärtusega 50 eurot, erinevaid kuullaagreid ja metallist klambreid koguväärtusega 180 eurot, traktori kiirhaake kolmnurga väärtusega 120 eurot, pesumasina Riga väärtusega 100 eurot. Varastatud metalli viisid V. Gorbik ja R. Suviste järgmisel päeval Tallinnasse metallikokkuostu. Vargusega tekitati varaline kahju kokku summas 1911.20 eurot ning ukse lõhkumisega 100 eurot. Seega, tungides isikute grupis, võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil hoonesse, võttes ära võõraid vallasasju, pani Ranar Suviste toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse.

Menetluse käik 23.12.2016.a edastas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule üldmenetluse korras menetlemiseks süüdistusakti kriminaalasjas nr 16270000132, Vladislav Gorbik süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja Ranar Suviste süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi.

16.05.2017.a kohtuistungil prokurör avaldas, et Vladislav Gorbik on esitanud lühimenetluse kohaldamise taotluse. Kohtuistungil Ranar Suviste samuti andis nõusoleku asjas lühimenetluse kohaldamiseks. Kohus rahuldas menetlusosaliste taotluse lahendada käesolev kriminaalasi lühimenetluses. Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör esitatud süüdistuse juurde ning palus Vladislav Gorbik süüdi mõista

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 121lg 2 p 3 vangistusega 2 aastat. Liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud. Kr

MS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust, millest arvata karistuse hulka eelvangistuses oldud aeg 04-06.05.2016.a. Suurendada 11.10.2016 Harju MK mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s. o 7 kuud 28 päeva, lõpptulemuseks on 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. 06.11.2016 on ta vahistatud, mis tuleb lugeda tema karistuse aja kandmise alguseks. Solidaarselt R. Suvistega mõista välja tsiviilhagi K. L 1966,20 €., Kehtna Elamu kasuks 200 € ja diiselkütusega seotud kahju 550 € K. L kasuks. Välja mõista menetluskulud, kaitsjatasu ja sundraha. Ringkonnaprokurör palus Ranar Suviste süüdi mõista

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada 210 päevamäära rahalise karistusega; Kr

MS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub rahaline karistus 140 päevamäära, s. o 1400 €. Solidaarselt R. Suvistega mõista välja tsiviilhagi K. L 1966,20 €. osas. Välja mõista menetluskulud, kaitsjatasu ja sundraha. Vladislav Gorbik tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, tema kaitsja palus kohtul mõistetav karistus asendada üldkasuliku tööga. Ranar Suviste tunnistas samuti ennast süüdi. Kaitsja sõnul on süüdistatav ennast algusest peale süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Ta on teinud sellest omad järeldused ja ka mingil määral tsiviilhagi hüvitanud. Rahaline karistus oleks kaitsja hinnangul Ranar Suvistele piisav karistus. Maakohtu seisukoht Kohus lahendas käesolevat kriminaalasja lühimenetluse korras. Süüdistatavad on andnud kirjalikud nõusolekud lühimenetluse kohaldamiseks, lühimenetluse kohaldamise soovi on isikud kinnitanud ka 16.05.2017.a kohtuistungil. Prokurör, kaitsjad ja kannatanud olid lühimenetluse kohaldamisega samuti nõus. Kohus järgnevalt analüüsib episooditi 6

(26)kriminaalasjas kogutud tõendeid, 1-16-11421 tuvastamaks, kas Vladislav Gorbik`ule ja Ranar Suviste`le käesolevas kriminaalasjas ette heidetud kuriteod on ilma kahtluseta tõendamist leidnud. Vargused Vladislav Gorbik ja Ranar Suviste, 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00 episood Kriminaalasja nr 15,2700,00176 alustamise teate (kd I, tl 1) kohaselt on ajavahemikul 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00 tungitud xxxxxxx xxxxx x asuvasse lauta lauda ukse lahtikangutamise teel ning laudast varastatud erinevat vanametalli ja põllumajandustehnika detaile. Vargusega tekitatud varaline kahju 1300 eurot. Kannatanu K L oma 23.04.2015.a antud ütlustes (kd I, tl 2 ja pöördel) kirjeldab varguse avastamise asjaolusid, seda, et lõhutud uks parandati enne politseile teatamist ning loetleb varastatud esemeid. 24.07.2015.a on kannatanu K L (kd I, tl 36-37) täpsemalt kirjeldanud, millised esemed temalt ajavahemikul 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00 varastati ning, et esemete täpsustatud koguväärtus on 1967 eurot, millele lisandub lõhkumisega tekitatud kahju 100 eurot. Patrullpolitseinik Aivar Vaas on koostanud õiendi ja fototabeli (kd I, tl 3-16). Õiendi kohaselt ei olnud sündmuskoha vaatlust võimalik läbi viia - kattuvalt K L poolt antud ütlusega - kuna sündmuskoht on korrastatud. Fototabelist on näha lauda üldist olukorda, st sinna kogutud esemeid, samuti on fotografeeritud lõhkumise järgselt parandatud uksed (foto nr 9, kd I, tl 8) ning täpsemalt lauda uksel olev värske murdmisjälg (foto nr 8, kd I, tl 7). Seejärel on fotografeeritud mõningate xxxxx x asuvast laudast pärit esemete – ämbrid, kastid - leiukohta (fotod 13-20), lisatud skeem, mis kujutab lauda ja esemete leiukoha omavahelist paiknemist maastikul (kd I, tl 14-15). Tunnistaja D K oma ütlustes (kd I, tl 16-17 ja pööretel) kirjeldab, kuidas 22.04.2015.a kella 10.00 paiku xxxxxxxx otse üle põldude koju tulles nägi põllul oleva saarekese, juures sõiduautot koos käruga ning seda, kuidas seal olevad isikud viskasid metalli peale, esemeid täpselt kirjeldada ei oska. Tunnistaja sõnul oli ta seda sõidukit näinud varasemalt xxxxxxx endast möödumas näinud, see oli registreerimisnumbriga xxx xxx, omanikuks I R. Metalli auto peale laadinud isikutes tundis ära Ranar Suviste, tema xxxxx O L ja V`u, päris nime ei tea. Pärast tema möödumist istusid isikud autosse ja liikusid xxxxxx poole, kes rooli istus ja kuhu täpselt liikusid, ei tea. Tunnistaja sõnul oli metall, mida autole visati saarekesele tekkinud lähiajal, kuna käib saarekesest tihti mööda. Koju jõudes rääkis nähtust emale, kes olevat informeerinud konstaablit ning olevat sellel teemal suhelnud K L. O K (kd I, tl 18-19 ja pööretel) kirjeldab, kuidas tütar D ühel päeval, protokollis viidatud kui 22 mai 2015.a., mis ilmselgelt on ekslik, kuna protokoll on koostatud 19.05.2015.a, tuli tema tütar üle põllu koju, rääkis põllul nähtud sõidukist, isikutest ja nende tegevusest. Tunnistaja teatas konstaablile, kellega koos käidi põllul sündmuskohta vaatamas. Põllul olid rohul näha sõiduki jäljed, oli käidud ühe kivihunniku juures, maha jäetud ämbrid, kastid, mutrid, kruvid. Tunnistaja sõnul oli aru saada, et need olid kivihunniku juurde hiljuti tekkinud. 28.04.2015.a käis tunnistaja juures K L ning koos käidi ka põllul kivihunniku juures. 26.05.2015.a sideettevõtjalt andmete nõudmise loa ja 01.06.2015.a sideettevõtjalt 7

(26)1-16-11421 saadud andemete protokolli (kd I, tl 20-22 ja pööretel) kohaselt on eesmärgiks olnud välja selgitada, kus asusid Ranar Suviste`, O L (L) ja Vladislav Gorbik`u mobiiltelefonid varguse toimepanemise ajal ning peale seda. Kõneeristuste analüüsi tulemusena on märgitud, et selgus, et nii Ranar Suviste` kui ka Vladislav Gorbik`u kasutuses olevad abonementnumbrid liikusid peale varguse toimepanemist xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx 22.04.2015.a lõuna paiku Harjumaale Tallinna ning suundusid hiljem tagasi xxxxxxxxx. O L on kahtlustatava ülekuulamisel (kd I, tl 23 ja pöördel ning 24) kirjeldanud, kuidas temaga võttis 2015.a aprilli lõpupoole ühendust Ranar Suviste, kes küsis, kas tunnistaja oleks nõus Tallinna sõitma. Seejärel kirjeldas, kuidas tema juurde tulid Ranar Suviste ja Vladislav Gorbik, sõideti I R kuuluva tumesinise Mazda 6-ga, numbrimärki täpselt ei mäletanud, tähekombinatsioon xxx. Seejärel kirjeldas, kuidas hangiti järelkäru, mindi xxxxxxxxxx teed pidi põllul asuva kivihunnikuni, mille juurest loobiti metall käru peale. Oldi kolmekesi. Sõideti Tallinna, kuhu sõita ütles tunnistaja sõnul Vladislav Gorbik, samuti juhatas Tallinnas, kuhu sõita. Metalli eest kanti raha tunnistaja arveldusarvele, ca 300 €, xxxxxxxxx tagasi sõideti 15-16.00 paiku. Raha võttis automaadist välja ja andis Vladislav Gorbik`u kätte. Väljavõte Alexers OÜ kodulehelt ja lisatud kuvatõmmis (kd I, tl 31-32) kinnitavad, et Alexers OÜ tegeleb metalli kokkuostuga, samuti näitab ettevõtte asukohta. Vastuseks PPA 30.06.2015.a nõudekirjale (kd I, tl 33) edastatud müügilepingute kohaselt (kd I, tl 34-35) on O L müüjana müünud ja OÜ Alexers temalt ostnud rauda, elektrimootori, alumiiniumi ja vaske kogumaksumusega 296,68 €. Vastuseks 05.06.2015.a esitatud päringule (kd I, tl 28) politseile väljastatud O L pangakonto väljavõtte kohaselt on 22.04.2015.a O L pangakontole laekunud Alexers OÜ-lt kokku 296,68 € ning O L on samal päeval pangakontolt välja võtnud 295 €. Ranar Suviste kahtlustatavana ülekuulamisel (kd I, tl 25-27) kirjeldas, kuidas 2015.a aprilli kuus täpselt ei mäleta mis päeval õhtusel ajal murdis koos Vladislav Gorbik`uga sisse K L`le kuuluvasse laudahoonesse, kuidas hoone seest ja ümbrisest võeti erinevaid metallesemeid. Auto oli Vladislav Gorbik võtnud kas I või I, käru saadi xxxxxx xxxx tanklast. Samuti kirjeldab ta, kuidas metallesemed viidi xxxxxx lähedale põllule, kivihunniku taha. Järgmisel hommikul palus ta O L tulla neile autojuhiks, kirjeldab, kooskõlas O L poolt antud ütlustega, metallile järele minemist ja selle Tallinna viimist, samuti, et O L andis metalli eest saadud raha Vladislav Gorbik`u kätte. 23.11.2015.a ülekuulamisel (kd, tl 38-40) on Vladislav Gorbik tunnistanud K L kuuluva lauda ümbrusest metalli varastamist, laudas sees käimist eitas. Muus osas ühtib sündmuste kirjeldus Ranar Suviste ja O L poolt antud ütlustega. 23.08.2016.a ülekuulamisel on Vladislav Gorbik jäänud samade ütluste juurde (kd I, tl 221-223). 28.12.2015.a ülekuulamisel (kd I, tl 44-46) on Ranar Suviste muutnud enda poolt varasemalt antud ütlusi ning väitnud, ühtivalt Vladislav Gorbik`uga, et kogu metall varastati K L kuuluva lauda ümbruses. Eelviidatud ütluste juurde jäi Ranar Suviste ka 21.09.2016.a ülekuulamisel (kd I, tl 51-52). 26.11.2015.a antud ütlustes (kd I, tl 41-42) ja 30.03.2016.a antud ütlustes (kd I, tl 47-49) on K L selgitanud, et kivihunnikust leitud anumad olid temal laudas olnud koos metallesemetega, samuti olid laudas varaste poolt kivihunnikusse jäetud metallvitsad ja pesumasin Riga detailid. Kannatanu kinnitas, et avastas oma sõnul 5 päeva pärast laudas olnud esemete vargust, et lauda juurest põllulapilt on kadunud veoauto raami peal olnud metallkonstruktsiooni detailid, kuid need olid pärast 8

(26)1-16-11421 laudavarguse avastamist kindlasti alles. Viimati käis kannatanu oma sõnul laudas 21.04.2015.a õhtul, kõik asjad olid alles, sulges uksed seest poolt, uksed olid haagis ja puudega kinnitatud. Kohtu hinnangul ei ole usutav Vladislav Gorbik`u ja Ranar Suviste` versioon, et 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00 varastasid nad metalli ainult K L kuuluva lauda juurest aga laudas sees ei käinud. Nimelt on 23.04.2015.a koostatud fototabelil näha anumad, millised on K L ära tundnud talle kuuluvatena ning millistes ta enda sõnul hoidis laudas metallesemeid. Samuti on tunnistajad, kes sagedasti põllul olevast saarekesest (kivihunnikust) mööduvad, kinnitanud, et metallesemed, milliste äraviimist Vladislav Gorbik`u, Ranar Suviste ja O L poolt kivihunniku juurest 22.04.2015.a D K nägi, olid sinna tekkinud hiljuti. Kannatanu sõnul käis tema enne vargust laudas 21.04.2015.a. ning siis olid kõik asjad alles. Eelviidatud tõendite pinnalt on kohtu hinnangul võimalik tõsikindlalt järeldada, et Ranar Suviste ja Vladislav Gorbik ajavahemikul 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00 tungisid sisse K L kuuluvasse laudahoonesse ja varastasid sealt kannatanule kuulunud metallesemeid, välistatud ei ole ka samal ajal erinevate metallesemete varastamine lauda lähiümbrusest, mida on Ranar Suviste oma 28.12.2015.a ütlustes kirjeldanud ja ka Vladislav Gorbik tunnistanud. Varastatud esemed viidi seejärel ühiselt Tallinnasse metalli kokkuostu. Vladislav Gorbik, 01.03.2013 kell 17:00 kuni 04.03.2013 kell 16:00 episood Kriminaalasja nr 13,2700,00080 alustamise teatise (kd II, tl 173) kohaselt on I P teatanud, et ajavahemikus 01.03.2013 kell 17:00 kuni 04.03.2013 kell 16:00 on kinnituskaba uksest välja tõmbamise teel sisse tungitud Kehtna Elamu puutöökotta Kehtna alevikus Staadioni 8 kõrval ja varastatud tööpingi küljest juhtmete läbilõikamise teel elektrimootor väärtusega 600 eurot. Tunnistaja ja kannatanu esindajana ülekuulamisel (kd II, tl 174-179) I P kirjeldab, kuidas tema koos töömeestega 01.03.2013.a lahkus puutöökojast töölt ning 04.03.2013.a kella 13.00 paiku puutöökotta tagasi minnes avastasid töömehed, et pingi küljest, mida nad ehitasid, on mootor (kirjeldatud 06.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokollis kd II, tl 195) läinud. 04.03.2013.a käis I P Öökulli metall kokkuostus, kust leidis puutöökojast kadunud mootori, ning sai teada, kes tõid mootori metalli kokkuostu ja millega. Mootori tundis ära selle järgi, et see oli roheka korpusega, saepuruga koos, rihmaratas koos mootoriga, juhtmed läbi lõigatud. Mootor on tagasi saadud, töökorras, välja vahetati elektrimootori külge ühenduvad juhtmed. Juhtmete vahetamise ja ukse ning luku lõhkumisega seoses on tekitatud kahju kokku 200 €. Tunnistaja H P oma ütlustes (kd II, tl 181-185) kinnitab, kuidas 4-5 noormeest, keda täpselt kirjeldada ei oska, tõid Feralmet OÜ-sse mootori tõid ning kinnitasid, et mootor ei ole varastatud. Toojatest vormistas tehingu oma nimele K A (Feralmet OÜ leping nr 1-A-00006296, kd II, tl 186). Samuti kinnitas tunnistaja, et I P oli käinud varastatud mootorit otsimas ning oli mootorite konteinerist ära tundnud selle mootori, mille olid toonud eelviidatud 4-5 noormeest. Ettevõte kasutab videovalvet, kuid see salvestab ainult siis, kui plats on valve all. K A kahtlustatavana üle kuulamisel (kd II, tl 204-208) selgitas, et oli koos Vladislav Gorbik`u ja K P, kuid, kust mootor võeti ta ei näinud, kuna istus autos ega näinud 9

(26)1-16-11421 selle auto peale tõstmist. Mootor pandi auto peale päästekomando ja ambulatooriumihoone sisehoovist. Seejärel kirjeldab, kuidas mootor metalli kokkuostu viidi, oli nõus andma oma andmed koos pangaarve numbriga, hiljem võttis mootori eest saadud rahast 40 eurot Tallinnas pangaautomaadist välja. K P on kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II, tl 202-203) kirjeldanud, kuidas temale helistas Vladislav Gorbik ja pakkus raha teenimise võimalust. Seejärel kirjeldas, haakuvalt K A poolt antud ütlustega, kust mootor auto peale tõsteti, täpsustades, et mootor ei olnud lumehanges vaid oli varju all. Juures olid K A ja Vladislav Gorbik, teisi ei mäleta. Seejärel kirjeldab samuti K A ütlustega haakuvalt mootori metalli kokkuostu viimise asjaolusid, lisades, et temalt küsiti auto pabereid, sõitis sel ajal Mitsubishi Carismaga nr xxxxxx. Viimast kinnitab kriminaalasja toimikus 08.05.2013.a seisuga sõiduki Mitsubishi Carisma reg. nr xxxxxx liiklusregistri andmete väljatrükk, mille kohaselt oli K P sõiduki omanikuks. Vladislav Gorbik kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II, tl 199-200) avaldas, et leidis mootori lumehangest, sai kokku K A, kellele rääkis leiust ning helistas K P kuna teadis, et viimasel on auto. Seejärel kirjeldab ühtivalt K A ja K P kuidas mootor metalli kokkuostu viidi. 16.05.2017.a kohtuistungil tunnistas Vladislav Gorbik ennast esitatud süüdistuses süüdi, muuhulgas seega ka käesoleva episoodi toimepanemises. Kohtu hinnangul eelviidatud tõendid kogumis kinnitavad, et Vladislav Gorbik oli tõepoolest isikuks, kes varastas ajavahemikul 01.03.2013 kell 17:00 kuni 04.03.2013 kell 16:00 OÜ Kehtna Elamu puutöökojast mootori, mille K A ja K P abiga viis metalli kokkuostu. Vladislav Gorbik, 27.-28.03.2016 öösel, täpselt tuvastamata ajal toime pandud episood Kriminaalasja nr 16270000132 alustamise teate (kd I, tl 55) kohaselt on 28.03.2016.a tungitud xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx asuvasse xxxx xxxxx kinnistusse ja varastatud K Le kuuluvat diislikütust kokku 350 l, väärtusega 400 eurot. K L on kannatanuna andnud ütlusi (kd I, tl 61-63), mille kohaselt avastas ta 28.03.2016.a xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx kinnistul paikneva hoone suuremas tiivas, kus enne oli vaakumpumpade ruum ja kus tema hoiab eriotstarbelist diislikütust, on varastatud 350 liitrit diislikütust. Kütuseruumi vastas olevast ruumist on varastatud 6 väikest ja 6 suuremat kanistrit, need on kohapeal kütusega täidetud, kinnistu ümbruses turvakaameraid ei ole. 31.03.2016.a antud ütlustes (kd I, tl 73-74 ja pööretel) on kannatanu kirjeldanud, millised nägid välja temalt koos kütusega varastatud kanistrid. Samuti täpsustas varastatud kütuse osas, et võetud oli talvist ja pooltalvist kütust, mida toodi talle 1 tonni kaupa. Tagumine maha paigutatud mahuti sisaldab pooltalvist kütust ja kõrgemal metallraamistikule paigaldatud keskmises mahutis talvine kütus. Parempoolses mahutis suvine kütus. Varguse toimepanemise asjaolude osas täpsustas kannatanu, et 27.03.2016.a kella 19.00 paiku käis laudahoones, lauda xxxxxx Tehnikumi poole jääv uks oli seest haagist lahti, mille pani haaki. Kütuseruumis siis ei käinud. 28.03.2016.a kell 19.00-20.00 paiku koos konstaabliga laudas käies oli sama uks haagist lahti, mille pani haaki ning siis avastas ka kütuse varguse. Enne 27.03.2016.a käis laudas viimati 25.03.2016.a kella 16.00 paiku ja siis olid kõik uksed kinni. 14.04.2016.a on kannatanu (kd I, tl 127-129) täpsemalt kirjeldanud temalt 10

(26)1-16-11421 varastatud kanistreid. Sinistel kanistritel mõõtu (mahtu) peal ei ole, peaksid mahutama 50-60 liitrit, on saadud ettevõttest INGLE. Samuti kirjeldab kannatanu, et kanistrid seisid temal söödasõimede vahekäigus ning kõik leitud kanistrid kuuluvad temale. Menetlusinfosüsteemi väljavõtte (kd I, tl 64) kohaselt on 28.03.2016.a kell 17.08 teatanud T G aiamaal 5 suure kanistri ja 5 väikese kanistri leidmisest. Leiu asjaolud on fikseeritud 28.03.2016.a patrullilehel (kd I, tl 65-66), mille kohaselt on ilmunud aiamaale Vladislav Gorbik ning rääkinud, et tegemist on temale kuuluva kütusega, selle omandamise kohta esitas kaks versiooni, kütus võeti hoiule. Aivar Vaas on samuti andnud leiu fikseerimise kohta ütlusi (tl 67-69), selgitades, et oli patrullis ja said teate, et xxxxxx xxxxxx on xxx tänava äärsetel aiamaadel leitud 5 suuremat ja 5 väiksemat kanistrit, milles diislilõhnaline vedelik. Enne sündmuskohale jõudmist teati lisaks, et aiamaale oli ilmunud noormees, kelle väitel kuulub leitud kütus temale. Sündmuskohale jõudes olid seal teataja T G abikaasaga ja üks noormees. Leiuks osutusid 5 suurema umbes 50-liitrist sinist plastikkanistrit ja 5 erinevat väiksemat kanistrit (roheline, ca 30 l, 3 valget 25-30 l mahutavat kanistrist ja üks väiksem, 20 liitrit mahutav valge kanister). Noormees, nimetas ennast S G, andmebaasist kontrollimisel selgus, et Vladislav Gorbik, selgitas et sõiduk oli katki läinud ja oli kütuse tõstnud tuttava aiamaale. Esialgu väitis, et ostis kütuse xxxxxx tanklast. Hiljem aga, kui talle selgitati, et tegemist on erimärgistusega kütusega, mida ei tohi sõiduautode kasutada, muutis juttu ja väitis, et ostis sõbralt, kelle nime ütlemast keeldus. Sündmuskoht pildistati. T G (kd I, tl 70-72 ja pööretel) on kirjeldanud, kuid läks 28.03.2016.a abikaasaga jalutama, mindi ka neile kuuluva aiamaja juurde, kus leiti kümmekond diislilõhnalist vedelikku sisaldanud kanistrit. Kuna nad ei olnud andnud kellelegi luba oma aiamaale asju tuua, helistasid politseisse. Enne politseipatrulli saabumist ilmus aiamaja juurde noormees, kes hiljem identifitseeriti kui Vladislav Gorbik, kes ütles, et see on tema kütus ja tahtis kanistrid ära viia, tuli autoga, mille jättis eemale ootama. Tunnistaja sõnul nad (abikaasaga) ei lasknud kanistreid ära viia, selgitasid, et on kutsunud politsei. Tunnistaja kirjeldas, sarnaselt Aivar Vaas`iga, Vladislav Gorbik`u selgitusi kütuse omandamise asjaolude kohta. 14.04.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, tl 16-126) on vaadeldus 28.03.2016.a xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxxxx, xxx tänaval asuvalt T Ge kuuluvalt aiamaalt leitud 10 kanistrit. Kanistreid on vaadeldus ja kirjeldatud eraldi, fikseeritud vedeliku kogus nendes maapinnalt mõõdetuna. Leiu vastuvõtmise aktis, MISi numbriga 3140,16,0019911 (kd I, tl 56-60) on fikseeritud xxxxxx xxxxxxxx, xxx tänaval mitme kanistri leidmine, leidjaks T G, Akti juurde on lisatud fotod leiukohast ja leitud kanistritest. Samuti on aktil fikseeritud leiu tagastamine omanikule K L 14.04.2016.a. 05.05.2016.a kahtlustatavana ülekuulamisel ((kd I, tl 145-148 )Vladislav Gorbik tunnistas K L kuuluvast laudast kütuse varastamist. Enda sõnul teadis, et seal on kütust, nägi selle toomist. Kuupäeva täpselt ei mäleta, läks kesköö paiku lauta, et sealt kütust varastada, võttis ise ka paar mahutit kaasa. Lauta pääses hoovipoolse ukse kaudu, uks on küll kinni, kuid kui seda piisavalt kaua nõksutada, tuleb see haagist lahti. Teadis, et mahutid on paigutatud hoone tagumisse ossa. Kütuseruumi uks oli tabalukuga suletud, kuid aas käis kergesti piidast välja ning taba ei olnud vaja lõhkuda. Ruumis olnud kolmest mahutist võttis kütust kahest äärmisest mahutist, sest tema teada oli keskmises mahutis õli. Kasutas laudaosast leitud kanistreid. Kokku võis kanistrite täitmine ja kütuse vedamine võtta aega 4-5 tundi, 11

(26)1-16-11421 oli transpordiks oma sõnul laenanud sõbralt auto. Kanistrid otsustas peita läheduses olevatele aiamaadele, valis suvalise putkaga aiamaa, vedas kanistrid putkasse ja tõstis mõned asjad peale. Järgmisel päeval, kui oli ärganud, läks kütusele järgi, palus sõpra K V, et see tuleks autoga appi vedama. Aiamaale jõudes olid aiamaa juures selle omanikud, olid juba politseipatrulli kohale kutsunud, kuigi Vladislav Gorbik kinnitanud, et see on tema kütus. Viimast rääkis ka saabunud patrullile. 05.05.2016.a ütluste ja olustiku seostamise protokollis (kd I, tl 150-157) Vladislav Gorbik on näidanud ja kirjeldanud, millise ukse haagi väljastpoolt avamise teel hoonesse sisenes, samuti, kust võttis kütuse mahutamiseks kanistreid, kus neid täitis ja kuhu täidetud kanistrid hiljem peitis (aiamajake). K V (kd II, tl 219-220) selgitas, kuidas 2016.a varakevadel võttis temaga ühendust Vladislav Gorbik ja palus tal tulla appi sõbrale kütust viima, lubades selle eest tasuda 50 eurot. Vladislav Gorbik`u juhatusel liiguti xxxxxx tehnikumi taguste aiamaade juurde, kus Vladislav Gorbik näitas ette maja, mille juurde tagurdada. Enne tagurdamist Vladislav Gorbik väljus autost, kuna aiamaja juures oli kaks inimest, naasis ca 5 minuti pärast ja ütles, et praegu ei toimu midagi ning andis tunnistajale mõista, et too võib ära sõita. Vladislav Gorbik on kahtlustatavana ülekuulamisel 05.05.2016.a kui ka kohtuistungil tunnistanud 27.-28.03.2016 öösel, täpselt tuvastamata ajal, K L kuuluvast laudast kütuse varastamist, mida ka kriminaalasjas kogutud ja eelviidatud tõendid kohtu hinnangul kinnitavad. Vladislav Gorbik, 28.03.2016.a kell 19.00 kuni 30.03.2016.a kell 20.00 episood Kriminaalasja nr 16.2700.00135 alustamise teate (kd I, tl 75) kohaselt on ajavahemikul 28.03.2016 kella 19.00 kuni 30.03.2016 kella 20.00-ni sisse murtud xxxxxx xxxxxxxx, xxxx xxxxx kinnistul asuvasse kivihoonesse ukse lahtikangutamise teel ning varastatud erimärgistatud diislikütust ca 300 liitrit. Vargusega tekitati varaline kahju 240 eurot. 31.03.2016.a on K L (kd I, tl 73-74 ja pööretel) 27.-28.03.2016 öösel, täpselt tuvastamata ajal toime pandud varguse kohta ütluste andmisel avaldanud, et taas on käidud laudahoones sees, seekord varastatud ca 300 liitrit diiselkütust. Samal päeval antud ütlustes (kd I, tl 105-108) on kannatanu täpsemalt kirjeldanud, kuidas avastas varguse, selgitades, et oli pärast 27.-28.03.2016 öösel toime pandud vargust hoone xxxxxx tehnikumi poolse ukse haagi kohale löönud naela, et haak nii lihtsalt lahti ei tuleks. Nael oli haagi pealt ülespoole painutatud ning sellest sai kannatanu aru, et hoones on sees käidud. Ära on viidud ca 300 liitrit diiselkütust. 31.03.2016.a on vaadeldud sündmuskohta ning koostatud selle kohta protokoll (kd I, tl 76-104). Fotodel on näidatud arvatav hoonesse sisenemise uks (fotod 1-5, 8), mis kirjelduse järgi on diislilõhnase määrdumisega. Sama ust on vaadeldud ka hoones sees, uks haagi kohale on löödud nael, mis on painutatud ja keeratud haagi peale. Fikseeritud on erinevaid jalatsijälgi (fotod 10-13, 28, 34-39, 45, 50-51). Pildistatud on erinevaid hoone keskosas ja söödasõimedes olevaid kanistreid. Fotolt nr 30 nähtub, et kütuseruumi uks on tabaga suletud, fotol 32 on fikseeritud, et taba on koos kinnitusega hõlpsalt seinakonstruktsioonist eemaldatav. Kütusemahutite ruumis paikneb fotode 42-44 kohaselt kolm 1000-liitrist mahutit, kaks neis metallraamidel, üks maas. Mahutites oleva kütuse tase on fikseeritud (fotod 46, 55-56, 59). 04.05.2016.a läbiotsimismääruse (kd I, tl 133) alusel teostati läbiotsimine Vladislav 12

(26)1-16-11421 Gorbik`u elukohas xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx ja koostati läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (kd I, tl 134-143). Läbiotsimisel on fotografeeritud ja kaasa võetud jalatsid kirjega TRISAFE nr 40 (fotod 10, 13), Nike nr 40 (foto nr 9), TOTH BALANS nr 44 (fotod nr 6-7) ja musta värvi kombinesoon, millel diiselkütuse lõhn (foto nr 5). 05.05.2016.a on Vladislav Gorbik kahtlustatavana ülekuulamisel (kd I, tl 145-148) tunnistanud kütuse vargust 28.03-30.03.2016.a K L kuuluvast laudast. Kuna raha oli tarvis, siis otsustas pärast eelmist kütusevargust veelkord L kütust varastada. Hoonesse sisenes sama (hoovipoolse) ukse kaudu, nagu eelmine kord. Kütuseruumi pääsemiseks tõmbas aasa uksepiidast välja, võttis taas laudaruumist kanistreid, 5-6 tükki, täitis need kahest äärmisest mahutist. Kanistrid viis autosse. Mahutite ruumi ukse sulges ja pani aasa tagasi piida sisse ja sulges ka välisukse, et sissemurdmine silma ei hakkaks. Kanistrid peitis paar kilomeetrit eemal metsa alla, järgmisel päeval müüs kütuse maha, kogu koguse eest sai 65 eurot. 05.05.2016.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd I, tl 150-157) kohaselt on Vladislav Gorbik näidanud ja kirjeldanud, kuidas ta tungis xxxx xxxxx kinnistul paiknevasse laudahoonesse, võttis kütuse jaoks kanistrid, kuidas sisenes kütuseruumi ning millistest mahutitest ta kütust varastas. Ka on ta kirjeldanud, kuhu peitis kütusega kanistrid, mis hiljem xxxxxxxxx viis ja kütuse maha müüs. 09.05.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, tl 158-169) on vaadeldud 05.05.2016.a läbiotsimisel Vladislav Gorbik`u elukohast kaasa võetud esemeid, mida on kõrvutatud 31.03.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokollis ((kd I, tl 76-104) fotografeeritud jalatsijälgedega. Tuvastatud on jalatsite TRISAFE tallamustri sobivus sündmuskohalt leitud jälgedega (kd I, tl 160-161), Jalatsite Nike tallamustri sobivus (kd I, tl 163-164 ning jalatsete TOTH BALANS ja sündmuskohalt leitud jalatsijälje fragmendi sobivus (kd I, tl 166-167). Samuti on vaadeldud diislikütte järele lõhnavat kombinesooni. Vladislav Gorbik andis 05.05.2016.a ütlusi (kd I, tl 146), nagu oleks kütuse varastamisel kasutatud sõiduauto Mercedes saanud naabripoisilt K K või K, kuid kd I, tl 149 asuva õiendi kohaselt on K K ühendust võtmisel selgunud, et tal ei ole autot, mida laenata, infot kontrollitud ka politsei andmebaasist. Vladislav Gorbik on 05.05.2016.a ülekuulamisel tunnistanud ajavahemikul 28.03.2016.a kell 19.00 kuni 30.03.2016.a kell 20.00 kütusevarguse toimepanemist K L kuuluvast laudast. Ka kriminaalasjas kogutud ja eelviidatud tõendid kohtu hinnangul kinnitavad, et tegu on toime pandud Vladislav Gorbik`u poolt tema poolt kirjeldatud viisil. Kokkuvõte Kohtu hinnangul on eelpool viidatuga tõendamist leidnud, et Vladislav Gorbik`u käitumisel on

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 sätestatud tunnused.

Iga Vladislav Gorbik`ule süüdistuses ette heidetud teo puhul on isiku poolt varastatu rahaline väärtus ületanud 200 eurot. Ta on toime pannud varguse isikute grupis koos Ranar Suviste`ga (üks episood, metallivargus), vargused on toime pandud sissetungimisega (kõik episoodid). Esineb ka süstemaatilisuse tunnus – vargused on toime pandud väljakujunenud harjumusest rahaliste vahendite nappuse korral varastada kergesti realiseeritavaid asju nagu kütus ja metall. Samuti on kohus seisukohal, et Ranar Suviste puhul on täidetud

§ 199lg 2 p 7, 13

(26)1-16-11421 8 sätestatud kuriteo koosseis – varastatu väärtus ületas 200 eurot, vargus pandi toime sissetungimisega ning grupis Ranar Suviste ja Vladislav Gorbik`u poolt. Tahtlus Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Vladislav Gorbik on talle

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi inkrimineeritud teod toime pannud kavatsetult.

Vladislav Gorbik oli iga episoodi puhul teadlik, et vara, mida ta võtma läheb on võõras. Isegi, kui metallivarguse puhul lähtuda Vladislav Gorbik`u versioonist (mille kohus on välistanud), et võeti ainult väljaspool hoonet asuvat metalli, pidi ta, teades, et metall paikneb kannatanule kuuluva hoone lähiümbruses, teadma, et tegemist on tema jaoks võõra vallasasjaga ning möönma, et nimetatud asjad on kellegi valduses. Vladislav Gorbik`u eesmärgiks iga episoodi puhul oli omastada kannatanule kuuluv ehk võõras asi ning see enda kasuks pöörata. Ranar Suviste pani talle ette heidetud teo kohtu hinnangul toime samuti tahtlikult, olles teadlik, et vara, mida ta võtma läheb on võõras, ning nagu Vladislav Gorbik`u puhulgi, pidi tema versiooni kohaselt vaid väljaspool laudahoonet võetud vara puhul samuti teadma, tegemist on tema jaoks võõra vallasasjaga ning möönma, et nimetatud asjad on kellegi valduses. Selgelt on Ranar Suviste tegevuse eesmärgiks olnud võõra eseme omastamine ning selle enda kasuks pööramine. Vladislav Gorbik,

§ 121

lg 2 p 2, 3 M S kehaline väärkohtlemine 15.09.2016.a on üle kuulatud kannatanu M S, kes avaldas, et tal oli paar aastat tagasi suhe Vladislav Gorbik`uga. Aegamööda muutusid suhted keeruliseks, põhiliseks tüliallikaks oli raha. Kui Vladislav Gorbik oli tarbinud kanget alkoholi, hakkas kannatanut alandama sõnadega, vaimselt terroriseerima, lisandusid vihapursked, kannatanu korterist ööseks väljaviskamine. M S kirjeldas, kuidas pidi alati tegema nii, nagu Vladislav Gorbik tahtis, minema sinna, kuhu tema tahtis, talle raha hankima. Vastu hakkamisel muutus väga vihaseks ja vägivaldseks, on pigistanud kannatanut kõrist, tõuganud vastu kappe ja visanud tema suunas asju. Kõige tõsisem tüli toimus 2014.a novembri lõpus-detsembri alguses. Kannatanu kirjeldab, kuidas oli koos Vladislav Gorbik`uga koos kodus lahjat alkoholi tarvitanud, kui neid Tallinnasse kutsuti. Mindi koos Vladislav Gorbik`u sõbra A ja tolle sõbraga. Vladislav ja kannatanu istusid auto tagapingil ja hakkasid alkoholi – viina – tarvitama. Tallinna sõideti Saku kaudu ja enne Sakku jõudmist hakanud Vladislav Gorbik kannatanut petmises süüdistama, kannatanu vaidles vastu, Vladislav Gorbik ärritus ning ründas, tekkis kähmlus. Kannatanu palus auto peatada ning väljus sõidukist ja jooksis üle tee, et kohe teise auto peale hääletada. Vladislav Gorbik järgnes ning kui kannatanu kätte sai, siis tiris ta auto juurde tagasi, tekkis kähmlus. Kannatanu kirjeldas, kuidas Vladislav Gorbik ta auto taga teepervel asfaldile surus ja kägistas, kannatanu hakkas vastu ning Vladislav Gorbik lõi teda käte ja jalgadega nii keha kui näo piirkonda. Liiguti Vladislav Gorbik`u sõbra auto ette, Vladislav Gorbik tõmbas kannatanu pikali, haaras juustest ja hakkas tema pead vastu asfalti peksma. Kannatanu rabeles vastu, Vladislav Gorbik lõi teda käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Kannatanu sai Vladislav Gorbik`u haardest lahti ja proovis põgeneda, kuid saadi uuesti kätte ja kähmlus jätkus. Auto küljepeal kähmeldes kukuti koos kraavi, 14

(26)1-16-11421 kus Vladislav Gorbik surus kannatanu juustest kinni hoides näoga vastu maad, nii et tollel oli raskusi hingamisega. Lõpuks läks kannatanu autosse tagasi ja peksmine lõppes. Peksmise tulemusel oli kannatanul nägu paistes, huuled paistes ja verised, parem silm sinine, lõua otsas sinikas, üle keha suuremad ja väiksemad sinikad. Taastumine võttis umbes kuu aega. Arsti juurde ei läinud, kuna oli nii nõrk ja kartis Vladislav Gorbik`u kättemaksu, tegi umbes nädal pärast peksu foto oma näost, milline lisati ülekuulamise protokolli juurde. Kehal olevaid vigastusi ei ole fikseerinud. 27.09.2016.a on M S täpsustanud, et sõbra, kelle autoga Tallinnasse peksmise ööl minemas oldi, nimi on A V. Ka on kannatanu täpsustanud peksmise toimumise kohta ning selle kohta on ülekuulamise protokollile lisatud väljatrükk, kus peksmise koht on tähistatud ristiga (kd I, tl 242-245). 02.11.2016.a selgitas M S (kd II, tl 265-266), et töötas 2014.a ettevõttes xxxxxx xx. Kuna arsti juurde ei läinud, siis töövõimetuslehele jääda ei saanud. Helistas tööandjale ja ütles, et ei saa tööle tulla ning tööandja võimaldas nii, et ta ei pidanud tööle minema, võimalik, et vormistati palgata puhkus. Kodus oli umbes kuu aega. 27.09.2016.a on M S äratundmiseks esitamisel (kd II, tl 246-247) fotodelt ära tundnud A V, kes nägi kannatu peksmist pealt. Tunnistaja T V oma ütlustes (kd II, tl 239-241) selgitab, et sai M S teada, et Vladislav Gorbik teda peksis millalgi 2014.a lõpus, kui M S tuli asju täis autoga tunnistaja töö juurde ning rääkis talle, et tuleb Vladislav Gorbik`u juurest ära. Näitas tunnistajale enda vigastustega näost tehtud fotot. Tunnistaja sõnul oli M S silma ümbruses olnud sinikas kohtumisel olnud kollakat tooni. Tunnistaja I T on andnud ütlusi (kd II, tl 251-253), milles kirjeldab M S kohtumist ülekuulamisest 1,5-2 aastat tagasi sügisesel ajal, lund maas veel ei olnud ja M S vigastusi – parema silma all korralik sinikas, vasaku silma alt nina poolt natuke sinine, sinikas ühel õlavarrel. M S, M S ema, on ütluste andmisel (kd II, tl 248-250) selgitanud, et sai Vladislav Gorbik`u poolt M S suhtes toime pandud vägivallast teada hiljem, kevadel, kui M S arestimajas oli ja nad kohtusid. M S kirjeldas, kuidas M S oli Vladislav Gorbik`uga koos elamise ajal hästi närviline, varasem omavaheline usalduslik suhe muutus sel perioodil. Ka mäletas M S, et xxxxxxxx töötamise ajal oli periood, kus M S oli pikalt sinisel lehel, sel ajal suhtlesid omavahel telefonitsi, kuigi enamasti oli kombeks tunnistaja Eestis olemise ajal kohtuda. Ise ei ole näinud, et Vladislav Gorbik oleks M S vägivallatsenud, ka ei näinud kahtlaseid vigastusi. 07.10.2016.a on ütlusi andnud A V (kd II, tl 254-255) kes oma sõnul ei mäleta, et oleks näinud Vladislav Gorbik`ut M S kallal vägivallatsemas. 07.10.2016.a toimetati tunnistaja A V ja kannatanu M S vastastamine (kd II, tl 256258). Vastastamisel on A V meenunud, et ühe korra on Vladislav Gorbik ja M S kakelnud. Sõideti autoga, ühel hetkel M S palus auto peatada ja jooksis autost välja, juhtus kusagil Saku lähedal, sellises kohas, kus tänavavalgustust ei olnud. A V väljus ka ise autost, selgelt tülitsejaid ei näinud, oli aru saada, et M S on hädas ja kuulda oli tülitsevaid hääli. Proovis sekkuda, aga Vladislav Gorbik ajas ta ära. Autosse tagasi tulnud M S olid riided katki, huul paistes, nina alt oli verd näha, Vladislav Gorbik`ul ei paistnud midagi häda olevat. Vladislav Gorbik ei ole selle episoodi osas ütluseid andnud, 31.10.2016.a ülekuulamisel (kd II, tl 260-263) on ta avaldanud, et ei näe asjas mitte mingit 15

(26)1-16-11421 kuritegu ja keeldus episoodi kohta ütluste andmisest. 16.05.2017.a kohtuistungil tunnistas Vladislav Gorbik ennast esitatud süüdistuses, sh käesolev episood, süüdi. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on Vladislav Gorbik`u süü M S kehalises väärkohtlemises tõendamist leidnud. M S on kirjeldanud enda ja Vladislav Gorbik`u suhte dünaamikat, samuti 2014.a novembri lõpus-detsembri alguses enda väärkohtlemist Vladislav Gorbik`u poolt. A V on andnud ütlusi selle kohta, kuidas nägi M S vigastusi, ning andis ütlusi vigastuste tekkimise asjaolude kohta, mis ei jäta kahtlust, et vigastuste tekitajaks oli just Vladislav Gorbik. Samuti on erinevas paranemisjärgus vigastusi näinud tunnistajad T V ja I T, kusjuures vigastuste paiknemise kirjeldus näo osas mõlema tunnistaja puhul kattub M S poolt endast tehtud fotol kujutatuga. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust ka selles, et Vladislav Gorbik`u poolt 2014.a novembri lõpus-detsembri alguses Saku lähistel toime pandu langeb kehalise väärkohtlemise alla ning selgelt põhjustas kannatanule mööduva iseloomuga tervisekahjustusi hematoomide näol ja valu. Kuriteo toime panemise aja järgi

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu on alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2 järgi ehk teise inimese tervise kahjustamisena lähisuhtes.

K P kehaline väärkohtlemine 06.11.2016.a patrullilehe (kd II, tl 314-316) kohaselt on patrull kutsungiga 3274 kell 18.50 saanud kutse aadressile xxxx xx, kirjeldusega naine jooksis kodus ära, eile mees peksis. Osalised K P ja Vladislav Gorbik. Elukoht mõlemal xxxxx xxx xx-xxx. Toimetati jaoskonda. Samuti on patrullpolitseinik Rauno Rattassep koostanud ettekande (kd II, tl 317), milles kirjeldab 06.11.2016.a kutsungi saamist ja edasisis sündmuseid. K P ja Vladislav Gorbik mõlemad alkoholijoobes. Vladislav Gorbik kell 19.05 kinni peetud aadressil xxxxx xxx xx-xxx, K P jaoskonnas üle kuulatud, tehtud isiku läbivaatus. Vladislav Gorbik paigutatud kambrisse, koostatud lähisuhtevägivalla leht. Lähisuhtevägivalla infolehe (kd II, tl 318) kohaselt on elukohas peretüli käigus toime pandud füüsiline väärkohtlemine – mees lõi naist. Kannatanuks K P, saanud tervisekahjustuse, on nähtavalt alkoholijoobes. Vägivallatsejaks Vladislav Gorbik, ohvri elukaaslane, samuti nähtavalt alkoholijoobes, mõlemad isikud toimetatud politseiasutusse. 06.11.2016.a kell 19.30 on kontrollitud K P joovet ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne, näiduks 0,81 mg/l (kd II, tl 332). K P on 06.11.2016.a kannatanuna ülekuulamisel (kd II, tl 321-327 ja osaliselt pööretel) andnud ütlusi selle kohta, kuidas tema elukaaslane Vladislav Gorbik 06.11.2016.a, olles alkoholijoobes nende elukohas kella 2,00 paiku öösel tuli vannituppa, kus kannatanu ennast pesi duši all, haaras kannatanul juustest, tiris, käega surus vastu nägu, lõi jalaga vastu paremat jalga, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, samal ajal sõimates. Politseid ei saanud kannatanu oma sõnul kutsuda, kuna Vladislav Gorbik võttis temalt telefoni, ka ei lasknud kannatanut terve päeva kodunt välja. Ülekuulamise protokollile lisatud isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud kuriteojäljed: paistetus näos vasakul pool, parema käe õlavarrel sinikas, vasakul tuharal sinikad, paremal alaseljal sinikad, vasakul puusal sinikad, vasaku jala säärel sinikad, vigastused on fotografeeritud ja lisatud fototabelina. 16

(26)1-16-11421 14.11.2016.a on K P avaldanud, et Vladislav Gorbik teadis, et ta prostitutsiooniga elatist teenib, Vladislav Gorbik lõi teda peaaegu alati peale kliendi äraminekut (ütlused kd II, tl 328-329). Tunnistaja O B on oma ütlustes (kd II, tl 333-334) kirjeldanud 06.11.2016.a kell 18.50 saadud väljakutsele reageerimist ning K P poolt avaldatud, mis kattub kannatanu poolt 06.11.2016.a ja 14.11.2016.a antud ütluste sisuga. Tunnistaja S B, kelle firmale kuuluvad korterid xxxxxxxxx, xxxxx xxx xx, kirjeldas oma ütlustes (kd II, tl 335-336), kuidas 06.11.2016.a käis ettevõttele kuuluva korteriosa, mille üürileping oli lõppenud, vastuvõtmisel. K P üürib ettevõttelt teist korteriosa. Korteri üldkoridoris koputas K P korteriosa uksele, et saada üüriraha. K P avas, väljus, andis üüriraha ning oli rääkinud, et Vladislav Gorbik tuli talle uuesti kallale. Kui K P naases oma korteriossa, jäi uks lahti ning tunnistaja nägi ja kuulis, kuidas Vladislav Gorbik hakkas tuppa tagasi tulnud ja diivanile istunud K P peale karjuma ja teda solvama, vägivalda ei näinud ega kuulnud. 07.11.2016.a asitõendi vaatlusprotokolli objektiks on helisalvestised häirekeskusesse, toimikus koos tõlkega vene keelest eesti keelde (kd II, tl 339-344). 06.11.2016.a kell 18:45:09 on helistanud häirekeskusesse K P ja rääkinud, kuidas tema elukaaslane Vladislav Gorbik on teda jälle peksnud, on oma sõnul üleni sinikates. Sai poodi tulemise ettekäändel kodunt välja, on xxxx xx maja juures. 18.11.2016.a on vaadeldud 06.11.2016.a xxxxx xxx xx-xxx korteris politsei poolt salvestatud videot (asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega vene keelest kd II, tl 346353), vaatlusprotokollis on ekslikult märgitud vaadeldavaks objektiks helisalvestised häirekeskusesse. Salvestiselt nähtub Vladislav Gorbik`u ja K P omavaheline suhtlus, Vladislav Gorbik ilmselt ärritunud, mitmel korral karjub K P peale. 06.11.2016.a kell 19.25 on kontrollitud ka Vladislav Gorbik`u joovet, kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit 0,46 mg/l. 07.11.2016.a on Vladislav Gorbik kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II, tl 368-369) eitanud kannatanuga tülitsemist, öeldes, et tema ei ole K füüsiliselt puutunud. 16.05.2017.a kohtuistungil tunnistas Vladislav Gorbik ennast esitatud süüdistuses, sh käesolev episood, süüdi. Kokkuvõtlikult, 06.11.2017.a on fikseeritud K P sinikad erinevatel kehaosadel, paistetus näos vasakul pool. K P on viidanud Vladislav Gorbik`ule, kui isikule, kes tema kallal vägivalda tarvitas. Arvestades erinevate tunnistajate ütluste ja häirekeskuse helisalvestisega, on kohus seisukohal, et K P poolsetes ütlustes puuduvad sellised vastuolud, mis annaksid alust nende tõepärasuses kahtlemiseks. Kohus leiab, et Vladislav Gorbik pani 06.11.2016.a kell 02.00 paiku toime K P kehalise väärkohtlemise K P poolt kirjeldatud viisil, ehk Vladislav Gorbik pani lähisuhtes toime teise isiku tervise kahjustamise

§ 121lg 2 p 2 tähenduses.

Arvestades, et tuvastamist on leidnud Vladislav Gorbik`u poolt M S kehaline väärkohtlemine

§ 121

lg 2 p 2 mõistes 2014.a novembri lõpus – detsembri alguses (teo toimepanemise ajal kvalifitseeritav

§ 121

järgi) ja, et Vladislav Gorbik on 11.10.2016.a süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 2 järgi, on tema puhul täidetud ka

§ 121lg 2 p 3 sätestatud korduvuse tunnus. Tahtlus 17

(26)1-16-11421 Siingi eeldab kuritegu subjektiivsest küljest tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Vladislav Gorbik pani

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud teod toime otsese tahtlusega.

Esimesel juhul (M S) pidi Vladislav Gorbik vähemalt möönma, et M S peksmisega täidab ta teo toime panemise ajal kehtinud

§ 121sätestatud kuriteo koosseisu.

Kuna Vladislav Gorbik`ut karistati 11.10.2016.a

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ehk lähisuhtes teise inimese tervise kahjustamise eest, siis oli ta 06.11.2016.a K P suhtes vägivalla tarvitamise ajal teadlik, et täidab oma käitumisega

§ 121lg 2 p 2 ja 3 koosseisud.

Õigusvastasus

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Käesolevas menetluses kohus ei ole kummagi süüdistatava puhul tuvastanud neile ette heidetud tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süü

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku

peatüki
jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Vladislav Gorbik ja Ranar Suviste tunnistasid ennast neile esitatud süüdistustes süüdi. Kohtule esitatud materjalide kohaselt süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab

§ 60lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust.

Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus süüdistatavate suhtes karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Vladislav Gorbik 16.05.2017.a kohtuistungil Vladislav Gorbik avaldas kahetsust, muud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi 18

(26)1-16-11421 kvalifitseeritava kuriteo eest näeb Karistusseadustik sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud teo eest võib karistada isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades, et Vladislav Gorbik`ule heidetakse ette mitme vargusepisoodi toimepanemist, välistab kohus rahalise karistuse, kui kõige leebema karistusalternatiivi. Arvestades varguste toimepanemise asjaolusid hindab kohus Vladislav Gorbik`u süüd küllaltki suureks. Samas kohus arvestab ka, et süüdistatav on avaldanud kahetsust, samuti soovi mingilgi viisil (tööga) hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Ka näitab viimase vargusepisoodi toimepanemisest möödunud aeg, et isik võib olla selles osas mõistnud oma käitumise ebaõigust ja on seetõttu ka hoidunud võõra vara enda kasuks pööramisest. Seega on kohtuhinnangul asjakohane, et Vladislav Gorbik`ule mõistetav karistus jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra ning karistab teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 121

lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritud ja 2014.a novembri lõpus-detsembri alguses toime pandud teo (teo toimepanemise ajal kvalifikatsioon vastavalt

§ 121

) osas hindab kohus Vladislav Gorbik`u süüd keskmiseks, samuti on isik avaldanud kohtuistungil kahetsust. Tuvastamist on leidnud üks vägivaldne episood M S suhtes. Arvestades menetluses tuvastamist leidnud asjaoludega on selle episoodi osas kohaseks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuse kergeima karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel ning liitkaristuseks mõistab 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvestades, et 06.11.2016.a episood on toime pandud pärast Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsust nr 1-16-8772, tuleb käesolevaga suurendada 06.11.2016.a episoodi eest mõistetavat karistust

§ 65

lg 2 sätestatud korras Vladislav Gorbik`ule 11.10.2016.a mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 kuu ja 16 päeva võrra. 06.11.2016.a toime pandud ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud teo osas kohus arvestab Vladislav Gorbik`u süüd suureks. Siinkohal kohus arvestab, et tegemist ei olnud Vladislav Gorbik´u esmakordse sellesisulise rikkumisega, vaid, et teda oli vaevalt kuu varem karistatud samuti seoses K P suhtes vägivalla tarvitamisega. Seega on kohtu hinnangul 06.11.2016.a episoodi osas Vladislav Gorbik`u süüle vastav karistus 9 kuud vangistust. Enne 11.10.2016.a kohtuotsust toime pandud tegude ja pärast 11.10.2016.a toime pandud teo eest tuleb Vladislav Gorbikut karistada kogumis

§ 64

lg 1 regulatsioonist lähtuvalt mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel ehk 2 aastase vangistusega. Arvestades, et kohus lahendas asja lühimenetluse korras, vähendab kohus mõistetud karistust

§ 238

lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõistab 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aja arvab karistusaja hulka ning Vladislav Gorbik`u ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuistungil Vladislav Gorbik`u kaitsja palus kohtul mõistetav karistus asendada üldkasuliku tööga selliselt, et jätta Valdislav Gorbik`ule 11.10.2016.a mõistetud ja täitmisele pööratud karistus iseseisvale täitmisele. Kohus on seisukohal, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine käesoleval juhul ei oleks kohane. 19

(26)1-16-11421 04.01.2016.a on prokurör koostanud ajavahemikul 01.03.2013 kell 17:00 kuni 04.03.2013 kell 16:00 Vladislav Gorbik`u poolt toime pandud

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritud episoodi osas määruse (kd II, tl 214) kriminaalasjas nr 15750000035 menetluse lõpetamiseks, kuna asjas puudub avalik menetlushuvi. Prokurör kohustas Vladislav Gorbik`ut tegema 30 tundi üldkasulikku tööd 04. maiks 2016.a. 02.05.2016.a erakorralises ettekandes (kd II, tl 216-217) on kriminaalhooldusametnik teatanud prokurörile, et Vladislav Gorbik on hoidnud kõrvale üldkasulik töö tegemise kohustusest ning ettekande esitamise seisuga on temal tehtud 2 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata 28 tundi üldkasulikku tööd. 05.05.2016.a on prokurör uuendanud kriminaalasja nr 15750000035 menetluse (kd II, tl 218). Eelviidatu kohtu hinnangul selgelt viitab, et Vladislav Gorbik ei ole isik, kelle puhul võiks kõne alla tulla täitmisele pööratava vangistuse üldkasuliku tööga asendamine. Kohtueelses menetluses on isikule antud võimalus sooritada 30 tundi üldkasulikku tööd 4 kuu jooksul, ehk sisulise kohustusega teha kuus keskmiselt 7,5 tundi üldkasulikku tööd. Reaalsuses isik näitas, et ei suuda ega soovi teha tööd vastavalt koostatud ajakavale, isegi, kui ajakava on koostatud tema soove ja vajadusi arvestades. Vladislav Gorbik kannab hetkel talle 11.10.2016.a harju Maakohtu poolt mõistetud karistust. Esialgselt võimaldati isikul karistuse kandmist tingimuslikult 1 aasta ja 6 kuuse katseajaga

§ 75

sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega ning

§ 75lg 2 p 2, 8 sätestatud lisakohustuste täitmise kohustusega.

28.12.2016.a pöörati isikule mõistetud karistus täitmisele, kuna isik ei täitnud talle pandud kohustusi. Seega ei näe kohus ka hüpoteetilist võimalust kaaluda Vladislav Gorbik`u karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamist. Eeltoodule tuginedes näeb kohus ainsa karistusvõimalusena Vladislav Gorbik`ul reaalse vangistusega karistamist. Ranar Suviste Ranar Suviste`le on esitatud süüdistus ühe kuriteoepisoodi toimepanemises. Kohus karistuse mõistmisel arvestab, et 16.05.2017.a kohtuistungil Ranar Suviste avaldas kahetsust, juba kohtueelses menetluses on isik avaldanud kahetsust ja valmisolekut hüvitada kannatanule tekitatud kahju ning kohtuistungil selgus, et isik on kannatanule osaliselt kahju juba hüvitanud. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid on talle karistusena mõistetud 542 üldkasuliku töö tundi sooritanud tähtaegselt (kd II, tl 398). Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Ranar Suviste`t pärast talle käesolevas kriminaalasjas süüdistuse toonud varguse toimepanemist karistatud ei väärteo- ega kriminaalkorras, mis viitab, et süüdistatav on oma käitumisest järeldused teinud ning on asunud õiguskuulekale teele. Kokkuvõtlikult hindab kohus Ranar Suviste süüd talle ette heidetavas teos keskmiseks. Ranar Suviste`le on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ning sellise teo eest võib karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades eelviidatud asjaoludega on kohtu hinnangul Ranar Suviste` suhtes kohane kohaldada karistusena rahalist karistust.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, ehk keskmiseks sanktsioonimääraks on 265 päevamäära. Arvestades süüdistatava süü suuruse, aga ka tema poolt avaldatud kahetsusega, on kohus seisukohal, et isikule kohaldatav karistus võib jääda 20

(26)1-16-11421 allapoole sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte oluliselt ja Ranar Suviste`le tuleb mõista

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi karistuseks rahalise karistus 210 päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kahtlustatava keskmise sissetuleku ja elatustaseme teatise (kd II, tl 268, andmed 2014.a kohta) kohaselt on Ranar Suviste keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamisi 7,50 eurot. Seega peab kohus lähtuma seaduses sätestatud miinimumpäevamäära suuruses ehk 10 eurost. Kohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid päevamäära vähendamise, samuti puuduvad alused päevamäära elatustasemest tingituna suurendamiseks. Arvestades, et kohus lahendas kriminaalasja kohaldades lühimenetlust, tuleb Ranar Suviste karistust KrMS §238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja Ranar Suviste lõplikuks karistuseks mõistab kohus rahalise karistuse 140 päevamäära ulatuses, päevamääraga 10 eurot, ehk 1400 eurot. Võttes arvesse, et Ranar Suvistel on solidaarkohustus kannatanu ees hüvitada tekitatud kahju ning, et ta kohtuistungil avaldas, et otsib hetkel tööd, võimaldab kohus Ranar Suviste`l tasuda rahalise karistuse

§ 66lg 1 alusel ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid Kr

MS § 310 p 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1)kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldumiseks peab süüdistatava teo ning tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. VÕS § 128 lg 2-3 regulatsiooni kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. OÜ Kehtna Elamu tsiviilhagi Osaühing Kehtna Elamu esindaja A T, kelle esindusõiguse olemasolu tsiviilhagi 21

(26)1-16-11421 esitamise ajal kinnitab Osaühing Kehtna Elamu Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk (kd II, tl 196-198), on esitanud tsiviilhagi varalise kahju summas 200 eurot nõudes. Tsiviilhagi kohaselt 04.03.2013.a alustati menetlust kriminaalasjas nr 13270000080

§ 199

lg 2 p 8 tunnustel selles, et tungiti uksest kinnituskaba väljatõmbamise teel, ajavahemikus 01.03.2013.a kella 17.00 kuni 04.03.2013.a kella 16.00-ni Rapla maakonnas, Kehtna alevikus Staadioni 10 ja Kehtna Jäätmejaama vahelisel alal asuvasse puutöökotta, kust varastati salaja, tööpingi küljest juhtmete läbilõikamise teel saag-höövelpingi mootor maksumusega 600 €. Mootor on omanikule tagastatud. Seoses juhtumiga on tekitatud ukse lõhkumise kahju 100 eurot ja mootori juhtme läbilõikamisega tekitatud kahju 100 €. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et Vladislav Gorbik oli isikuks, kes pani toime OÜ-le Kehtna Elamu kuuluva mootori varguse, seega esineb süüdistatava teo ning tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Mootori varastamiseks on tungitud OÜ Kehtna Elamu puutöökotta ukse lõhkumise teel ja selliselt tekitatud hagejale kahju 100 €. Mootori saag-höövelpingi küljest eemaldamiseks on tulnud läbi lõigata mootorit pingiga ühendanud juhtmed, mis hiljem on tulnud välja vahetada ning sellega seoses on kannatanul tekkinud kokku kahju 100 €. VÕS § 132 lg 3 regulatsiooni kohaselt hõlmab asja kahjustumise puhul hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kannatanu palub, et tema kasuks mõistetaks välja sissemurdmisel uksele ja ukse lukule tekitatud kahju ning varastatud ja tagasi saadud mootori toitejuhtme vahetamisega seoses tekkinud kahju ehk kokkuvõtlikult VÕS § 132 lg 3 kohaselt asjade parandamise mõistlikud kulud. K A on kriminaalasjas nr 1-15-4406 Pärnu Maakohtu poolt 01.07.2015.a süüdi mõistetud

§ 199lg 2 p.

7 ja 8 järgi ajavahemikul 01. märtsist 2013.a. kell 17.00 kuni 04.märtsini 2013.a. kell 16.00 koos Vladislav Gorbik`uga OÜ Kehtna Elamu puutöökojast mootori varastamise episoodis ning temalt on välja mõistetud OÜ Kehtna Elamu kasuks 200 eurot kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvituseks (kd II, tl 209-212). 15.12.2016.a on OÜ Kehtna Elamu juhatuse liige A T kinnitanud menetlejale, et K A nimel ei ole OÜ-le Kehtna Elamu tekitatud kahju hüvitatud ning nad soovivad Vladislav Gorbik`ult kahju väljamõistmist. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Välja mõista Vladislav Gorbik`ult solidaarselt K A (tsiviilhagi välja mõistetud Pärnu Maakohtu 01.07.2015.a otsusega nr 1-15-4406) Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Osaühing Kehtna Elamu kasuks 200 €. K L tsiviilhagi K L on esitanud tsiviilhagi (kd II, tl 228-229) talle tekitatud kahju summas 2461,20 euro nõudes, mis koosneb:21.04-22.04.2015 (tsiviilhagis ekslikult märgitud aasta 2016) laudast varastatud metallesemete maksumus 1911,20 eurot;21.04-22.04.2015 sissemurdmisega tekitatud kahju 100 eurot;28.03-30.03.2016 laudast varastatud diiselkütuse ja kanistrite maksumus 378 eurot;28.03-30.03.2016 sissemurdmisega tekitatud kahju 72 eurot. 21.04-22.04.2015.a metallivargus 22

(26)1-16-11421 30.03.2016.a ülekuulamisel on K L 21.04-22.04.2016.a. varastatud esemete osas avaldanud järgmist:varastatud asjade osas ei ole esitada ostutšekke, sest need esemed on aastate jooksul minu kätte kogunenud. Osad asjad on ostnud poest uuena, osad asjad kasutatuna nö käest-kätte. Käis metallimüügi punktides, nt Kehtna KEK-is, Tehnikatugi kaupluses ja Agrovarus ning uurisin metallihindade kohta. Konkreetset hinnakirja ei väljastatud, kuid Agrovaru kaupluses kirjutas müüja mõned hinnad välja. Laudast varastati: erinevate suurustega polte ja mutreid umbes 30 kg ulatuses, mille koguväärtuseks hindas 120 eurot. Selle kohta saab esitada Agrovaru hinna, mille alusel mutrite ja poltide kilohind on 3,10-5,25 eurot; liikurniiduki E301 reduktor väärtusega 250 eurot. liikurniiduki E301 kepsud koos laagrite ja vaheplaatidega koguväärtusega 200 eurot. traktorite MTZ ja T40 sidurid koos korvidega koguväärtusega 321,20 eurot. Alguses nimetas nende koguväärtuseks 277 eurot, kuid Agrovarus müüakse uutena neid esemeid just selle hinnaga. T-40 sidur 172,5 eurot ja MT2 sidur hinnaga 148,7 eurot. Selle kohta esitab Agrovaru paberi tööstusliku elektripliidi (marki ei tea) 4 malmist plaadid koguväärtusega 90 eurot. Mittekompleksena ei ole pliidiga midagi teha, hinnanguline uue pliidi soetusmaksumus.erinevate suurustega malmist laagrite ja teiste seadmete korpused (kokku umbes 15

tk)koguväärtusega 60 eurot. Agrovaru hindade põhjal. erinevaid elektrimootoreid (kokku 7 tk, kõik alla 1 kilovatise võimsusega) koguväärtusega 350 eurot. Kauplusest Tehnikatugi öeldi, et umbes niipalju need mootorid maksaksid. Erineva pikkuse (6-10
m)ja jämedusega (läbimõõt 8-14
mm)terastraatidest punutud trosse (rõngasse keritult) koguväärtusega 70 eurot. Nende kohta saab Agrovaru paberi esitada. veneaegse niidumasina rootori kinnitusseade väärtusega 50 eurot. Agrovarus maksis analoogne seade koos lisadega isegi rohkem, Hageja soovib 50 eurot selle eest; erinevaid kuullaagreid ja metallist klambreid koguväärtusega 180 eurot. Agrovarus ja Tehnikatoes on klambritel erinevad hinnad. Oleneb suurusest ja läbimõõdust. Seetõttu on nimetanud orienteeruva hinna, traktori kiirhaake kolmnurk väärtusega 120 eurot. Agrovarus müüakse sellist eset eelpool nimetatud hinnaga. Selle kohta on ka Agrovaru paberil kirje toimiv Riga pesumasin väärtusega 100 eurot. Internetist vaadates alla 100 euro töökorras kasutatud Riga pesumasinat ei saa, mistõttu ka selline hindpõhjendatud. Lisaks loetletud esemete väärtusele sisaldab hagi hind veel lõhkumise kahju 100 . Hageja nõue kokku seega 2011,20 €.16.05.2017.a kohtuistungil kannatanu avaldas, et Ranar Suviste on kandnud talle üle 50 € ning tsiviilhagi on selle võrra väiksem. Ranar Suviste ja Vladislav Gorbik`u süü xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx kinnistult metalli varastamises on eelpool juba kinnitust leitud. Samuti ei ole kahtlust, et kannatanu on saanud läbi Ranar Suviste ja Vladislav Gorbik`u tegevuse varalist kahju. Ranar Suviste ja Vladislav Gorbik ei ole kohtueelses menetluses vaidlustanud kannatanule tekitatud kahju suurust. Ranar Suviste on 29.05.2015.a ning 21.09.2016.a kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju. 28.12.2015.a on täpsustanud, et on umbes pool (1000 €) nõus hüvitama osade kaupa. Ka on Ranar Suviste kannatanu kinnitusel juba asunud tekitatud kahju hüvitama. Vladislav Gorbik on 31.10.2016.a kahtlustatavana ülekuulamisel 21.04-22.04.2015.a metallivarguse episoodi osas kannatanule kahju hüvitamise osas avaldanud, et ei ole K L rahaliselt kahju hüvitanud, kuid soovib kahju hüvitada tööga ning ei ole kordagi vaidlustanud esitatud kahjunõude suurust. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et K L tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise 23

(26)1-16-11421 maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb Vladislav Gorbik`ult ja Ranar Suviste`lt solidaarselt välja mõista kannatanu K L kasuks 2011,20 €, millest Ranar Suviste on 16.05.2017.a seisuga K L hüvitanud 50 €. 28.03-30.03.2016 diislikütuse vargus 25.08.2016.a kannatanuna ülekuulamisel on K L selgitanud järgmist. xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx kinnistu asunud kütus on ostetud suuremas koguses kahes osas ettevõttest AS Eksar-Transoil. 2015.a juulis ühe tonni hinnaga 73 senti liiter ning teise samasuure koguse 2014.a jaanuaris, makstes siis 96 senti liitri eest. Kannatanu on ostude tõendamiseks esitanud arve-saatelehed (kd II, tl 226-227). Arve-saateleht nr 33278 kuupäevaga 16.07.2015.a kohaselt on K L ostnud Eriotstarbelist kütust kogusega 1000 liitrit, hinnaga 0,6083 eur/l, millele lisandub käibemaks 20%. Arve koos käibemaksuga kokku 730 eurot. Arvele on kantud vedaja info: ettevõte, sõiduk ja autojuht ning märgitud mahalaadimise koht. Arve-saateleht nr 22839, mis kannab kuupäeva 09.01.2014.a, kohaselt K L ostnud eriotstarbelist diislikütust koguses 1000 liitrit hinnaga 0,8000 eur/l, millele lisandub käibemaks 20%. Arve koos käibemaksuga kokku 960 eurot. Arvele on kantud vedaja info: ettevõte, sõiduk ja autojuht ning märgitud mahalaadimise koht. Kannatanu sõnul varastati kütust kokku 400 liitrit, pooleks nii ühest kui teisest mahutist ehk 200 liitrit odavamat ja 200 liitrit kallimat kütust koguväärtusega 338 eurot. Kuna varastamisel kasutati kütuse äraviimiseks laudas leidunud kanistreid, siis on kahjuks ka kütuse äraviimiseks kasutatud kanistrite maksumus. Kannatanu hindab, et kütus viidi ära 10 kanistris, iga kanistri vääruseks loeb 4 eurot, kokku kahju 40 eurot. Kanistrid on soetatud 5 aastat tagasi AS-ilt Ingle, tasuna osutatud teenuse eest. Eelviidatud kahjule lisandub lõhkumisega tekitatud kahju. Lõhuti ukse lukustussüsteem, mille taastamiseks ja tugevdamiseks kulus kolm päeva, uksele pandi ette uus tabalukk ja jämedam kett, samuti trellitati aken, kokku hindab taastamisele kulunud aja- ja materjalikulu 72 eurole. Kogukahju 450 €. Vaidlust ei ole selles, et Vladislav Gorbik oli isikuks, kes tungis ajavahemikul 28.0330.03.2016.a K L kuuluvasse hoonesse ja varastas sealt kütust kahest erinevast mahutist. Ka on Vladislav Gorbik kinnitanud, et kasutas kütuse äraviimiseks K L kuuluvaid ja laudast leitud kanistreid. Samuti ei ole kahtlus selles, et K L pidi tegema kulutusi lauda lukustussüsteemide korrastamiseks. Vladislav Gorbik müüd kütuse koos kanistritega maha enda poolt avaldamata ja menetluses tuvastamata isikule. Esineb põhjuslik seos K L tekitatud kahju ja Vladislav Gorbik`u tegevuse vahel. Küll aga on Vladislav Gorbik vastu vaielnud, et varastatud kütuse kogus ei saanud olla nii suur, kui kannatanu väidab. Oma hinnangul võttis kütust ainult 4-5 kanistrit ehk ca 120 liitrit. Samas hindas kogust silma järgi, ka edasimüümisel kütuse kogust ei kontrollinud (23.08.2016.a ülekuulamisel antud ütlused, kd II, tl 221-223). Samas 05.05.2016.a ülekuulamisel (kd I, tl 145-148) on Vladislav Gorbik väitnud, et võttis kütust 5-6 kanistrisse. Oma sõnul kasutas väiksemaid kanistreid, kuna suuremad sinised olid otsas ning koos ostjaga hindas kütuse koguseks 120-130 liitrit. Kohus on seisukohal, et Vladislav Gorbik`u ütlused varastatud kütuse koguse osas on ebausaldusväärsed ning võib asuda seisukohale, et ta on tunnistustes vähendanud tegelikkusest K L varastatud kütuse kogust enda poolt tekitatud kahju vähendamise eesmärgil. Esmalt juhib kohus tähelepanu vastuoludele isiku poolt antud ütlustes. Nagu eelviidatud, on ülekuulamiste käigus vähenenud nii võetud 24

(26)1-16-11421 kanistrite arv kui ka kütuse kogus. Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus. 31.03.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodel nr 15, 19,023-24,27 (kd I, tl (vastavalt) 84, 86-87). Kd II, tl 87 on fotod söödakünasse paigutatud väiksematest kanistritest (fotod 22-23), millel on näha suuremate siniste kanistrite paiknemine väiksemate muud värvi kanistrite kõrval. Fotol nr 15 on noolega tähistatud uks, mille kaudu hoonesse sisenemist on ütluste ja olustiku seostamise protokollis Vladislav Gorbik kinnitanud (kd I, tl 150-157 ja pööretel), täpsemalt nimetatud protokollile lisatud fotol nr 2 (kd I, tl 153 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr 15 on selgelt näha ukse vahetus läheduses, sisuliselt liikumisteel paiknev sinine kanister (kd I, tl 84). Ehk Vladislav Gorbik`u ütlused siniste kanistrite otsa saamise kohta on selgelt ebaõiged. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste ja tema poolt esitatud tõendite usaldusväärsuses ja esitatud kahjunõude suuruses ning selle koosseisus. Eeltoodule tuginedes kohus mõistab Vladislav Gorbik`ult välja kannatanu K L kasuks 450 €. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vladislav Gorbik Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on Vladislav Gorbik`ule määratud kaitsja riigi õigusabi korras, tasud riigi õigusabi eest ja kaitsja sõidukulud kohtueelses menetluses summas 182,64 €. Kohtumenetluses on kaitsja v.adv Vahur Krinal esitanud tasutaotluse kahel korral: 30.01.2017.a summas 168 eurot ning 16.05.2017.a summas 398,64 €. 30.01.2017.a esitatud tasutaotluse rahuldas kohus täielikult. 16.05.2017.a esitatud tasutaotluse on kohus rahuldanud osaliselt seda vähendades summani 326,64 €. Tasutaotluses on märgitud 16.05.2017.a kohtuistungi kestvuseks 3 tundi. Vastavalt 16.05.2017.a kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung nimetatud päeval tund aega alates 10.00-11.00. Kuna kohus ei kuulutanud asjas otsust 16.05.2017.a, on kohus tasutaotluse lahendamisel arvestanud 18.05.2017.a kohtuotsuse kuulutamisel osalemise ajaga ning on kokkuvõtlikult vähendanud tasutaotluses 16.05.2017.a kohtuistungi toimumise aega 1,5 tunnile ning selle võrra vähendanud ka kaitsja tasu. Seega on käesolevas asjas Vladislav Gorbik`u määratud korras kaitsja tasud ja sõidukulud kokku 677,28 € (koos käibemaksuga), mis on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vladislav Gorbik on toime pannud II astme kuriteod ning KrMS § 179 p 1 lg 2 kohaselt kaasneb sellisel juhul süüdimõistva kohtuotsusega sundraha suurusega 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 €. Nimetatud summad tuleb Vladislav Gorbik`ult välja mõista. Ranar Suviste Ranar Suviste`le riigi õigusabi korras määratud kaitsja on 16.05.2017.a esitanud kohtule tasutaotluse summas 509,28 €. Kohus on seisukohal, et tasutaotlus tuleb rahuldada osaliselt seda vähendades. Ranar Suviste`le on käesolevas asjas esitatud süüdistus ühes episoodis, kusjuures Ranar Suviste on juba kohtueelses menetluses vähemalt osaliselt oma süüd teo toimepanemises tunnistanud. Arvestades eeltooduga ning Ranar Suviste`ele ette heidetud episoodi osas kogutud tõendite hulga ja mahuga, on kohtu hinnangul usutav, et kaitsjal kulus 19.01.2017.a tasutaotluses toodud toimingutele reaalselt 4 tundi ning kaitsjale tuleb nimetatud toimingutele kulutatud aja eest maksta tasu summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades vähendusega kujuneb kaitsjale makstavate tasude summaks 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Vaidlus puudub selles, et kaitsjal tekkisisd 25

(26)1-16-11421 sõidukulud seoses 16.05.2017.a kohtuistungil osalemisega. Seega rahuldab kohus Ranar Suviste kaitsja 16.05.2017.a tasutaotluse summas 413,28 eurot koos käibemaksuga. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuluga. Ranar Suviste on toime pannud II astme kuriteo ning KrMS § 179 p 1 lg 2 kohaselt kaasneb sellisel juhul süüdimõistva kohtuotsusega sundraha suurusega 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 €. Eelviidatud summad tuleb Ranar Suviste`lt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-16-11421/20

1-16-11421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 mai 2017 a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11421 Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pü

§ 199

§ 121

§ 199

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks üks

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi (2014 a novembri, detsembri kuu täpselt tuvastamata ajal toime pandud episoodis) ja karistada teda kuue

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista üks

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi 06.11.2016 a toime pandud episoodis (peale Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsust nr 1-168772) ja karistada Vladislav Gorbikut üheksa

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Vladislav Gorbik`ule Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega nr 1-16-8772 mõistetud ja ärakandmata karistuse ühe

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04-06.05.2016.a, so kolm

§ 199

§ 238

§ 66

§ 199

§ 199

§ 25

§ 199

§ 199lg 4

§ 121järgi, ründas 2014.

§ 121

§ 121

§ 121

§ 121

§ 121

§ 121

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse.

§ 199

§ 121

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi.

§ 199

§ 121lg 2 p 3 vangistusega 2 aastat. Liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud. Kr

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada 210 päevamäära rahalise karistusega; Kr

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 sätestatud tunnused.

§ 199lg 2 p 7, 13

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi inkrimineeritud teod toime pannud kavatsetult.

§ 121

§ 121

§ 121lg 2 p 2 järgi ehk teise inimese tervise kahjustamisena lähisuhtes.

§ 121lg 2 p 2 tähenduses.

§ 121

§ 121

§ 121

§ 121lg 2 p 3 sätestatud korduvuse tunnus. Tahtlus 17

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud teod toime otsese tahtlusega.

§ 121sätestatud kuriteo koosseisu.

§ 121

§ 121lg 2 p 2 ja 3 koosseisud.

§ 27

§ 32

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

§ 60lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust.

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi 18

§ 121

§ 121

§ 121

§ 64

§ 65

§ 121

§ 64

§ 238

§ 199

§ 75

§ 75lg 2 p 2, 8 sätestatud lisakohustuste täitmise kohustusega.

§ 199

§ 44

§ 199

§ 44

§ 66lg 1 alusel ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid Kr

§ 199

§ 199lg 2 p.