Obsah (4)

§ 424§ 73§ 50§ 83

1-17-7809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-7809 (17230200292) Kohtunik Liin

kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Kaitsja § 424 järgi Aleksandr Karpov – isikukood 38105282737, elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht XxxxOÜ, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistamata Sergei Postnikov (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Karpov

§ 424

järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Karpov ei pane 1-aasta ja 3-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Aleksandr Karpovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Karpovit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 58.75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksandr Karpov, kriminaalasi 1-17-7809, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Aleksandr Karpovilt mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksandr Karpov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures ümbrikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - sündmuskohalt kaasa võetud detailid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures ümbrikus) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Aleksandr Karpovit süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 05.09.2016.a kella 05.05 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ehitajate tee 45 juures mootorsõidukit Volkswagen Bora, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,17 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/,l lõplik tulemus 1,07 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Aleksandr Karpov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega pani Aleksandr Karpov toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksandr Karpov, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 18.08.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Aleksandr Karpov süüdi tunnistamist ja karistamist

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 6 kuud.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Aleksandr Karpov ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Aleksandr Karpovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Aleksandr Karpov 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - CD-plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures ümbrikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - sündmuskohalt kaasa võetud detailid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures ümbrikus) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude (s.o sundraha) osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik