Obsah (8)

§ 168§ 150§ 432§ 430§ 661§ 403§ 206§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-536 Tsiviilasi Margus Kibus'e ja Marje Kibus'e

§ 168

lg 3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte eneste kanda. Eelnev ei välista hagejate õigust taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

1.4. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostja avaldab, et on teadlik

§ 430

lg 5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. 1.5. Pooled paluvad

§ 661

lg 4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ a hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot Margus Kibus'e arveldusarvele nr *.
3. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
4. Hagiavaldus 12.01.
5. a esitasid hagejad Margus Kibus ja Marje Kibus Pärnu Maakohtule hagi kinnisasja valduse üleandmise nõudes. 23.02.
6. a täpsustasid hagejad hagiavalduses esitatud nõuet 2 ning hagejad paluvad hagiga kohustada kostjat andma hagejatele ühiselt üle Kreisi kinnistu (registriosa nr *) osaks oleva maatüki – katastriüksuse *otsene valdus koos kõigi sellel maatükil asuvate kinnisasja oluliste osade ja päraldistega.
7. Kompromissleping 25.09.
8. a esitasid pooled kohtule allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu koos taotlusega tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas kohtunik Pr. Ruth Sild menetluses on tsiviilasjana nr. 2-17-536 Marje Kibus ja Margus Kibus hagi Erland Aas vastu taotlusega kohustada Erland Aasa andma Marje Kibus'ele (*) ja Margus Kibus'ele (*) ühiselt üle H maakonnas P vallas T külas asuv kinnistu „K“, mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr.*, osaks olev maatükk – katastriüksus *koos kõigi sellel maatükil asuvate kinnisasja oluliste osade ja päraldistega, valdus. Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja lahendamises kompromissiga. Pooled on sõlminud ja paluvad kinnitada kompromissi alljärgnevas:
9. Kostja Erland Aas (*) kohustub tähtajaks 31.detsember 2017.a. andma hagejatele Marje Kibus'ele (*) ja Margus Kibus'ele (*) ühiselt üle H maakonnas P vallas T külas asuv kinnistu „K“, mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr.*, osaks olev maatükk – katastriüksus *koos kõigi sellel maatükil asuvate kinnisasja osade, oluliste osade ja päraldistega, valdus. Koos sellega kohustub Erland Aas viima valduse üleandmise tähtajaks Kreisi kinnistult ja selle osaks olevatest hoonetest ära endale kuuluvad vallasasjad.
10. Kui Erland Aas ei anna tähtajaks 31.12.2017.a. Marje Kibusele ja Margus Kibusele üle H maakonnas P vallas T külas asuv kinnistu „K“, mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr.*, osaks olev maatükk – katastriüksus *koos kõigi sellel maatükil asuvate kinnisasja osade, oluliste osade ja päraldistega, valdust, võivad hagejad esitada kompromissi kinnitava kohtumääruse valduse üleandmise nõude kohustuse sundtäitmiseks kohtutäiturile. Valduse üleandmise tähtajaks Kreisi kinnistult ja selle osaks olevatest ehitistest ära viimata kostja vallasasjadega on hagejad õigustatud talitama oma äranägemise järgi.
11. Pooled on

§ 168

lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte eneste kanda. Eelnev ei välista hagejate õigust taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

4. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompro-missi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostja avaldab, et on teadlik

§ 430

lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. 5. Pooled paluvad

§ 661

lg.4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 6. Margus Kibus taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 250,00 € tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 125,00 € kanda Margus Kibuse pangaarvele nr. * . 3

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. 9. Juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 ja § 431 lg-st 2 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses istungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

1. Kohtu seisukoht 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661

lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 4 Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja M. Kibus on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 250 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist /tlk 22/. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot hageja Margus Kibus'e arvelduskontole nr *. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5