lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Kaitsja Kristen Kivit – isikukood 39011090302, elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, juhutööd, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistatud Raivo Bergson (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kristen Kivit
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kristen Kivit ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. allub kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ravile, mis seotud sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga; 8. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9. ei suhtle temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).
lg 1 alusel määrata Kristen Kivit katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 20.04.2017.a – 21.04.2017.a, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Kristen Kiviti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kristen Kivitilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 10 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot, ekspertiisikulu 420 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 34.80 eurot riigituludesse. Kohustada Kristen Kivitit tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu, ekspertiisikulu ja sõiduki teisaldamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 154.07 eurot. Sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu, ekspertiisikulu ja sõiduki teisaldamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kristen Kivit, kriminaalasi 1-17-7808, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: itabi@just.ee).
lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Kristen Kivitilt sularaha summas 345 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE701700017001577198). Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid, soonkinnisega kilekotid ja kaanega klaaspurk (antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas taas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 20.04.2017.a Tallinnas, Järve Keskuse juures (aadressiga Pärnu mnt 328, Tallinn) ning teistes kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kohtueelses menetluses tuvastamata isikutelt suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid kokaiini mitte vähem kui 4,65 grammi ning kanepiõisikuid (marihuaanat) mitte vähem kui 1,45 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kokaiini hoidis Kristen Kivit enda juures, kuni kinnipidamiseni 20.04.2017.a kell 15.57, mil Kristen Kiviti läivaatuse käigus leiti ja võeti ära üks minigrip kilekott, milles omakorda kuus minigrip kilekotti, mis sisaldasid kokku 4,65 grammi 35% kokaiinhüdrokloriidi, milles 1,45 grammi kokaiini. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat hoidis Kristen Kivit enda elukohas aadressil Xxxx kuni 21.04.2017.a, mil tema elukohas teostatud läbiotsimisel andis Kristen Kivit vabatahtlikult välja klaaspurgi kanepiõisikutega (marihuaana) kogumassiga 1,45 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23% ning kaks minigrip kilekotti, milles leidus kanepiosakesi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul 7,5 grammist ning kokaiini puhul keskmiselt 0,65 grammist (puhtast ainest). Seega käitles Kristen Kivit narkootilist ainet suures koguses. Sellise käitumisega pani Kristen Kivit toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kristen Kivit, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 16.08.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Kristen Kiviti süüditunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2017.a kuni 21.04.2017, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg-te 1,3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristen Kivit ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 kohaselt määrata, et Kristen Kivit on kohustatud alluma kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ravile, mis on seotud sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga.
lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Kristen Kivitit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kristen Kiviti nõusolekul ning juhindudes
lg 5 p-st 2 ja 83² lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Kristen Kiviti vara, s.o sularaha summas 345 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198. Asitõendid
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) - minigrip kilekotid ja kaanega klaaspurk (antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 10 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot, ekspertiisikulu 420 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 34.80 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.