) §-idele 1043 ja 1045 lg 1 p-le 2 ning on tuvastatud kolmeastmeline delikti üldkoosseis, millest tulenevalt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud kostja peab kahju kannatanule hüvitama, kuna ta on oma õigusvastase tegevuse tõttu süüdi kehavigastuste ja tervisekahjustuste tekitamises kannatanule (tl 17). Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks. 5. Hageja on kostja vastu käesolevas asjas esitanud tsiviilõigusliku varalise tagasinõude RaKS § 26 lg 1 alusel, mille eelduseks on kostja vastutus kannatanu eest
§-ide 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. 6. Tagasinõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsib kohus esmalt, kas hüvitise saajal (kannatanul) on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest, mille hüvitas kostja eest hageja kannatanul ravikindlustuse olemasolu tõttu. Riigikohtu otsuse 3-2-1-41-05 (p 25) kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetluses siduv kriminaalasjas tehtud otsuses võetud seisukoht kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise kohta ja põhjusliku seose kohta rikkumise ja kahju vahel. Kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus (ka põhjusliku seose olemasolu) tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses, kuna nimetatud küsimuste lahendamine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist. Vastasel juhul puuduks tsiviilkohtumenetluses hagi läbivaatamisel üldse mõte. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei muuda poolte vahel üldist tõendamiskoormist, küll saab selle alusel aga lugeda mitmed kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluses siduvalt tuvastatuks. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada tsiviilkohtumenetluses dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega.
kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks isikule kahju tekitamine (st tegu ja kahju ning nendevaheline põhjuslik seos) ning kahju tekitaja teo õigusvastasus. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lõike 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus selgitab, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitanud nõuet
§-ide 1043 ega ka 1045 lg 1 p 2 alusel, vaid hageja on kostja vastu käesolevas asjas esitanud tsiviilõigusliku nõude RaKS § 26 lg 1 alusel, mille eelduseks on kostja vastutus kannatanu eest
§-ide 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Seega on hagejal käesolevas tsiviilasjas kostja vastu tagasitäitmise nõue tulenevalt RaKS § 26 lõikest 1, mitte aga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue
§-ide 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 50 lõike 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Pooled ei vaidle käesolevas asjas, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel ja et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused (sh ravimid) on osutatud õigustatud isikute poolt meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu ning et ajutise töövõimetuse hüvitis on kannatanule tasutud põhjendatud suuruses. Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et hageja nõue on esitatud valedel alustel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest sõltumata asjaolust, kas see isik on igakuuliselt tasunud sotsiaalmaksu või mitte. Kostja põhjustas kannatanule kehavigastusi, mis on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses. Kostja tunnistati kriminaalasjas nr 1-xxxx-5666 süüdi KarS § 119 lg 1 alusel. Seega on kohus tuvastanud, et tegu põhjustati kostja poolt. 7.
lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu 4 tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kohus leiab, et tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel kannatanu tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud kuludega. Ravikindlustushüvitise, ravimite ja töövõimetushüvitise maksmise RaKS alusel tingisid kannatanu tervisekahjustused, mille toimepanemise eest kannab karistust kostja.
lg 1 p 2 kohaselt oli kostja tegu, tervisekahjustuste põhjustamine, ka õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist. Kostja toime pandud õigusvastase teo ja kahju vahel valitseb põhjuslik seos, kannatanule kahju tekitamata ei oleks hagejal olnud põhjust kannatanule ravikindlustushüvitisi maksta. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kostja tekitas kannatanule kui ravikindlustatud isikule tervisekahjustusi, millise teo tagajärjel on pöördunud kannatanu tervisekahjustuste raviks erinevate raviasutuste poole, tarvitanud ravimeid ning saanud tervisekahjustuse tagajärjel hagejalt nõudeavalduses loetletud ravikindlustushüvitisi ja ajutise töövõimetuse hüvitist.
kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kohus selgitab seonduvalt kostja vastuväitega, et kostjalt on juba jõustunud kohtuotsuse alusel välja mõistetud kannatanu kasuks mittevaralise ja varalise kahju nõuded, mistõttu hageja tagasitäitmise nõue oleks nagu topelt rahaline nõue, esmalt, et käesoleva hagiga nõuab hageja varalise, mitte aga mittevaralise kahju hüvitamist. Pärnu Maakohtu 09.11.20xxxx otsusega nr 1-xxxx-5666 on rahuldatud kannatanu tsiviilhagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas xxxx eurot. Kuivõrd varaline ja mittevaraline kahju ei saa olemuslikult kattuda, jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväite samas summas topelt kahju hüvitamise osas kostja poolt. Samast otsusest nähtuvalt on seoses tervisekahjustustega kannatanu varasemalt põhjendatud ja tõendatud raviotstarbelised kulud olnud 1 664,91 eurot (tl 20), mis on ka kostjalt juba samas otsuses varalise tsiviilhagi rahuldamisega välja mõistetud. Kostja ei ole aga oma vastuväidet eeltoodud summa ulatuses raviotstarbeliste kulutuste topelthüvitamise osas täiendavalt mingil moel põhistanud või tõendanud. Kostja ei ole käesolevas asjas hageja poolt esitatud arvete osas tõendanud, et samad arved seonduvalt tervishoiuteenuste või ravimitega oleks kannatanule kostja poolt juba eelnevalt hüvitatud, mistõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et käesolevas hagis esitatud tervishoiuteenuse ja ravimite arved oleksid esitatud kostjale topelt. Käesoleva hagiga nõuab hageja lisaks ka töövõimetuse hüvitiste hüvitamist perioodi 06.07.2014-03.01.20xxxx eest kokku summas 2 864,74 eurot. Pärnu Maakohtu 09.11.20xxxx otsusest nr 1-xxxx-5666 nähtuvalt on aga samas otsuses varalise tsiviilhagi raames kannatanu poolt esitatud varalise kahju hüvitamise nõue tema saamata jäänud töötasu hüvitamiseks perioodil juuli-detsember 2014 summas 2 057,74 eurot kostjalt juba varasemalt välja mõistetud (tl 20). Kuivõrd perioodi eest juuli-detsember 2014 on kostjalt hageja saamata jäänud töötasu hüvitis juba välja mõistetud, tekib kostjal sama perioodi eest nn topelt kahju hüvitamise kohustus kannatanu saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kuivõrd hageja ei saa RaKS § 26 lõikel 1 rajanevat nõuet kohaldada kannatanu suhtes ning kuivõrd hageja tagasinõudeõigus kostja suhtes RaKS § 26 lõike 1 alusel ei sõltu sellest, kas ja kui palju on kostja kannatanule varasemalt kannatanu töövõime kaotusest tulenevat kahjuhüvitist tasunud, mõistab kohus hageja poolt kannatanule makstud ajutise töövõimetuse hüvitistena makstud 5 summa hageja kasuks kostjalt välja. Kohus märgib, et kostjal võib 2 057,74 euro ulatuses kannatanul saamata jäänud töötasu hageja ja kostja poolt kannatanule nn topeltasumisest tulenevalt olla kannatanu suhtes kannatanule tasutud kahjuhüvitise tagasinõudmise õigus mõnel muul õiguslikul alusel tulenevalt võimalikust kannatanu alusetust rikastumisest, kuid kohus ei saa käesolevas asjas hageja nõuet hageja poolt kannatanule saamata jäänud töötasu hüvitisteks tasutud summade tagasinõudmise osas vähendada. Kohus asub seisukohale, et hageja töövõimetushüvitise tagasinõue kostja suhtes on põhjendatud 2 864,74 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt RaKS § 26 lõikel 1 rajanev tagasinõue raviteenuste, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste hüvitamiseks on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega kokku summas xxxx eurot (35 916,20+1 553,70+ 2 864,74).
kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas hageja käitumises vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja esitab tagasinõude seaduse alusel ja seda olukorras, kus kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest. Hageja käitumine ei ole seotud kostjaga seonduvate asjaoludega ega nõude tekkimise või suurenemisega. Hageja, saanud kohtuotsuse 7 jõustumisega teada oma nõudeõigusest, on esitanud kostjale esmalt kohtuväliselt nõude RaKS § 26 lg 1 alusel ning kuivõrd kostja hageja nõuet kohtuväliselt ei rahuldanud, oli hageja sunnitud oma nõude rahuldamiseks pöörduma kohtu poole. Selline käitumine ei ole eksitav ega mingil moel sisuliselt tõlgendatav käitumisena hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja on selgitanud, et haigekassa vara moodustub riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu summadest, samuti sotsiaalmaksu ülelaekumistest ja sissenõuetest teistelt isikutelt. Seega kasutab haigekassa ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summasid, mis on avalik raha. EHS § 2 lõike 2 punkti 1 kohaselt haigekassa oma eesmärgi saavutamiseks korraldab ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. EHS § 2 lõike 2 kohaselt põhineb ravikindlustus kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub muuhulgas ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Haigekassal lasub kohustus nõuda ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise tagamiseks kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel (tl 34). Kohtu hinnangul ei ole olnud hageja käitumine kostja suhtes vastuoluline ega eksitav ning hageja nõuet ei saa pidada põhjendamatuks
ÜS § 138 lg 2 alusel. 11. Kostja palub kohtul alternatiivselt rahuldada nõue osaliselt ja võimaldada tasumist maksegraafiku alusel. Sisuliselt viitab kostja
§-is 140 lg 1 sätestatule, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et RaKS § 26 lõike 1 alusel tagasinõude hüvitise vähendamisel on kohtul võimalik kohaldada
Seetõttu analüüsib kohus käesolevas asjas
Kostja palub kohtul arvestada, et ta ei ole süüdi tahtlikult kannatanule terviskahjustuste tekitamises. Hageja seevastu leiab, et asjaolu, et tegemist oli sisuliselt õnnetusjuhtumiga, ei vähenda kostja vastutust ega anna alust nõudesumma vähendamiseks. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas alused hüvitise vähendamiseks
Praegusel juhul on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada kostja süü vormi hüvitise vähendamisel, kuivõrd kostja on vastava asjaolu hüvitise vähendamiseks esile toonud ning vastutuse iseloom on
Kuigi hageja kohtleb tagasinõuete esitamisel kõiki kahjujuhtumite eest vastutavad isikuid sarnaselt sõltumata süü vormist, on süü vormi kahjuhüvitise vähendamiseks võimalik arvestada kohtul. Kohus arvestab, et kuigi kostja vastutab toimepandud teo eest, pani kostja teo toime kergemeelsusest ning tegu ei olnud tahtlik. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Pärnu Maakohtu 09.11.20xxxx otsuse nr 1-xxxx-5666 kohaselt (jõustunud xxxx.03.2016) pani kostja kannatanu suhtes toime teo kergemeelsusest. KarS § 18 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
kohaselt on tsiviilõigusliku vastutuse vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kuivõrd on tuvastatud, et kostja pidas 8 võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, on kohtu hinnangul käesolevas asjas tsiviilõigusliku vastutuse vormiks raske hooletus. Kohtu hinnangul on kostja
kohaldamiseks alust andva asjaolu esile toonud.
kohaldamiseks saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise õigussuhtega.
lg 1 eesmärk on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning vähendada kahjuhüvitist, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul teatud juhtudel võib pidada ebaõiglaseks, kui isikut, kes ei pannud tegu toime tahtlikult ning kes ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist, koheldakse samaväärselt isikuga, kes pani teo toime tahtlusega ja soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Kohtu hinnangul võib selliseks juhtumiks pidada ravikindlustuse kulude hüvitamist solidaarsusel põhinevas kindlustussüsteemis. Kohus arvestab, et inimlikult oli tegu õnnetusjuhtumiga. Kohus selgitab, et ei lähtu seega
lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel mitte kostja varalisest seisundist, vaid kostja vastutuse iseloomust. Kuigi kostja leiab, et kahjuhüvitise vähendamine summani xxxx eurot oleks mõistlik, omab käesolevas asjas vastutuse iseloom kohtu hinnangul kaalu tagasinõude ulatuse vähendamiseks xxxx euro võrra, mille tulemusena jääks hageja nõude suuruseks xxxx eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on teinud taotluse alternatiivselt rahuldada hagiavaldus osaliselt igakuuliste osamaksetena alates jaanuar 2018 (tl 75 pöördel), millele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on olnud kompromissi korras nõus võimaldama kostjale nõudesumma ajatamise graafikut (tl 64 pöördel). Arvestades kostja varalist seisundit ja sissetulekut, samuti võrreldes poolte edasist toimetulekut hüvitise ajatamise võimaldamisel, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada nõude hüvitamise ajatamist xxxx aastale (xxxx osamakset) alates jaanuarist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.