) § 13 lg 1 mõistes. Vastustaja ei ole kaebajaga individuaalses tööotsimiskavas kokku leppinud nimetatud koolitusel osalemises, suunanud kaebajat sellele koolitusele ega väljastanud kinnituskirja vms koolituskulude tasumiseks. Tegemist ei ole tööturukoolitusega, mille hüvitamist saaks vastustajalt nõuda. Kaebaja ei olnud koolitusel osalemise ajal ega ka karjäärinõustamise ajal registreeritud töötu, mistõttu puudub tal õigus koolituskulude hüvitamisele. Kaebaja viited karjäärinõustamisel toimunud puudulikule nõustamisele ei ole asjakohased. Karjäärinõustamine on abiks peamiselt karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. See hõlmab nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimusi ja teemasid. Tegemist on teenusega, mis on mõeldud nii töötutele kui ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamisel ei otsustata isiku tööturukoolituse vajaduse ja selle võimaldamise üle. Karjäärinõustamisega ei tekitata kellelegi õigusi ega kohustusi, vaid tegemist on nõustamisega. Seega tööturukoolituse vajaduse hindamine ja tööturukoolitusele suunamine ei toimu karjäärinõustamise käigus. Tööturuteenuseid, sh tööturukoolitust, osutatakse töötule individuaalse tööotsimiskava alusel (
Selle koostamiseks viiakse töötuga läbi intervjuu, mille käigus hinnatakse mh, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada (
lg 4 p 4).
lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuste osutamisel isiku erialast, töökogemusest, vajadusest, võimalustest ning tööturu olukorrast. Tööturuteenusele suunamine peab olema põhjendatud.
lg 1 kohaselt on koolituse eesmärk omandada või arendada ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja tööotsingute, mitte karjäärinõustamise käigus. Karjäärinõustamise 14.04.2015 kokkuvõttest nähtub, et kaebajaga üksnes arutati koolitusvõimalusi, lähtuvalt kaebaja erialastest soovidest ning juhendati asjakohaste materjalideni vastustaja veebilehel. See, et kaebaja nimetatud materjalidega ei tutvunud või ei pidanud vajalikuks tutvuda, ei tähenda vastustaja selgituskohustuse rikkumist. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Isegi kui kaebajale oleks andnud puudulikku infot, ei ole kaebajale sellega varalist kahju tekkinud, kuna puudub põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. 2
lg 1 p 3 ja lg 2).
lg 1 järgi on tööturukoolitus töötule ja
-s sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Seega seab seadus tööturukoolituse saamisele kolm tingimust: 1) tegemist peab olema töötuga (
lg 2 võimaldab osutada tööturukoolitust vaid töötule); 2) tööturukoolituse vajadus tööotsimiskavast; peab tulenema töötule koostatud individuaalsest 3) täienduskoolitusel osalemine peab soodustama isiku töölerakendumist. 13. Töötu ei ole
järgi mitte iga inimene, kes ei tööta.
p 3 järgi on töötu selle seaduse tähenduses isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Seega tuleb isikul tööturuteenuste saamiseks end töötukassas töötuna arvele võtta. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja oli töötuna arvel vaid perioodil 20.09.2012–15.01.
Seega ainuüksi karjäärinõustamise teenuse saamine ei tõenda kaebaja töötuna arvelolekut.
14.
lg 5 p 6 järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud
lg 3 p-des 1–2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel.
lg 1 p 3 järgi teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta
Vastustaja 15.01.2013 otsusest nähtub, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati seetõttu, et ta asus õppima ülikooli. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas kaebaja õppis ka 2015. a toimunud karjäärinõustamise ajal. Kuna kaebaja ei ole asjaoludest nähtuvalt vaidlustanud vastustaja 15.01.2013 otsust ega taotlenud enda uuesti töötuna arvelevõtmist, siis ei kontrolli 3
§-st 10 nähtuvalt koostatakse töötule individuaalne tööotsimiskava. Selle eesmärk on isikule töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine (
lg 1).
lg 4 p-st 4 nähtuvalt viib Eesti Töötukassa individuaalse tööotsimiskava koostamiseks töötuga läbi intervjuu, mille käigus hinnatakse mh, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada. Kuna kaebajat ei ole töötuna arvele võetud, ei ole koostatud temale ka individuaalset tööotsimiskava, kus oleks hinnatud tema vajadust tööturuteenuste, sh tööturukoolituse, järele. 16. Ainuüksi kaebaja enda soov mingi koolituse järele ei anna talle õigust nõuda vastustajalt selle koolituse võimaldamist.
lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (
Koolituse vajadust hinnatakse mitmetest asjaoludest lähtuvalt. Kuna koolituse korraldamine toob kaasa kulud avalikele ressurssidele, siis peab koolituse vajadus olema põhjendatud. Kui töötul on olemas piisavad oskused ja teadmised tööturul vabalt saada olevate ametikohtade täitmiseks ning koolituse saamine ei ole tingimata vajalik töökoha leidmiseks, siis ei ole koolituse võimaldamine põhjendatud. Tööturukoolitusi ei võimaldata pelgalt enesetäiendamise soovi rahuldamiseks. Kuna kaebaja ei olnud 2015. a töötuna registreeritud, siis ei ole tema vajadust tööturukoolituse järele hinnatud. Antud juhul pole tuvastatud, kas C- ja CE-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse läbimine oli kaebaja tööle rakendumiseks tingimata vajalik. Seega ei saa väita, et kaebaja valitud koolitus vastas tööturukoolitusele ettenähtud eesmärkidele. 17.
Vastustaja ei ole otsustanud kaebajale tööturukoolitust osutada, seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust tema valitud koolituse finantseerimiseks vastustaja poolt. Kaebaja pidi koolitust läbides arvestama selle kulu tema enda kanda jäämisega. 18. Ka karjäärinõustamise käigus antakse töötule ja tööotsijale soovitusi koolituste läbimise kohta, kuid karjäärinõustamise teenuse saamine ei anna veel õigust saada tööturukoolitust. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes (
). Seega on selle teenuse eesmärk aidata isikul valida enda jaoks sobivat tööd, mitte aidata isikul otsida tööd ja pakkuda koolitusi töölesaamiseks. Kui karjäärinõustamise teenust on osutatud töötule, sisaldab töötu individuaalne tööotsimiskava karjäärinõustaja soovitusi (
14.04.2015 karjäärinõustamise kokkuvõttest nähtub, et kaebajale selgitati, kellel on õigus saada tööturukoolitusi (töötul, koondamisteatega tööotsijal ja vanaduspensioniealisel tööotsijal, kes ei ole tööga hõivatud). Seega on vastustaja oma selgitamiskohustuse täitnud. HMS § 36 ega
ei näe ette, et selgitamiskohustust tuleks täita alati suuliselt. HMS § 5 lg 1 näeb haldusorganile menetlustoimingu vormi valikul ette kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib selgitusi jagada ka kirjalikult. 14.04.2015 karjäärinõustamise kokkuvõte on 1,5 lk pikk ja tavalise kirjasuurusega, seega ei saanud selle läbilugemist pidada kaebaja jaoks ebamõistlikult raskeks. See, et kaebaja ise ei soovinud vastustaja jagatud selgitustega tutvuda, oli tema enda risk, mille eest ei vastuta vastustaja.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.