KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-136 Haldusasi O.A.i kaebus Eesti Töötuk

) § 51 lg 1 tähenduses. Samamoodi on haldusaktideks loetud maksumenetluses koostatud ajatamise otsuseid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-12, 25.04.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-10, 27.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-06).

1. TTTS § 41 lg 11 jõustus 01.05.
2. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 11.12.2013 (s.o enne TTTS § 41 lg 11 jõustumist) kokkuleppe alusetult saadud summade tagasimaksmise graafiku kohta. Pooled ei vaidle tagasimaksegraafiku õiguspärasuse ega kehtivuse üle. Tühiseks sellist tagasimaksegraafikut pidada ei saa (

§ 63lg 2).

Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik (

§ 60lg 1).

Kaebaja tunnistab oma võlga vastustaja ees, ei vaidle vastu tagasimaksmise kohustusele ja on tagasimaksegraafikut ka osaliselt täitnud.

1. Kaebuse eesmärgiks on tagasimaksegraafiku täitmise peatamine kuni kaebaja 12.04.2016 sündinud lapse 3-aastaseks saamiseni, sest kaebaja selgituste kohaselt puudub tal seni maksevõimekus võla tasumiseks.
2. TTTS § 41 lg-st 11 nähtuvalt on vastustajal kaalutlusõigus nii otsustamisel, kas tagasimaksegraafik koostada, kui ka otsustamisel, millise sisuga tagasimaksegraafik isikuga kokku leppida. Kokkulepe tuleb saavutada nii tagasimaksegraafiku koostamises kui ka selle 4

§ 68

lg 1 (koos

§ 64lg-ga 1) isiku õigust taotleda kehtiva haldusakti muutmist.

Seda on lubatud teha vaid juhul, kui esinevad

§-s 44 sätestatud alused.

§ 44

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud või asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kohtu hinnangul võimaldavad nimetatud alused isikul taotleda vastustajalt tagasimaksegraafiku muutmist, kui tagasimaksegraafiku täitmist võimaldavad asjaolud (isiku maksevõime) oluliselt muutuvad. Isik sõlmib kokkuleppe tagasimaksegraafiku kohta oma senist ja ettenähtavat maksevõimet arvestades. Kui maksevõimet mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, võib olla põhjendatud tagasimaksegraafiku ümbervaatamine. 13. TTTS ei reguleeri täpsemalt tagasimaksekohustuse ja -graafikuga seonduvat, samuti selle peatamise või muutmise võimalusi.

§ 69lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 22 lg 3 järgi tuleb alusetult saadud raha tagastamisel lähtuda eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivatest sätetest. Alusetut rikastumist reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1027-1042 ei sätesta, kuidas tuleb alusetust rikastumisest tulenev nõue täita. VÕS üldosa normide kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg-d 1 ja 2). Kohustus tuleb täita kindlaks määratud tähtpäeval või ette nähtud tähtaja jooksul (VÕS § 82 lg-d 1 ja 2). Kohustus tuleb täita ühekorraga, kui lepingust ei tulene teisiti või kui kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 82 lg 4). Kohtu hinnangul tuleb ka tagasimaksegraafiku kokkuleppe muutmisel arvestada eraõiguses kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.

1. TTTS on sotsiaalõiguse valdkonna eriosa seadus. Valdkonna üldseaduseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS). SÜS § 3 lg 8 järgi kohaldatakse sotsiaalkaitsele SÜS-s isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse ning sotsiaalkaitse menetluste kohta sätestatut sotsiaalkaitset reguleerivas seaduses sätestatud juhul. Nimetatud normi eesmärk on vältida kollisiooni SÜS ja enne SÜS jõustumist kehtinud sotsiaalõiguse eriseaduste vahel (vt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu 93 SE seletuskiri1, lk 15). TTTS ei tee tagasinõuete osas viidet SÜS-le. Sellele vaatamata saab SÜS-s toodust analoogia korras lähtuda niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus TTTS regulatsiooni ja eesmärgiga.
2. SÜS § 32 lg 2 järgi antakse [tagasinõudmise] ettekirjutuse täitmiseks mõistlik tähtaeg. Kokkuleppel isikuga või isiku põhjendatud taotluse alusel võib tagasinõutava summa suurust ja isiku võimalusi arvestades otsustada tagasimaksmise osade kaupa. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu 93 SE seletuskirjas (lk 88-89) on selgitatud nimetatud sätet järgnevalt: „Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel tuleks arvesse võtta konkreetse juhtumi asjaolusid, mistõttu tuleks konkreetse päevade arvu sätestamise asemel jätta haldusorganile võimalus asjaolusid hinnates mõistlik tähtaeg paika panna. /…/ Sätte kohaselt võib haldusorgan hüvitise tagasimaksmise ajatada või leppida isikuga kokku maksegraafikus. Hüvitise tagasimaksmine peab toimuma mõistliku aja jooksul, pidades silmas võlgnetava summa suurust ning hüvitise alusetult saanud isiku reaalseid võimalusi.“ 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/53b62cd5-d4a1-40b4-b23e-d3bf2d0fa7fa. 5

§ 70lg 1 koos § 64 lg-ga 1).

Haldusaktiks on ka otsus, millega otsustatakse jätta taotletud haldusakt andmata (

§ 43lg 2).

Seega on vastustaja 27.09.2016 e-kiri vaatamata vorminõuete rikkumisele haldusakt. 17.

§ 54

järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 58

järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei too vorminõuete rikkumine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist, sest see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Asjas ei nähtu ka olulisi menetlusnõuete rikkumisi – isiku võis jätta ära kuulamata, sest tema taotluses esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale (

§ 40lg 3 p 2).

Küll aga on vaidlusalune otsus kaalutlusvigadega. 18. Kuna TTTS § 41 lg 11 annab vastustajale tagasimaksegraafiku koostamisel diskretsiooniõiguse (

§ 4

lg 1), tuleb vastustajal lähtuda kaalutlusõiguse reeglitest (

§ 4

).

§ 64

lg-test 1 ja 2 nähtuvalt otsustab haldusorgan haldusakti muutmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti muutmise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti muutmise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid (

§ 64lg 3 koos lg-ga 1).

Muude tähtsust omavate asjaoludena saab kohtu hinnangul arvestada SÜS § 32 lg-s 2 viidatud asjaoludega. Samuti tuleks arvestada eelpool viidatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.

1. HKMS § 158 lg-st 3 nähtuvalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab kohus praeguse asja lahendamisel kontrollida vaid seda, kas vastustaja on teinud vaidlusaluse otsuse kaalutlusreegleid järgides. Kohus ei saa ise vastustaja asemel kaalutlusotsust langetada ega otsustada, kas kaebaja taotlus tulnuks rahuldada või mitte.
2. Vastustaja selgitas 27.09.2016 e-kirjas kaebajale, et alusetult makstud summad nõutakse tagasi olenemata isiku majanduslikust olukorrast, tervisest ja laenukoormusest. Isiku majandusliku olukorraga arvestatakse vaid siis, kui otsustatakse, kas nõuda summad tagasi korraga või koostada maksegraafik. Kaebajale on koostatud maksegraafik, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja leidis, et tagasimaksegraafikut ei saa maksevabaks muuta ehk võtta maksepuhkust. Seetõttu ei rahuldanud vastustaja kaebaja 23.09.2016 taotlust. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel kaalumist teostanud ega arvestanud kaebaja muutunud majandusliku olukorra ja vähenenud maksevõimekusega. Kaalutlusotsuse tegemisel kaalumise teostamata jätmine on oluline kaalumisviga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise, sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1). Kohus ei saa astuda 6