← Eesti

3-15-2492/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2492 Optiprof Estonia OÜ kaebus Maksu- ja Tol

) sätestatud „turuväärtuse“ mõistet ning kaebaja üürihinna soovi arvestades oleks J. Teikari juhul, kui ta poleks olnud kaebaja osanik, pidanud üüri tasuma 3000-5000 eurot kuus, millele lisandunuks kommunaalkulud. Seega on väär väide, et kaebaja ootusi turuhinna määramiseks ei pea arvesse võtma ning lähtuda tuleks ainult võrdlushindadest. MTA ei ole üüri turuväärtuse määramisel lähtunud Maa-ameti statistikast, vaid ERI Kinnisvara 2013. a oktoobri ekspertarvamuses toodud rendihinnast; OÜ Liind Real Estate juhatuse liikme poolt 29.01.2014 maksuhaldurile antud suulistes selgitustes mainitud rendihindade keskmisest; kaebaja poolt MTA-le esitatud e-kirjavahetuses OÜ Leading Property Solutions poolt toodud rendihinnast ja OÜ Leading Property Solutions 3

(8)juhatuse liikme O-M. Lemsalu 19.02.2014 antud suulistes selgitustes mainitud rendihinnast. Nende tõendite alusel on leitud Kalamehe tee 10 üksikelamu keskmine turuhind 4200 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kaebaja on J. Teikarile
  1. a novembri eest esitanud arved kokku summas 3160 eurot, mis on ligilähedane MTA leitud turuväärtusele, arvestades kasutusproportsiooni (4200 eurost 80% on 3360 eurot). Ülejäänud osas on kaebaja väited ümber lükatud vaideotsuse p-s
  2. Siiski on vajalik täpsustada, et Domus Kinnisvara eksperthinnang anti 23.04.2015 ülevaatuse alusel ehk üle aasta hiljem perioodist, mille eest maksud määrati. Aja möödudes muutuvad aga nii tehiolud kui turuhinnad, mistõttu ei ole Domus Kinnisvara eksperthinnang asjakohane. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väidetega, mis puudutavad kommunaalmakseid. ERI Kinnisvara eksperthinnangus on selgitatud, et välja pakutud üürihindadele lisanduvad kommunaalmaksed. Ülejäänud kaebaja väited on ümber lükatud maksuotsuse p-s 2.5.
  3. Rõhutada tuleb, et olenemata objektide individuaalsetest erinevustest ja puudustest pole usutav, et ükski mõistlikult käituv äriühing sõlmiks lepingu, mis on talle sel viisil majandustegevuses kahjulik (st kommunaalkulud ületavad saadavat üüri); 3) Maksuotsuses viidati proportsioonide leidmise osas kaebajale varasemalt kätte toimetatud 25.07.2014 maksuotsusele nr 12.2-3/018889-3230, mille lk-l 8 selgitatakse, et proportsioonide osas on metoodika lahti seletatud 18.06.2014 kontrollakti nr 12.2.-3/018889-2931 lk-del 10-
  4. Nimetatud kontrollakt on samuti kaebajale varasemalt kätte toimetatud. Seega ei pidanud MTA haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 1 lähtudes oma varasemaid põhjendusi täies mahus maksuotsuses välja tooma. Vastustaja jääb viidatud kontrollaktis esitatu juurde. Kaebaja seisukoht, et 24.10.2013 vaatlus oli õigusvastane, on põhjendamatu. Kohtuvaidluses nr 3-1370092 on II astme kohus teinud otsuse, milles leidis, et vaatlus tervikuna ei olnud õigusvastane. MTA palub vaatluse õiguspärasuse analüüsimisel lähtuda viidatud haldusasjas esitatud seisukohtadest. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud ruumide kasutamise proportsiooniga, sest tegelik ruumide kasutus kontrollitaval perioodil oli toodust erinev. Kaebajal puudus kontrolliperioodil tegevusluba osutada Kalamehe tee 10 hoones tervishoiuteenuseid ja MTA-le teadaolevalt oli välja ehitamata ka keldrikorrusele rajatav arstikabinet, mistõttu ei ole usutav, et Kalamehe tee 10 elamus asuvaid ruume kasutati patsientide vastuvõtmiseks. Samuti pole usutav töötajate poolt köögi ja muude ruumide kasutamine tööülesannete täitmiseks. Seega ei vasta kaebaja poolt välja toodud hoone kasutusproportsioon ja plaan kontrollitaval perioodil eksisteerinud olukorrale. Uue vaatluse läbiviimine pole mõistlik, kuivõrd sellisel juhul poleks tagatud vaatluse objektiivsus ja samuti ei saaks sellega minevikus kontrollitud perioodi kohta usaldusväärselt maksustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tuvastada. Sel juhul saaks kaebaja viia hoone talle sobivasse olukorda. Täpselt sel põhjusel viiski MTA läbi etteteatamata vaatluse. Kaebaja on üritanud tagantjärgele jätta kinnistu kasutamisest maksimaalset muljet ettevõtluses kasutamiseks, kuid pole esitanud ühtegi seda kinnitavat tõendit. Kaebaja seletused on teiste tõenditega ümber lükatud. Kaebaja väidab, et 1260 eurot moodustab 42% hoone üüri turuväärtusest puudusteta ja on kooskõlas hoone tegeliku kasutuse proportsiooniga. Vastustaja märgib, et näiteks
  5. a novembrikuu eest tasus kaebaja üüri kokku 3160 eurot, mistõttu on kaebaja arvutus vale juba sel põhjusel. Lisaks lükkavad kaebaja väited ümber maksuotsuse p-s 2.5.
  6. toodud arvutused. Seega on kaebaja väited ümber lükatud ning MTA määras talle õigesti tulumaksu 3046,91 eurot ning vähendas õigesti kommunaalkulude arvetel kajastatud sisendkäibemaksu 479,81 eurot; 4) Kaebaja vastuväited 3000-eurose väljamakse tulumaksuga maksustamisele on ümber lükatud vaideotsuse p-s
  7. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et vaidlustab järgmisi maksuotsuse osasid: 1) sisendkäibemaksu vähendamine 479,81 euro võrra seoses sellega, et 80% Kalamehe tee 10 elamu üürimisega seotud kommunaalteenustest olid tehtud maksuvaba käibe tarbeks; 2) J. 4
(8)Teikari saadud dividendilt tulumaksu määramine 3046,91 eurot seoses sellega, et Kalamehe tee 10 hoone oli antud J. Teikarile üürile
  1. a detsemberist
  2. a veebruarini tasuta ning
  3. a novembris alla turuhinna; 3) tulumaksu määramine 797,47 eurot seoses J. Teikarile
  4. a novembris tehtud 3000-eurose väljamaksega.
  5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on lähtunud maksu määramisel asjakohastest käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse normidest ning oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Kohus tugineb kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka MTA 06.07.2015 maksuotsuse (sh selle osaks oleva kontrollakti ning selles viidatud 18.06.2014 kontrollakti ja 25.07.2014 maksuotsuse) ja 02.09.2015 vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata ja märgib kaebusele vastuseks järgmist. I
  6. Maksuhaldur leidis kontrollakti punktis 1.5 ja maksuotsuse punktis 2.5, et Optiprof Estonia OÜ üüris kontrolliperioodil osa äriühingule kuuluvast Kalamehe tee 10 elamust oma juhatuse liikmele J. Teikarile. Elamus 25.10.2013 läbi viidud vaatlusel tuvastas MTA, et 80% elamust oli perekond Teikari ja 20% äriühingu kasutuses. Kaebaja oli oma sisendkäibemaksu arvestuses perioodil
  7. a november kuni
  8. a veebruar Kalamehe tee 10 üüriga kaasnevatelt kommunaalkuludelt arvestanud sisendkäibemaksu kokku 626,96 eurot, kuid 80% kommunaalkulude osas oli tegemist maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade või teenuste sisendkäibemaksuga. Kuna maha võib arvata ainult maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenuse sisendkäibemaksu, siis vähendas MTA deklareeritud sisendkäibemaksu 479,81 eurot. Samuti tuvastas maksuhaldur, et kaebaja maksis
  9. a novembrist
  10. a veebruarini J. Teikarile dividende, kui jättis temalt Kalamehe tee 10 üüri- ja kommunaalteenuste eest saadava tulu 11 462,19 suuruses summas sisse nõudmata. J. Teikari saadavaks hüveks oli see, et kaebaja võimaldas tal
  11. a detsembrist kuni
  12. a veebruarini Kalamehe tee 10 elamus tasuta elada ning
  13. a novembri eest tasus J. Teikari üüri alla turuhinna ega tasunud kommunaalteenuste eest. MTA määras dividendi väljamaksetelt tulumaksu 3046,91 eurot.
  14. Kaebaja arvates on maksuhaldur ebaõigesti tuvastanud, et Kalamehe tee 10 elamust 80% oli perekond Teikari ning 20% äriühingu kasutuses. Kaebaja arvates on õige proportsioon vastavalt 62,3% ja 37,7%. Maksuhalduri poolt 25.10.2013 läbi viidud vaatlus, millele tuginedes maksuhaldur tuvastas elamu kasutuse proportsiooni, on kaebaja arvates õigusvastane ja selle käigus kogutud tõendid tuleb jätta kõrvale.
  15. Jõustunud Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega nr 3-13-70092 on tuvastatud, et MTA 25.10.2013 vaatlus ei olnud õigusvastane. Kaebaja ei toonud kohtuistungil välja ühtki mõistlikku põhjust, miks tuleks vaatluse käigus saadud tõendid hoolimata nimetatud kohtuotsustest jätta arvesse võtmata. Seetõttu leiab kohus, et MTA 25.10.2013 vaatluse tulemusi ei ole põhjust kõrvale jätta.
  16. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ja J. Teikari ei sõlminud Kalamehe tee 10 elamu üürile andmiseks kirjalikku lepingut, sh ei ole pooled määratlenud kirjalikult elamu proportsiooni, mis antakse J. Teikari kasutusse (vt II kd, tl 185). Maksuhaldur tuvastas 25.10.2013 vaatluse tulemusena, et Kalamehe tee 10 elamust 80% oli perekond Teikari ning 20% äriühingu kasutuses (vt 28.05.2015 kontrollakti lk 9, mis viitab vaatluse läbiviimise osas kaebaja suhtes tehtud 25.07.2014 maksuotsusele ja see maksuotsus omakorda viitab 18.06.2014 kontrollaktile; II kd, tl 48-86). Vaatluse käik ja elamu ruumide kasutus on täpsemalt kirjeldatud 18.06.2014 kontrollakti lk 10-12 (vt ka vaatluse protokoll ja fotod, I kd, tl 88-140). Kaebaja tõi 16.10.2015 seisukohas (p 2.2.1) välja omapoolse hoone kasutusproportsiooni korruste kaupa, samuti esitas plaani, millest nähtuvad klientide liikumisteed (I kd, tl 39-40). Kohus leiab, et kaebuse väited ja neile lisatud plaan ei lükka ümber 25.10.2013 vaatluse käigus tuvastatut. 5
(8)Kontrolliperioodiks oli
  1. a november kuni
  2. a veebruar ja vaatlus viidi läbi vahetult enne seda (25.10.2013). Vaatluse käigus näitas ruume ja andis ruumide otstarbe kohta selgitusi J. Teikari abikaasa M. Teikari, kes allkirjastas ka vaatluse protokolli (I kd, tl 90). Seetõttu kajastavad vaatluse tulemusena saadud tõendid kõige usaldusväärsemalt, milline oli ruumide tegelik kasutus. Kohus viitab ka 18.06.2014 kontrollakti lk 11-12 toodud selgitusele, mille kohaselt ei arvesta maksuhaldur J. Teikari esitatud Kalamehe tee 10 ruumide eksplikatsioonide plaane, sest 25.10.2013 vaatluse tulemuste kohaselt ei kajasta need ruumide tegelikku kasutust, arvestades, et kaebaja maksustatav käive tekib üksnes silmabussi väljarentimisest Soome äriühingule ja silmauuringutest, mida teostatakse liikuva bussiga, ning kaebaja pole tõendanud, et tal on ettevõtluseks vaja näidata müügivideoid uute klientide leidmise eesmärgil või suuri ruume nõupidamiseks ja klientide vastuvõtmiseks. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudus kontrolliperioodil tegevusluba tervishoiuteenuste osutamiseks aadressil Kalamehe tee 10 (vt III kd, tl 39 ja 57-58), mis annab samuti aluse kahelda, et kaebaja kasutas kontrolliperioodil Kalamehe tee 10 ruume patsientide vastuvõtmiseks kaebuses märgitud ulatuses. Kaebaja töötajate M. U. ja J. U. selgitused (III kd, tl 47-51) lükkavad ümber ka kaebaja väite, et töötajad kasutasid Kalamehe tee 10 kööki ja muid ruume tööülesannete täitmiseks, sest M. U. väitis end olevat käinud vaid arstikabinetis ja tualetis ning J. U. vaid arstikabinetis. Kohus jagab vastustaja arvamust, et uue vaatluse läbiviimine hilisemas maksumenetluses ei olnud mõttekas, sest sellega ei oleks saanud tagantjärele usaldusväärselt tõendada elamu kasutamise proportsioone kontrolliperioodil. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud tõendada, et elamu kasutamise proportsioonid olid määratud valesti.
  3. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti määratlenud Kalamehe tee 10 elamu üüri turuhinna. Kaebaja arvates ei saa üüri turuhinna määratlemisel lähtuda kaebaja ootustest üüri suurusele, vaid arvestada tuleb üüri, mida võimalikud üürnikud on valmis tasuma. Maksuhaldur on jätnud arvestamata Domus Kinnisvara ja ERI Kinnisvara hindamisaktid, mille kohaselt tuleb üüri turuhinna määramisel arvestada ka elamu veekahjustusi ja selle tagajärjel tekkinud hallitust. J. Teikari tasutud üür vastas kaebaja arvates kontrolliperioodil turuüürile ning hoone kasutamise proportsioone ja kahjustusi arvestades oli põhjendatud üürilepingu sõlmimine tingimusega, et üürile ei lisandunud kõrvalkulusid. 12.

§ 12

lg 14 p 1 sätestab, et kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksutäieliku mahaarvamise õigust.

§ 12

lg-st 16 tulenevalt tähendab turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse, sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse.

  1. Maksuhaldur arvestas Kalamehe tee 10 elamu üüri turuhinna määramisel järgmisi tõendeid (vt 28.05.2015 kontrollakti lk 9, mis viitab turuhinna kujunemise metoodika osas kaebaja suhtes tehtud 25.07.2014 maksuotsusele ja see maksuotsus omakorda viitab 18.06.2014 kontrollaktile; II kd, tl 48-86): 1) kaebaja esitatud ERI Kinnisvara
  2. a oktoobri ekspertarvamus (III kd, tl 15-27), mille kohaselt on turuüür 3000 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed; 2) OÜ Liind Real Estate, kellega kaebaja oli sõlminud komisjoni-esinduslepingu, 29.01.2014 selgitus, mille kohaselt on eramut kavas rentida välisriigi saatkondade töötajate eluruumina hinnaga 3800-4000 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed (II kd, tl 4); 3) kaebaja ja OÜ Leading Property Solutions müügijuhi O-M. Lemsalu kirjavahetus, mille kohaselt kaebaja soovis saada 01.02.2013 kogu maja rendile andmise eest tulu 4900 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, ja 11.12.2013 5000 eurot kuus, millele lisanduvad 6

(8)kommunaalmaksed (II kd, tl 19-41); 4) O-M. Lemsalu 19.02.2014 selgitus, et OÜ Leading Property Solutions pakub veebilehel www.lps.ee Kalamehe tee 10 elamut üürihinnaga 4900 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed (I kd, tl 183). Maksuhaldur liitis üüri turuhinna määramiseks eespool toodud neli komponenti (3000+3900+5000+4900) ja jagas saadud summa neljaga, saades turuhinnaks 4200 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. 14.

§ 12

lg 14 p-st 1 ja § 12 lg-st 16 ei tulene ühte kindlat viisi üüri turuväärtuse kindlaks tegemiseks. ERI Kinnisvara 04.11.2013 eksperthinnangu kohaselt on Kalamehe tee 10 elamu turuüür 30.10.2013 seisuga vee- ja hallituskahjustuse puudumisel 3000 eurot ja koos kahjustustega 2000 eurot (hinnale lisanduvad kommunaalmaksed). Samas on eksperthinnangus mööndud, et Kalamehe tee 10 elamuga võrreldavaid eksklusiivseid pakkumisi on vähe (st võrdlusbaas on väike) ja võrdlusena on eksperthinnangus välja toodud ainult üks tehing. ERI Kinnisvara hinnangust ei nähtu, et hindajale oleks täpsemalt teada olnud, millistes tingimustes võrreldav tehing tehti (nt kas tegemist oli sõltumatute või seotud osapooltega, kas üürileandjal oli tehinguga kiire, kas elamul oli hinda vähendavaid puudusi, kas tegemist oli pika- või lühiajalise üürilepinguga vms). Sellises olukorras ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei lähtunud üksnes ERI Kinnisvara hinnangust, vaid arvestas turuväärtuse kindlaks tegemisel ka hinnaga, mida kaebaja lootis saada elamu üürile andmisest kolmandatele isikutele ja millega elamut veebilehel www.lps.ee reaalselt üürile andmiseks pakuti. Seejuures ei ole maksuhaldur lähtunud ainuüksi kaebaja ootustest üürihinnale, vaid arvestanud erinevaid komponente ja arvutanud nende põhjal keskmise. Kohus märgib ka, et kaebaja andis küll pärast J. Teikari pere elamust väljakolimist (

  1. a veebruaris) osa elamu üürile kuuhinnaga 3000 eurot, millele lisandusid kommunaalmaksed (II kd, tl 195), kuid kaebaja on ise selgitanud (I kd, tl 184), et soovitud hinna (4900 eurot) alandamiseks olid erilised asjaolud - üürile anti üksnes osa elamust ja kaebaja jätkas majas oma majandustegevust, omades majale juurdepääsu; üürniku poolt oli tegemist nn prooviperioodiga selgitamaks välja, kas üürnik soovib maja osta; kord kuus sai kaebaja valduse tervele majale jne.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kontrolliperioodil oli Kalamehe tee 10 elamu soklikorruse ühes ruumis (seadmete hoiuruumis) veeleke, kuid maksuhaldur ei ole seda üüri turuhinna määramisel eraldi arvesse võtnud. Maksuhaldur tuvastas 25.10.2013 vaatlusel, et keldrikorrusel oli ühe ruumi põrandal paari põrandaplaadi peal sisse imbunud pinnasvett, kuid see ruum oli rauduksega suletud ja seda ei kasutatud. ERI Kinnisvara 04.11.2013 eksperthinnangust võib järeldada, et ka 30.10.2013 seisuga piirdus vee- ja hallituskahjustus ühe soklikorruse ruumiga. SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse 13.10.2014 eksperthinnangus (III kd, tl 81-82) on tuvastatud keldriruumide seinte ja lae kahjustused ning proovidest leiti hallitusseeni, kuid
  3. a oktoobris tehtud uuring ei tõenda, et täpselt selline olukord valitses Kalamehe tee 10 elamus ka kontrolliperioodil. Seetõttu jagab kohus maksuhalduri arvamust, et vee- ja hallituskahjustused ei olnud kontrolliperioodil ulatuslikud ega saanud hinda oluliselt mõjutada.
  4. Maksuhaldur on Domus Kinnisvara ekspertarvamuse (I kd, tl 64-67) üüri turuhinna arvestusest põhjendatult välja jätnud. Nimetatud hinnang on koostatud 23.04.2015 vaatluse alusel ja ei pruugi seetõttu kajastada usaldusväärselt kontrolliperioodil valitsenud olukorda Kalamehe tee 10 elamus. Rohkem kui aastaga võivad turuhinnad muutuda. J. Teikari oli selleks ajaks elamust välja kolinud. Kuigi Domus Kinnisvara hinnangust nähtuvalt oli Kalamehe tee 10 elamus
  5. a aprillis niiskuskahjustus, ei ole täpselt teada, kas ja kui suures ulatuses oli niiskuskahjustus levinud. Võrreldes Domus Kinnisvara hinnangut maksuhalduri 25.10.2013 vaatlusel tuvastatu ja ERI Kinnisvara 04.11.2013 hinnanguga näib, et veekahjustused olid ca pooleteise aastaga laienenud.
  6. Üürile lisanduvate kõrvalkuludega seonduvalt tugineb kohus maksuotsuse p-s 2.5.4 esitatud põhjendustele neid üle kordamata. 7

(8)18. Eespool toodut arvestades on kohus seisukohal, et maksuhaldur vähendas õigesti kaebaja sisendkäibemaksu seoses sellega, et 80% Kalamehe tee 10 elamu üürimisega seotud kommunaalteenustest olid tehtud maksuvaba käibe tarbeks (

§ 29lg 1), ning määras J.

Teikari saadud dividendilt tulumaksu seoses sellega, et Kalamehe tee 10 elamu osa oli antud J. Teikarile üürile

  1. a detsemberist
  2. a veebruarini tasuta ning
  3. a novembris alla turuhinna (TuMS § 51 lg 1). II
  4. Maksuhaldur luges kaebaja poolt J. Teikarile
  5. a novembris tehtud 3000-eurose sularahaväljamakse dividendiks ja maksustas selle tulumaksuga. Kaebaja väitel andis J. Teikari kaebajale laenu ja
  6. a novembris tehtud väljamakse oli laenu tagastus.
  7. Kohtu arvates on maksuhaldur piisavalt põhjendanud, miks kaebaja väited laenu tagastamise kohta ei ole usutavad (vt 28.05.2015 kontrollakti p 1.8, 06.07.2015 maksuotsuse p 2.8 ja 02.09.2015 vaideotsuse p 16). Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et selgitused väljavõetud raha kasutamise kohta on olnud vastuolulised (I kd, tl 74; II kd, tl 179), muu hulgas on kaebaja maksuhaldurile kinnitanud, et kaebajal kontrolliperioodil sularahatehingud puuduvad (II kd, tl 178). Kaebaja Nordea Panga väljavõttelt (II kd, tl 152-159) selgub, et J. Teikari kandis 04.11.2013 kaebajale üle 6000 eurot ja 18.12.2013 kandis kaebaja sama summa J. Teikarile tagasi. J. Teikari võttis 04.11.2013 kaebaja kontolt välja 3000 eurot, mida kaebaja pearaamatu konto 200 ei kajasta kui laenu tagastamist (II kd, tl 184). Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses uusi tõendeid, mis annaks aluse maksuhalduri järeldusi ümber hinnata.
  8. Kuna J. Teikari oli kaebaja ainuosanik ja ta sai kaebajalt rahaliselt hinnatava hüve, mis on käsitatav dividendina, oli ka tulumaksu määramine
  9. a novembris tehtud 3000-euroselt väljamakselt õiguspärane (TuMS § 50 lg 1). III
  10. Kokkuvõttes leiab kohus, et osas, milles kaebaja maksuotsust vaidlustab, on maksuhaldur piisavalt põhjendanud nii käibe- kui ka tulumaksu määramist. Kaebaja ei ole kohtumenetluses maksude määramise ebaõigsust tõendanud ega maksuotsuse järeldusi veenvalt ümber lükanud. Seega puudub alus 06.07.2015 maksuotsuse osaliseks tühistamiseks ning kaebus jääb rahuldamata.
  11. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.