← Eesti

3-17-1495/4

Obsah (7)§ 152§ 43§ 108§ 109§ 103§ 31§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-1495 Haldusasi Poweron OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.07.2017

§ 152lg 1 p 4 alusel.

3. Kaebaja esitas 27.07.2017 kohtule taotluse kohtuasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel. Samuti taotleb kaebaja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3561,60 eurot ning riigilõivu tagastamist summas 765 eurot. 1

(3)KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist. Vastustaja on tunnistanud kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti kehtetuks. Mõlemad pooled on nõus menetluse lõpetamisega. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist haldusakti õigusvastasuse tuvastamise eesmärgil (

§ 152lg 2).

Seega saab kohus haldusasja menetluse lõpetada ilma kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tulemusel ei saa kaebaja uuesti sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

Menetluse lõpetamise tõttu jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, kuna puudub menetlus, milles seda taotlust lahendada. 5.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja on vaidlustatud haldusakti tunnistanud kehtetuks pärast kohtult kaebuse saamist. Vastustaja vastusest ja kehtetuks tunnistamise otsusest ei nähtu lisaks kaebuse saamisele muud ajendit vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega lähtub kohus eeldusest, et kaebus oli vaidlustatud otsuse asjaolude uue hindamise ja kehtetuks tunnistamise ajendiks. Seega kannab menetluskulud vastustaja. 6.

§ 109lg 6 alusel mõistetakse välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

Kaebaja on taotlenud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on

§ 103lg 1 p 1 ja § 101 lg 1 alusel menetluskuludeks.

Menetluskulude aruande järgi on kaebajale osutanud õigusteenust Helmut Pikmets ja Sergei Jegorov. Helmut Pikmets on kohtule esitatud dokumentide kohaselt kaebaja esindajaks kohtumenetluses, esitades nii kaebuse kui ka 27.07.2017 taotluse. Seega saab Helmut Pikmetsa poolt kaebajale osutatud õigusteenust lugeda esinduskuluks.

§ 31

lg 2 alusel annab õigus kohtus esindamiseks esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et Sergei Jegorov oleks kaebaja nimel teinud menetlustoiminguid. Teda ei ole ka kohtule esitatud dokumentides (kaebus ja 27.07.2017 taotlus) esindajana nimetatud. Seega ei saa kohus isikut üksnes menetluskulude spetsifikatsiooni alusel esindajaks pidada. Samuti puudub alus käsitleda isikut nõustajana, kuna Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt võib nõustajaks olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda (vt kohtuasi nr 3-3-1-85-06, p 8). Menetlusdokumentide koostamiseks abi osutamine eeltoodud põhimõtetele ei vasta ning seetõttu ei ole sellist abi osutanud isik käsitatav kaebaja nõustajana ning kantud kulu pole tõlgendatav menetluskuluna

v.r § 83 lg 4 p 1 mõttes (Riigikohtu 21.03.2012 otsus nr 3-3-1-5-12). Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks üksnes Helmut Pikmetsa poolt osutatud õigusteenus. Helmut Pikmets on esindajana teenust osutanud kokku 6,3 tunni ulatuses (0,6+1,4+4,3). Arvestades tunnihinda 160 eurot, on õigusabiteenust osutatud summas 1008 eurot, millele lisandub käibemaks 201,6 eurot. Seda summat ei saa kokkuvõtlikult 2

(3)pidada ebamõistlikult suureks ega asja mahtu arvestades ebavajalikuks. Kulud on maksekorralduse kohaselt kantud. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 1209,6 eurot. 7. Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 765 eurot.

§ 104

lg 5 lg 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 750 eurot kaebajale tagastada. Kuna kohus ei ole esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaadanud, tuleb sellelt tasutud riigilõiv 15 eurot analoogia korras

§ 104

lg 5 p 1 ja riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 alusel tagastada, kuna toimingu tegemise taotlus on jäetud läbi vaatamata ja riigilõivu on seetõttu tasutud ettenähtust enam. Kokku tuleb määruse jõustumisel kaebajale tagastada riigilõiv summas 765 (750+15) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.